Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 1...
Riigi huvi on kontrollida pangandust juba sellepärast et riik toimiks(kui pank läheb pankrotti, kannatavad sotsiaalmaksed jne) Tööõigus on ka leping, tööõiguses kaitstakse töötajat. (ameerikas on tööõigus võlaõiguse all) Eraõigus ja avalik õigus on eraldi, sest neil on erinevad põhimõtted. Eraõiguses on kõik lubatud, mis ei ole keelatud Avalikus õiguses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. UNITARISM- unitaristlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on üks ja see sama. Eristatud on vaid praktilistel kaalutlustel. DUALIST- dualistlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on täiesti erinevad asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS Tsiviilseadustiku üldosa seadust reguleerib TsÜS
Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5. Siseriiklikult käsitleb äriõigus eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist, juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7. Eraõiguslikul juriidilisel isikul asutamisleping ja põhikiri (täis- ja usaldusühingul
advokaatide juhedaja - instructing solicitors for prosecution and defence alaealiste kohus - Juvenile court armuandmine - Mercy edasikaebamine - Appeal haldusõigus - Administrative law/ public law juriidilisele kaitsele - Judicial protection kaitse - Defence kaitsja - Councel for the defence kannatav pool - Injured party karistama - Punish karistust andma/täide viima - Meting out punishment karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus ...
Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus
finantseerimis- ja investeerimisotsusteks ning on suutelised tagama ettevõtete juhtkondadele juhtimisotsuste tegemiseks põhjaliku, õigeaegse ning väga täpse finantsinformatsiooni. Pikemas perspektiivis tagavad koolis õpetatavad ained ja erialad rakendusliku hariduse ja hea praktiliste oskuste taseme, mis teeb eriala lõpetanud tööjõuturul väga konkurentsivõimeliseks. Rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala ning kõrvaleriala äriõigus annavad optimaalse võimaluse olla mitmekülgne oma eriala hästi tundev spetsialist kiiresti muutuval majandusmaastikul. Äriõigusele spetsialiseerumine võimaldab tööle asuda ka ettevõtte juriidilise nõustajana, maksunõustajana, spetsialistina notari või kohtutäituri büroos, saneerijana jne. Eestis on hea võimalus seda eriala õppima minna näiteks EBS-i, kuna kõikidel EBSi tudengitel, kes asuvad bakalaureuseõppes õppima turundust ja suhtekorraldust,
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi...
E-post: [email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise
kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes.
· Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses.
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common La...
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1
Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: privaatautonoomia, tehingu vabaduse põhimõte, ettevõtluse ja mtü-sse koondumise vabadus, isikute võrdsuse põhimõte, hea usu põhimõte, subjektiivsete tsiviilõiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte. 1. Lepinguvabadus-füüsilised ja juriidilised isikud saavad ise otsustada, kellega lepingut sõlmida; 2
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool Anastassia Toming, 072710 MIS PROBLEEME VÕIB TEKKIDA ETTEVÕTETE ÜHINEMISEL, JAGUNEMISEL VÕI ÜMBERKUJUNDAMISEL? Essee õppeaines Äriõigus Õppejõud: dotsent Enno Oidermaa Tallinn 2008 2 Mina tahaksin käsitleda probleeme, mis võivad tekkida ettevõtete ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Arvan, et need probleemid on tõesti aktuaalsed. Proovin ka välja pakkuda, kuidas võib nendest probleemidest hoiduda. Eestis on tohutult palju (umbes 40 000) erinevaid ettevõtteid ja nende arv pidevalt kasvab. Muidugi mõned neist ühinevad, mõned jagunevad, mõned kujundavad ümber, mõned aga lihtsalt lõpetavad oma tegevust. Me ei hakka räägima sellest, miks nad seda teevad, räägime ...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
VÕIM JA ÕIGUS VÕIM Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks d...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-,
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
(Slaid 1) ................................................................................... 8 Õiguse mõiste. (Slaid 2) ........................................................................................................................................... 10 Õiguse idee. (Slaid 3) ................................................................................................................................................ 12 Mis on äriõigus? (Slaid 4) ....................................................................................................................................... 14 Õiguse allikad (1). (Slaid 5) ................................................................................................................................... 16 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) ...............................................................................................................
Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip lepinguvabaduse printsiip
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
1. kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit 2. oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks 3. ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine 4. riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga. ( A. Kiris, 2012, 194-195) 4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest? Meie mõtetes, äriõigus peavad teadma need inimesed, kes tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat. Vaid ennem, kui luua firmat, inimene peab tutvuda firma luuamise reeglitega, ehk vaadata kohustusliku kapitali määru (osaühing - 2 500;
tõendite kaudu. Kodifitseeritud õigus kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks. Pandektiline õigus tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid. Kõik asjad on ühes kohas koos, ühe valdkonna kohta. Eestis erandiks see, et tööõigus on võlaõigusest eraldatud. Üldosa tsiviilseadustiku üldosa seadus Eriosa asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus. Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet. Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus eestis on see ühinguõigus
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Näiteks tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia: Põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, Välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrus, ministrite määrused. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus. 4 Õigusakt. Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
tuleneb sellest, et ei taheta eristada erinevaid õigusharusid ning erinevate õigussuhete osas kehtivaid põhimõtteid. Samuti kasutatakse majandusliku tõlgendamise põhimõtet üksnes ühe või teise poole kasuks, mitte ei proovita sellega asja tegelikku tuuma tabada. Nii on täiesti loomulik äriõiguses, et isikul on õigus asutada näiteks osaühing, seejuures võib ta ainuosanikuna otsustada määrata osaühingu juhatajaks iseenda ning äriõigus peab seejuures täiesti normaalseks, kui ta otsustab juhatajale ehk iseendale tasu mitte maksta. Seejuures ei pea ta endale tasu maksma ka siis, kui ta on ka ainus, kes nö reaalselt osaühingus tööd teeb. See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui majandusaasta lõppeb kasumiga, siis on juhataja ettepanekul osanikul õigus otsustada kasumit ehk
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus, riigiõigus, kriminaalõigus. Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi.
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus)) 4. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt –suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi.
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
Õiguse alused 1. (l.10-14) Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib, ning 3)rahvas, kes elab selel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Tavaliselt riiki iseloomustaksegi- mõnevõrra lihtsustatult, nende kolme tunnuste kaudu. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – on riiki riigieelsest ühikonnaorganisatsioonist eristamise smatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja vaitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nagu armee, politsei, lure aga samuti sunniasustusi (vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise lo...
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
õigusaktide ranget ja täpset täitmist. Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald-
õigusaktide ranget ja täpset täitmist. Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald-