Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul. Vastutus lõpeb alles, siis kui on registrist kustutatud. ÜL 137. Joonatan saab osanikuks siis, kui on tehtud uus avaldus, et teha kanne Äriregistrisse. $ 83 lõige 4. $ 102 lõige 1. Vastutab küll. ÜL 138. $ 9 lõige 2. E i või, $ 86 lõige 3. Vara kuulub täisühingule ÜL...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik,...
Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus
ÄRIÕIGUSE EKSAM 2010 Igale küsimusele on vaid 1 õige vastus. Iga õige vastus anna 1 punkti. Testi lahendamiseks 90min. 1. Milliseid sätteid leiame äriseadustikust? a) kaubandusõigusega seotuid sätteid; b) äriühingutega seotud sätteid; c) kõigi eraõiguslike juriidiliste ühingute kohta käivaid sätteid. 2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele? a) AS Balti Realiseerimiskeskus; b) OÜ Aleks Suure ...
Muul viisil teen korda selle asja. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustub ettevõtlustegevuse käigus. Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteer...
olukorda. Seepärast tegutsevad avalike suhete talitused Riigikogus ja Valitsuses, kohalikes omavalitsusorganites, tootmis- ja kaubandusfirmades, teadus- ja haridus-, kultuuri- ja spordiasutustes. Nad loovad kõikjal sellised sündmused, mis sattuvad avaliku tähelepanu keskpunkti. · Äriõigus Äriõigusel on suurem perspektiiv kindlasti kiire majanduskasvu perioodil, mil tekkib rohkem ettevõtteid ning seetõttu kasvab nõudlus äriõiguse järele. Euroopas on välja kujunemas reaalne riikide konkurents ettevõtete pärast ning sellest, et äriühinguõigus on üks tähtsamaid riikide konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid, saadakse Euroopa pealinnades järjest rohkem aru. Nii näiteks kavandavad Soome ja Suurbritannia lähiaastatel olulisi muudatusi ühinguõiguses, lihtsustamise ja nõuete leevendamise samme on tegemas Saksamaa. Äritegevuse rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised i...
Äriõiguse esemesse kuuluvad: Kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamine eesmärgil teenida kasumit Organisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks Ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine Riiklik järelevalve subjektide üle Äriõigussuhted – suhted,mida regleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel Äriõiguse printsiibid Kindlasuunalise mõjutamise printsiip – ühiste huvide saavutamiseks äriõigussuhete subjektide äritegevuse tagajärjel Äriõigussuhete subjektide võrdsuse printsiip – õigusnormid, mis reguleerivad äriõigussuhteid, laienevad võrdsel määral kõigile nendest suhetest osavõtjatele
on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised huvid liikunud alati juhtimise ja õiguse või siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri ,,Juhtimine ja õigus", mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida võib nimetada ka äriõiguse õpikuks. Äriõiguse kursuse eesmärk on anda tulevastele ja ka juba tegutsevatele ettevõtjatele, omanikele ja juhtidele põhiteadmised organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslikust korraldusest. Eesti ettevõtlusmaastik peaks muutuma õiguslikult korrektsemaks, kus ei tehta liigpalju elementaarseid juriidilisi vigu juhtimisel, lepingute sõlmimisel või töösuhete korraldamisel ning vaidluste korral ei joosta esimese asjana kohtusse
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab. Juhatuse liikmed võivad kõikide tehingutega tegeleda ja nõukogu ei saa mingit kindlat valdkonda määrata...
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Nt Prantsusmaal on lähtutud dualismist nii teoorias kui ka seadusandlusest (1804 tsiviilõigus; 1907 kaubandusõigus). 2) Unitarism kaubandusõigus on üks osa tsiviilõigusest. Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes. Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta
Rooma õiguse seadustekogu –“Corpus iuris civilis” (Justinianus) Sel kujul pärandas Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon. Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
Liikmeid 27 riigist, põhiliselt endised sotsialismimaad (pluss Iraan). Eesti Vabariik (esialgu AS Eesti Raudtee näol) 1992. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituses töötab Eesti alaline esindaja OSZD juures. Peakorter Varssavis. · Põhilisteks ülesanneteks on: Raudteevedude arendamine, eeskätt Euroopa ja Aasia vahel Kooskõlastatud transpordipoliitika rakendamine rahvusvaheliste raudteevedude alal Rahvusvahelise transpordi- ja äriõiguse täiustamine Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks Koostöö raudtee ekspluatatsioonilistes ja tehnilistes küsimustes Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ii. OTIF ja Rahvusvaheline Raudteevedude Valitsusvaheline Organisatsioon · Asutatud 1985. Eelkäijaks oli 1893 asutatud Rahvusvahelise Raudteeliikluse Keskamet. Liikmesriike 42
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega...
Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikatele, kuna kõik asjakohased viited on ära toodud õpiku käsikirjas ja hiljem ka õpikus. Tudengitel on võimalus käsikirjaga tutvuda ÕISi või Moodle vahendusel. Kavade kohaselt peaks õpik ilmuma nii paberkandjal kui e- õpikuna. Õpiku sisuline ülesehitus järgib traditsiooniliste USA äriõiguse õpikute ülesehitust. Head mõtestatud lugemist! Autor
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest kaubandusõigus puudutab ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid. Praktiline vajadus, et suhtlemine oleks lihtsam. Peamine temaatika kaubandusõiguse juures: kes on kaupmees? Ta on ettevõtja, siia mõiste alla käivad äriühingud, FIEd
Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile
jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest – kaubandusõigus puudutab ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid. Praktiline vajadus, et suhtlemine oleks lihtsam. Peamine temaatika kaubandusõiguse juures: kes on kaupmees? Ta on ettevõtja, siia mõiste alla käivad äriühingud, FIEd
seadusega; · eesmärgi saavutamisel näiteks SA on täitnud eesmärgi · tähtaja möödumisel; · pankroti väljakuulutamisega või pankroti raugemisega kui vara enam pole, kui on vara mida jagada, siis pankrott. · sundlõpetamine kohtumäärusega Numerus clausus põhimõte seaduses toodud loettelu on ammendav. See mis on seaduses kirjas, on ainuvõimelik, ise midagi välja mõelda ei saa. ÄRISEADUSTIK Eestis äriõiguse modifikatsioon. Äriseadustikus on koos kõik äriühingute kohta käiv,samuti millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid. Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval. Äriseadustikust ei leia mingeid tehingu koosseise seda reguleerib võlaõigus. Äriseadustik reguleerib mingil määral osakuid, aktsiaid. ÜHINGUÕIGUS · asutamisleping ja põhikiri
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
Õiguskord ja õiguskaitse Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Jurismprudents - õigusteadus, õigussüsteem. Eesti õigussüsteem tänapäeval Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid: füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus ja eeskoste; perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla-, kahju-, kahjuhüvitamis- ja muid suhteid. Tsiviilseadustikud kuuluvad kõige mahukamate hulka. Kaubandus- ehk äriõiguse alal on tähtsaimaks seaduseks äriseadustik, mis reguleerib ettevõtluse aluseid. Vastu on võetud ka kaubandusliku meresõidu koodeks, kauba ja teenuse märgi seadus, pankrotiseadus, väärtpaberituru seadus, raamtupidamise seadus ja palju muud. Tööõiguse valdkonda reguleerivad töölepingu-, palga-, puhkuse-, kollektiivse töötüli lahendamise, töötaja distsiplinaarvastutuse seadus. Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi, eeskät töölepingutest tulenevaid suhteid
Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
/Tulumaksuseaduse § 14 lg 3./) Äri põhiolemust on selliselt aastaid käsitletud ning kindlasti on äri olemuse põhisisu sel moel ka avatud. Aga kaasaja integreeruvas maailmas reguleeritakse äritegevuse reeglitega igasugust majandustegevust, sealhulgas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandustegevust. Äritegevust reguleerivate üldiste reeglite väljaselgitamiseks tuleb teada paljude õigusaktide sätteid aga samuti standardeid ja häid tavasid. Ühte äriõiguse nime kandvat õigusharu, seadust ega muud õigusakti ei ole. Äriõiguseks hakati nimetama ärikorraldust ja äritegevust (Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna keelepruugis ärinduse valdkonda) ning majandustegevust üldse reguleerivate õigusnormide kogumit, mis on kehtestatud erinevate õigusaktidega. Äriõigus (laiemas tähenduses) on õppeaine ehk õppekava osa mittejuristidele, mis annab
pärimislepingu järgi) ning pärimise käik. P 2) ÜHINGUÕIGUS (ka äri- või kaubandusõigus) - juriidiliste isikute alustamine ning tegevuse lõpetamine. Kuidas osaühingut asutada? Kuidas see tegutseb? Kuidas toimub selle likvideerimine? Sinna alla kuuluvad äriseadustik, MTÜ seadus - seadused, mis reguleerivad juriidilisi isikuid. Eelkõige ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Peamiseks tsiviilõigusest eristavaks tunnuseks on peetud eelkõige seda, et äriõiguse subjektid on professionaalsed tootjad, vahendajad ja kauplejad, nendevahelistele suhete reguleerimisele on omane suurem paindlikkus ja vabadus. 3) MAJANDUSÕIGUS - nt pangandusõigus, kindlustusõigus. Riik sekkub panga tegevusse. Antud liigituse kriteeriumiks on riigi sekkumise määr - see kui palju riik sekkub. Kõige vähem sekkub riik tsiviilõigusesse, kõige rohkem majandusõigusesse. Ühinguõigus jääb
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
oiguslikud alused? Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnedes riikides on see tsiviilõiguse osa ja mõnedes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb: Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses Eriosa moodustavad erinevad seadused Asjaõigus - asjaõigusseadus Võlaõigus - võlaõigusseadus Perekonnaõigus - perekonnaseadus Pärimisõigus pärimisseadus Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...