KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ....................................................
Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Kliima lähisarktiline. Pekingi tööstuslinnaosa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüssel Brüssel on Belgia pealinn Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit Rahvaarv Brüsselis 1 080 790 Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm) Brüssel
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a.
Valloonia) kuni 6458 in/km2 Brüsselis, linnades elab 97% elanikest. Flandrias koos Brüsseliga elab u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi on üle 12% elanikkonnast. Eeldatav eluiga meestel 77 ja naistel 82 aastat. Madalmaade ehk hollandi keel, prantsuse ja saksa keel. Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%)
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest)
Jan Vermeer van Delft maalikunstnik ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga", Delfti panoraam Edam linn Põhja-Hollandis, juustusort Frans Halsi muuseum ,,Kuld ajastu" maalikunstnik Zeeland vesine koht, Walcheren kõige rammusamad austrid (Zeelandi maius), Euroopa suurimad austrikasvatused asuvad siin Friisimaa Zoeken kämpinguala rahvarõivais nukud BELGIA KUNINGRIIK Üldandmed · pindala 30 518 km2 · elanike arv 10 392 226 · pealinn Brüssel (holl Brussel, pr Bruxelles) · Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600
Nüüd aga leiavad sellised tegelased, et nii sellises traagilises nähtuses süüdi olevad riigid kui süütud Euroopa riigid solidaarselt toimuva tagajärgi likvideerima hakkaks. Kõnealune ainekursus selgitab üsna põhjalikult, kuidas Venemaa juhtkond sellised Lääne väärkäsitlused oskus,likult ära kasutab ning kuidas Kreml leiab, et EL naabruspoliitika ja eriti Idapartnerluse poliitika on Venemaale praegusajal kahjulikud asjad, millede kaudu “Brüssel püüdvat Venemaa naaberriike Venemaaga tülli ajada”. Ka on nii Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kui välisminister Sergei Lavrov leidnud, et Venemaad rahuldab naabruskoostöösfääris täielikult EL-iga 1997. aastal sõlmitud “Strateegilise partnerluse ja koostöö leping”. Viimast rikkuvat aga eelkõige EL, kes USA juhtimisel võtvat aktiivselt osa Lääneriikide kehtestatud Vene-vastastest sanktsioonidest. Seetõttu jäävat praegu
ta meistrina vastu maalikunstnike P�ha Luuka gildi Antwerpenis. Kuigi David Rijckaert II on tuntud eelk�ige kui kunstnik, olevat ta tegutsenud ka kunstikaupmehena. David Rijckaert II-l oli stuudio, kus ta peale oma poja David noorema koolitas teisigi �pilasi, kelle hulgas oli ka kuulus Flaami portreemaalija Gonzales Coques (1614 � 1684). David Rijckaert II nat��rmorte leiab j�rgmistes kollektsioonides: Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; Museum voor Schone Kunsten, Gent, Belgia; Muzeum Narodowe we Wroclawiu, Wroclaw, Poola ja Rijksmuseum Twenthe, Enschede, Holland. 17. sajandi maalikunstnikud p��dsid edasi anda k�lluslikku ja kaunist maailma, luues rikkalikke nat��rmorte kaetud laudadega, mis pidid vaataja meeli ergutama. David Rijckaert II on selle �anri �ks rafineeritumaid maalikunstnikke. Iga element tema teostel, olgu toit v�i anum oli hoolikalt paigas; objektide realistliku
Euroopa liidu liikmesriigid pealinnadega liitumis järjekorras Järjekorra Vana/uus Liitumis Riik Pealinn number ELi liige aasta 1 Vana ELi 1951 Belgia Brüssel Liige 2 Vana ELi 1951 Luksemburg Luxembourg Liige 3 Vana ELi 1951 Holland Amsterdam Liige 4 Vana ELi 1951 Prantsusma Pariis Liige a 5 Vana ELi 1951 Itaalia Rooma Liige 6 Vana ELi 1951 Saksamaa Berliin Liige 7 Vana ELi 1973 Taani Kopenhaage
neil ei tohi olla muid tööülesandeid. Komisjoni presidendi valivad liikmesriikide valitsused, kelle peab heaks kiitma parlament. President on komisjoni eestvedaja ning organisatsiooniväline esindaja, suhtleb teiste EL institutsioonide ja väliste organisatsioonidega, jagab liikmetele vastutusalasid, juhib komisjoni tööd. Presidendi õigus on nõuda voliniku tagasiastumist, vajalik on ka kolleegiumi heakskiit. Kohtumispaikadeks on Brüssel ja Luksemburg. Hetkel presidendiks Jose Manuel Barroso (2004-2009; 2010-2014) Komisjonil on neli põhilist ülesannet: 1. Algatusfunktsioon Poliitikate loomine ja algatamine Seadusandlike aktide algatamine ja ettevalmistamine Nõuandvate komiteede süsteem Ekspertkomiteed Konsultatiivkomiteed 2. Täidesaatev (koordinatsiooni) funktsioon Halli ala" katmine, ad hoc otsused Finantsvaldkonna (tulude kui kulude osas) toimimine
analüüs Teine staadium – õigusnormi valik ja analüüs Kolmas staadium – kompetentse organi poolt otsuste tegemine (vastuvõtmine) Neljas staadium – asjas tehtud otsuse täitmise tagamine Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue – kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, ssel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega; otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel Selle tagamisel tuleb silmas pidada, et 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast