Eksamikonspekt õiguse alused (1)

Kordamisküsimused: 
 
1.  Riigi tunnused ( Õigusõpetus , lk. 11-14) 
 
 
Riik 
 
 
RAHVAS 
•  Kodanikud 
AVALIK VÕIM   
•  Kodanikukonduseta 
•  Seadu  sandlik 
isikud 
•  Täides  aatev 
•
TERRITOORIUM 
 
Kohtu  võim 
•  Riigipiiriga piiratud maismaa 
 
 
•  Territoriaal- ja  siseveed  
 
•   Õhuruum  nende kohal 
 
•  Maapõu nende all 
•  Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja 
 
kosmoseaparaadid 
 
•  Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi 
 
lipu all 
 
•   Sõjalaevad  
 
 
 
 
2.  Võimude lahususe printsiip. 
Õigusriik  on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja 
seaduslike  huvide  puutumatuse  ning  riigi  ja  indiviidi  võrdõiguslikkuse.  Seda 
iseloomustab  ka  võimude  lahususe  printsiip:  põhimõte,  mille  kohaselt 
seadusandlikku,  täidesaatvat  ja  kohtuvõimu  peavad   teostama   erinevad 
subjektid  ( riigiorganid ). 
 
3.   Õigusaktid  ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) 
Normatiivakt   ehk   üldakt   on  suunatud  objektiivse  õiguse  kehtestamisele,  ta 
sisaldab  üldkohustuslikke  käitumisreegleid  ehk  õigusnorme.  Õigusnormide 
olemasolu  annab  normatiivaktile  üldise  tähenduse:  ta  kehtib   määratlemata  
isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv  kordi , mistõttu 
teda  nimetatakse  ka  õiguse  üldaktiks.  Kuna  normatiivakti  kaudu  loob  riik 
õigusnorme  ehk   teisisõnu   objektiivset  õigust,  nimetatakse  normatiivakti  ka 
õigustloovaks  aktiks . 
Mittenormatiivne   õigusakt   ehk  ükskikakt  on  selline  akt,  mis  annab 
subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt 
määratletud 
subjektide 
ringile. 
Nimetatakse 
ka 
individuaalseteks 
õigusaktideks.  Ei  sisalda  õigusnorme,  vaid  rakendatakse  neid,  kohustades 
konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult 
õiguse   rakendamise    aktid .  Näiteks  kohtuotsus,   autasustamine   või 
armuandmine . 
Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu  parlament . Kõik muud  õigusaktid 
peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 
 
 
 
 
4.  Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 
1)   Õigussuhe  on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on 
peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, 
millel on õiguslik, juriidiline iseloom.  Õigusnorm  määrab reguleeritava 
suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 
2)  Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete 
juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi 
suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte abstraktsetele 
subjektidele kindlad õigused ja neile vastavad kohustused. 
3)  Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik 
kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud  õigusnormid , siis 
jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, st õigussuhtest osavõtjatele 
antud õiguste realiseerimist ja kohustuste täitmist. 
4)  Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, 
määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on igal üksikjuhul konkreetsed 
isikud, nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud.  
 
 
5.   Õigusvõime  ja  teovõime  (Õigusõpetus, lk. 81-83) 
Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, 
olla  õiguste  ja  kohustuste  kandja.  Tsiviilõiguslik  õigusvõime  tekib  inimesel 
sünniga  või  teatavatel  juhtudel  ka  enne  sündi,  avaliku  õiguse  harudes 
täisealiseks  saamisega.  Teovõime  on  isiku  võime  subjektiivseid  õigusi  ja 
juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma 
tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. 
 
6.  Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120) 
Füüsilist isikut iseloomustab: õigus- ja teovõime, elukoht, tegevuskoht (püsiv 
ja kestev majandus- või kutsetegevuse koht – nt töökoht), on inimene.  
Juriidilist  isikut iseloomustab:  kantud  äriregistrisse, on nimi, põhikirja 
olemasolu. Eestis saab juriidiline isik eraõiguslik olla: täisühing,  usaldusühing , 
osaühing,  aktsiaselts , sihtasutus,  mittetulundusühing . Avalik-õiguslikud 
juriidilised isikud on näiteks TTÜ. Põhiseaduslikud instituudid on ka juriidilised 
isikud, näiteks kohtud. 
 
7.  Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84) 
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib 
seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal 
teataval viisil käitud ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, 
vajadusel ka sunnivahenditega. Sellest  aspektist  vaadatuna on subjektiivne 
õigus lubatud käitumise määr.  Teiselt  poolt seob aga subjektiivne õiguse selle 
kandjat kohustatud isikuga, lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud 
subjekt  täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid (seaduslikke) nõudmisi. 
Seega on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat 
käitumist.  
Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahtesugust 
seost:  ühelt  poolt on kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga 
kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Ainult siin on need seosed 
vastupidised: see mis on õigustatud subjektile  õiguseks  on kohustatud 
subjektile kohustuseks . Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud 
kohustusliku käitumise määr. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku 
seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma õigel ajal üüri, täitma töölepingu 
tingimusi). Seega on juriidiline kohustus ka täita õigustatud subjekti 
seaduslikke nõudmisi.  
 
 
8.  Õigussuhte objekt ja  põhiliigid  (Õigusõpetus, lk. 84-89) 
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis 
rahuldab   üksikisiku  või  organisatsiooni  huve  ja  vajadusi  ning  millega  seoses 
õiguse subjektid astuvad õigussuhtesst ja teostavad oma subjektiivseid õigusi 
ja juriidilisi kohustusi.  
Struktuuri järgi eristatakse: 
•  Kahepoolsed  õigussuhted  – kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes 
õiguste ja kohustuste kandja ( müüja -ostja,  töötaja -tööandja) 
•  Ühepoolsed  õigussuhted  –   toetub   ühe  subjekti  tahteavaldusele 
( kinkeleping ,  testament)  subjekti  tahteavalduse  nõustumisel  tekib 
õigus (võtab  kingi  või pärandi vastu) 
 
Funktsiooni järgi eristatakse: 
•  Regulatiivsed  õigussuhted  –  õigused-kohustused  tekivad  õiguse 
realiseerimisega.  Sellised  on  eraõiguslikud  suhted,  mille  eesmärk  on 
faktilisele  suhtele  efektiivse  regulatsioonimehhanismi  loomine, 
regulatiivse toime põhitõhk on subjektiivsel õigusel. 
•  Kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku  sunni  kohaldamisele isikuile, 
kes  on  rikkunud  õigustatud  subjektide  õigusi  või  ei  ole  täitnud 
õiguslikke  kohustusi.  Need  suhted  tekivad  õigusrikkumise  alusel, 
eesmärk on rikutud õiguse kaitse, taastamine. 
 
 
9.  Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) 
 
Õiguse realiseerimise liigid: 
1)  Õigusnormi nõuetest kinnipidamine – subjekt kooskõlastab oma 
käitumise õigusnormi nõuetega, täidab õiguslikke kohustusi.  
2)  Õigusnormi kasutamine –  õigussubjekt  teostab oma õigusi 
aktiivselt, selles vormis realiseeritakse õigustavad normid – 
normid, mis annavad inimestele mingisuguse õiguse. 
3)  Õigusnormide rakendamine e. kohaldamine – õiguse teostamisse 
sekkuvad selleks päevad riigiorganid. 
 
 
 
Õiguse rakendamise vajadus tekib: 
1)  Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma 
riigiorgani vastava aktita (sõjaväeteenistusse  astumine ). 
2)  Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise 
võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimus, töövaidlus) 
3)  Kui on pandud toime  õigusrikkumine  ja on vaja  kohaldada  
sanktsioone.  
 
Õigusnormi rakendusprotsess: 
1)  Esimene staadium: Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas 
toimus. Vaadatakse, kas  seondub  mingi  õigusnormiga .  
2)  Teine staadium: Õigusnormi valik ja analüüs.  
3)  Kolmas staadium: Kompetentse organi poolt otsuse tegemine 
(vastuvõtmine) 
4)  Neljas staadium: Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui 
otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada  täiendavaid  meetmeid 
(kriminaalasjad) 
 
Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, 
 
põhjendatud , otstarbekohane ja õiglane. 
 
Õiguse rakendamisele esitatud nõuded: 
•  Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad 
lahendatavat juhtumit või õiguse  analoogia  kohandamisel.  
•  Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani  kompetentsi  piires. 
•  Õigusnormi rakendamine on obligatoorne igal juhul, kui see on 
seaduses ette nähtud. 
•  Senikaua, kuni antud küsimuses on olemas kehtiv otsus, ei tohi vastu 
võtta samas küsimuses uut otsust. 
•  Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks teatava vormi, tuleb sellest 
rangelt kinni pidada. 
 
Õiguse rakendamise aktid: 
•  Regulatiivne akt – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused 
seoses nende õiguspärase käitumisega 
•  Jurisdiktsiooniline akt – seonduvad inimeste õigusvastase 
käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad 
karistuse 
 
Õiguse rakendamise akti struktuur: 
•  Sissejuhatus – andmed, organ, akti nimetus jne 
•  Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, vaidluse korral 
vaidluse sisu 
•  Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, õigusnormid 
•  Resolutiivosa – vastuvõetud otsus 
 
 
10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) 
Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, 
leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, 
millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise 
Tehing  –  õigustoiming,  mis  on  suunatud  tsiviilõiguste  ja  -kohustuse 
tekitamisele,  muutmisele  või  lõpetamisele.  Võivad  olla  ühepoolsed,  näiteks 
pärandamine testamendiga ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük, ehk  lepingud . 
Tehing  on  isiku  tahteavaldus,  mis  peab  olema  tehtud  teades  tegelikke 
asjaolusid  ja  neist  õiget  ülevaadet  omades.  Tehing  on  tühine,  kui  ei  järgita 
kohustusliku seaduses määratud vormi. Tehing on näilik, kui pooled on teinud 
selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Tehing on teeseldud, kui pooled on 
teinud tehingu teise tehingu varjamiseks. Tehing võib olla teostatud eksimuse 
mõjul.  Eksimus  on  tegelike  asjaolude  mitteteadmine  või   nendest   ebaõige 
ettekujutus, oluline eksimus on selline, mille korral ei oleks tehingut tehtud. 
Kohus  tühistab  sellise  tehingu  tühiseks  eksinud  inimese  nõudel.  Tehing  on 
tingimuslik,  kui  tehinguga  kindlaks  määratud  õiguste  ja  kohustuste  teke  on 
seatud sõltuvusse mingitest asjaoludest, mille toimumise kohta pole tehingu 
sõlmimise  ajal  midagi  teada.  Tehing  võib  toimuda  pettuse  mõjul.  Sellise 
tehingu   tunnistab   kohus  petetud  poole  nõudmisel  tühiseks.  Sunni  mõjul 
teostatud  tehingu  tunnistab  kohud  tühiseks  kannatanud  poole  nõudel. 
Raskete  asjaolude  kokkusattumise  mõjul  tehtud   tehingud   tunnistab  kohus 
tühiseks. Tühine on ka alla 7-aastase isiku poolt tehtud tehing. Tehingud võival 
olla  tehtud  kas  edasilükkava  või  äramuutva  tingimusega.  Edasilükkava 
tingimusega  tehing  on  tehing,  mille  kohta  pole  teada,  kas  ta  saabub  või  ei. 
Äramuutva tingimusega tehing on tehing, kus õiguste ja kohustuste lõppemine 
seati sõltuvusse asjaoludest, mille kohta pole teada, kas nad saabuvad või ei. 
Niisuguste  tingimuste  puhul  õigused  ja  kohustused  tekivad  vastavate 
tingimuste saabudes. Kui edasilükkav tingimus ei saabu, loetakse tehing mitte 
toimunuks. Kui äramuutva tehingu tingimus ei saabu, jääb tehing kehtima. Kui 
tingimus on võimatu, on tehing tühine.  Tehinguid  võib teha ka esindaja kaudu.  
 
11. Asi,  valdus , omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) 
Asi  on  kehaline  ese.  Loomad  ei  ole  asjad,  neile  kohaldatakse  asjade  kohta 
käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. 
Asjad jagunevad: 
•  Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega 
•  Asendatav  asi,   vallasasi   mida  saab  määratleda  mingi  liigitunnuse 
põhjal, näiteks koguse 
•  Asendamatu asu 
•  Äratarvitatav  asi  on  vallas  asi,  mis  otstarbekohasel  tarvitamisel  saab 
otsa 
•  Äratarvitamatu asi 
•   Jagatav   asi,  mida  saab  jagada  ilma  asja  olemust  rikkumata.  Iga  osa 
jagatud asjast moodustab omaette terviku 
•  Jagamatu asi 
•  Üldine asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa  kuuluda  kellelegi, 
on kõigi oma, näiteks õht 
•  Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, näiteks tänavad 
•  Eraasi,  ei  ole  üldine  ega  avalik.  Eraasjad  võivad  olla  avalikuks 
kasutamiseks. 
 
Asjade  puhul  võib  olla  tegu  mõttelise  ja  reaalosaga.  Reaalosa  on  teiste 
 
osadega  piiratud,  mõtteline  osa  on   piiritlemata .  Asja  oluline  osa  on  asjaga 
 
püsivas  ühenduses  olev  asja  osa,  mida  ei  saa  lahutada  asjast.  Näiteks  koos 
 
maatükiga olev mets ja  taimestik . Asjad jagunevad ka peaasjaks ja  
 
pärandiks. Kui tehinguga saadi  peaasi , saadakse sellega kos ka pärandis.  
 
Valdus  on  tegelik  võim  asja  üle,  valdus  loetakse  seaduslikuks  kuni  pole 
 
tõestatud  vastupidist.  Valdus  võib  olla   heauskne   ja  pahauskne.  Heauskne 
 
valdus  tähendab,  et  valdaja  ei  tea  ega  peagi  teadma,  et  tema  valdusel  pole 
 
seaduslikku  alust.  Valdus  lõpeb,  kui  valdaja  loobub  oma  tegelikust 
 
võimust  asja  üle.  Kui  vallasasi  võetakse  omanikult  ära  omavoliliselt,  salaja 
 
või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi  otsekoheselt  tagasi võtta. 
 
Omand  on  tegelik  õiguslik  võim  asja  üle.  Omand  koosneb  kolmest  osast,  ˇ
 
omanikul  on  õigus  asja   vallata ,  kasutada  ja  käsutada  ning  tal  on  õigus 
 
nõuda  kõigilt  teistelt  isikutelt  hüvitist  nende  õiguste  ära  võtmisel. 
 
Eksisteerivad  vallas-  ja   kinnisomand ,  vastavalt  asjale,  millest  omand 
 
koosneb. 
 
Omand võib olla: 
•  Kaasomand  –  kahele  või  enamale  isikule  üheaaegselt  mõttelistes 
osades ühises asjas kuuluv omand 
•  Ühisomand 
– 
kahele 
või 
enamale 
isikule 
üheaegselt 
kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand 
 
Omandikaitse  –  omanikul  on  nõudeõigus  igaühe  vastu,  kes  õigusliku 
 
aluseta tema asja  valdab .  
 
Vallasomand  võib  tekkida  vallasasja  üleandmisega,  kui   võõrandaja  
 
annab  asja  üle  valduse  omandajale  ja  nad  on  kokku  leppinud,  et  omand 
 
läheb üle  
omandajale.  Omandi  üleminekuks  peab  olema  õiguslik  alus. 
 
Pahauskselt   omandajalt  võib  asja  välja  nõuda  igal  ajal,  kuid  ka  heausksel 
 
omandajal  ei   teki  omandiõigust,  kui  asi  oli  omanikult  varastatud, 
 
kadunud jms.  
 
Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui  pole 
enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui  omanik 
ei 
ole 
selgunud  aasta jooksul, omandab  leidja  asja või seda  
asendava  raha,  va  siis  kui 
politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud   jms,  leidjal  õigus  saada  leiutasu 
pooles  väärtuses, peitvara kuulub isikule,   kelle   kinnis -  või  vallasasjast  see  leiti), 
 
ümbertöötamine/ segamine /ühendamine (heauskselt omaniku   nõusolekul 
 
vallasasja ümbertöötamisel kuulub see asi ümbertöötajale,  
juhul kui töö 
on väärtuslikum vanast asjast), jagamine, loodusvilja  
omandamine. 
 
 
12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) 
Võlasuhe  on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha  võlausaldaja  
kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult 
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. 
Mitmepoolsed tehingud on lepingud.  
 
13.  Äriõigus  (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) 
Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat 
vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis 
osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende 
tegevuse aluseid.  
 
 
 
 
14.  Karistus  – süütegude ligiitus, hädakaitse,  hädaseisund , objektiivne- ja 
subjektiivne  süüteokooseis  (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), 
Karistusõigus  (Tallinn:  Juura , 2012)] 
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.  
Hädakaitseseisund  – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole 
õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast 
rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, 
ületamata seejuures hädakaitse piire.  
Siit järeldub, et hädakaitses: 
•  Esineb õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku individuaalsetele 
õigushüvedele. 
•  Sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund 
•  Hädakaitses olijal või teisel isikul, keda kaitstakse õigusvastase ründe 
vastu on kaitsetahe 
•  Isikul on võimalik valida enda käitumisel eri  variantide  vahel, kuid tal 
on ka õigus aktiivsele kaitsele  
•  Õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada 
ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire 
•  Hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak – kui ka  hilinenud  kaitse, 
samuti ründe provotseerimine 
•  Hädakaitse piiride ületamisega on tegu ka siis kui kaitsja tõrjub rünnet 
kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta 
ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab 
ründajale ilmselt liigset kahju 
 
Hädaseisund tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu 
 
põhjustava teguri toimel (nt. Loodusstiihia või mingitel asjaoludel 
 
tekkinud ohtlik situatsioon, mis ähvardab isiku õigushüvesid), selle ohu 
 
kõrvaldamine ei ole  üldreeglina  võimalik,  tekitamata  kahju teiste isikute 
 
õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik   ning 
kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem. Tegu, mis   pannakse toime 
hädaseisundis ei ole õigusvastane.  
 
Objektiivne süüteokoosseisu tunnus on tegu. Subjektiivne 
 
süüteokoosseisu tunnusteks on inimese suhtumine on teosse, kas ta tegi 
 
seda tahtlikult või ettevaatamatusest. 
 
15. EL õiguse allikad,  põhivabadused , ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene 
kompetentside jagunemine. 
 
Õiguse allikad: 
 
Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, 
 
ühinemislepingud) 
 
Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid 
 
(määrused, direktiivid jne) 
 
Põhivabadused: tööjõu vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade  vaba 
liikumine ja asutamisvabadus. 
 
Ülimuslikkus - Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse  põhimõte on Euroopa 
Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu  korral Euroopa õiguse ja 
liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa  
õigust. Euroopa õigus on 
ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu  
õigus on ülimuslik 
liikmesriigi õiguse suhtes. 
 
Otsekohalduvus -  Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos 
 
Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa  Komisjon  (EK). 
 
Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada 
 
nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu  kohaldatavus  tähendab, et see 
 
kuulub tingimusteta  täitmisele  ja sellele võib toetuda riigisiseses 
 
kohtumenetluses. 
 
 
 
Õigusnorm 
1.  Õigusnorm lähtub riigist.  Käitumisreegel , mis kannab autoritaarset iseloomu. 
Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 
2.  Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 
3.  Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab 
üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 
4.  Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja 
paneb neile vastavad juriidilised kohustused.  
5.  Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta 
formaalselt määratleb isiku õigused ja kohustused.  
 
Hüpotees (kui on selline olukord) –  dispositsioon  (siis tuleb käituda nii) – 
 
sanktsioon  (karistus, mõjutusvahend kui ei käitutud nii nagu 
 
dispositsioonis ette nähtud) 
 
Õigusrikkumine 
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, 
mille on toime  pannud  deliktivõimeline isik. Õigusrikkumises väljendub ka isiku 
suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, 
eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku  suhtumist  oma teosse nimetatakse teo 
subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi 
tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused.  Kuritegu  on 
toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke 
tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse 
otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, 
on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, 
kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid 
kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on  kuritegelik  hooletus. 
 
 
 
Õiguse tõlgendamine 
Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline.  
Grammatiline: õigusakti sõnastus  keeleliselt , määrates kindlaks sõnade ja lausete 
tähenduse. 
Loogiline: õigusakti sisu kindlakstegemiseks kasutatakse formaalloogika reegleid 
Süstemaatiline: mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki 
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. 
Ajalooline: püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja 
autorite kavatsuste kaudu.