normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud.
justiitsrepressiooni konkreetne liik. Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise (sunni-) vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt määratletud. mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised. 25. Tutvusta õiguse realiseerumise viise. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava......... Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Õigusnormi kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatak
kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus:
Õigusehte struktuuri järgi eristakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Õigussuhte funktsiooni järgi eristakse regulatiivseid(tekkivad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega) ja kaitsvaid(on suunatud riikliku sunni kohaldamiseleisikule, kes on rikkunud õigustatudsubjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi) õigussuhteid. Õigussuhte põhimõtteline skeem subjekt A Subjektiivne õigus subjekt B Obje kt Juriidiline 9. (l.90-95) Teatud juhtudel ei saa õigust realiseerida ilma vahele segamiseta – õigust rakendatakse. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimine riigiorgani toel/abil/kaudu ning see on seotud mingisuguse organiseerimisega – see ei teostu iseenesest
aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 39. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktivõimeline isik, kes oma teo eest kannab juriidilist vastutust. 40. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad
üksnes teatud viisil. Sooritama teo või sellest hoiduma. Liigid: 1) Üksikisiku vabatahte akt e. autonoomne kohustus: inimese enda poolt võetud kohustus toimida oma isiklike tõeks pidamiste kohaselt just nii. 2) Imperatiivne kohustus: üks inimene annab või loob kohustuse teisele inimesele käituda teatud viisil, teine inimene loeb kohustuse kehtivaks ja täidab ettekirjutuse. 3) Sotsiaalne kohustus: teatud subjekt loob kohustuse teistele inimestele. Subjekt on in-te poolt tunnustatud (õigusnormid, tavad, traditsioonid ja muud ühiselu reeglid). 6. Õiguse mõiste, õiguse kehtestamine, õiguse tunnused: Õigus on sotsiaalse kontrollivahend ja vorm. Õigus seab inimeste tegevusele kindlad raamid. Kärbib kontrollimatu tegevuse vabadust. Lubab käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks.
1) hädakaitse õigusvastase ründe tõrjumine 2) hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks 3) kurjategija kinnipidamine 4) kuritegude matkimine kohtu luba ainult pädeval organil 5) kohustuse kollisioon rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt. 45. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on üldjuhul inimene, sõltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, välisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loodus ega loomad, samuti vaimuhaiged ning deliktivõimetud alaealised, sest nad ei suuda oma käitumist teadlikult juhtida ega sellest endale aru anda. 46. Õigusrikkumise objekt.
Kõik kommentaarid