kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse- puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus
· Mittesüüline rünne on olukord, kus ründaja on süüdimatu või süüvõimetu -- vaimuhaige, laps, joobnu, samuti eksimuses või hädaseisundis olev isik. Hädakaitset on piiratud juhtudel, kui rünnatakse väga väikese tähtsusega õigushüve · Kaitse toodud näidete vastu on piiratud -- võimaluse korral tuleb taanduda või alustada kaitset defensiivselt ja alles hädavajaduse korral minna üle aktiivsele kaitsele Hädaseisund · Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädaseisund · Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu
Hädaseisund (§ 29) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust (nt. inimese elu), õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Sellisel juhul ei tule oht inimesest (välk, metslooma rünnak). Hädaseisund on selline seisund, millest saab välja tulla. Kahju peaks olema minimaalne (tapan näiteks krampis bullterjeri ära, kes mu lapse kaela kallal). Hädakaitse olema säästvaim (tee isik relvituks, võimetust). Hädakaitse seisundis olles peab olema Millal on hädakaitse piiride ületamine? Siis kui 1 ) puudub rünne või selle oht (nt. mulle näis nii, sest ta vaatas nii kurjalt otsa) või kui rünne on juba lõppenud 2) tõrjuda pole enam midagi, rünne on juba lõppenud
• Väärtegude toimepanemisel ei eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28 • (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. • (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või
piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. 20. Hädaseisund, mõiste ja olulisimad tunnused § 29. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis. Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt. Hädaseisund- hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega
Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b
õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. KÜSIMUSED?
ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus.
ühepoolne (testament) ja mitmepoolne(ost-müük) Tühised tehingud: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv, näilik Tehingu võib tühistada: oluline eksimus, pettus, õigusvastane ähvadus,vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine, muude seaduses sätestatud asjaolude esinemisel Tsiviilõiguste teostamine:hea usu põhimõttel Õigusvastasust välistav ajaolu-hädakaitse ja hädaseisund Kaitstakse hagi esitamisega Rahvusvahelised ärisuhted:rahvusvaheline eraõigus Juriidilisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige juriidilise isiku: staatus, teke ja lõppemine,õigusvõime,nimi, organid, sisesuhted, vastutus, seadusjärgne esindus
12. Teo täideviijaks loetakse isikut, kes paneb teo toime või kasutab selleks kedagi teist(neid võib olla mitu) 13. Osavõtjaks loetakse kihutajat, kes kallutab teist isikut teadlikult toime panema seaduse vastast tegu ja kaasaaitajat, kes tahtlikult osutab toimepanijale ainelist ja moraalset tuge ja abi. 14. Hädakaitse on tegu, millega tõrjutakse enese suunas toimuvat seaduse rikkumist. Hädakaitsega ei tohi rikkuda seda õigust, mida ei rünnata. 15. Hädaseisund on see kui isik kõrvaldab vahetult eelseisvat rünnet. 16. Kohustuse kollisioon on olukord, kus kaks vastukäivat kohustust vabastavad isiku vastutusest.
Õiguse alused Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda, ...
ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vahe on hädakaitsel ja hädaseisundil - hädakaitse on rünnak, hädaseisund on olukord AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikuks osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y-ga kinnistute ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y on õigus nõuda AS X raha? 1) AS X ja OÜ Y 2) Kinnistu, raha 3) mõlemad er.õ. jur. isikud 4) Kohaldub abstarktsiooni printsiip. OÜ Y kohustus üle anda valdus, AS X kohustus
· Hädakaitse peab olema sobiv (vajalik), aga väärtuste kaalumist põhimõtteliselt ei eeldata · Siiski on keelatud hädakaitsepiiride ületamine, muidu muutub kaitse ise õigusvastaseks ründeks (siiski siin proportsionaalsust ei nõuta, vaja on vaid, mitte ületada hädakaitsepiire) Seega tegu, mis on tehtud hädakaitseseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Hädaseisund · Hädaseisund on ohtlik olukord, mida teatud eeldustel võõrastesse õigushüvedesse sekkudes vältida võib · Hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne vaid ähvardab või eksisteerib oht (see võib ka olla muu hulgas looma "rünne", aga ka inimese rünne, mis ei ole kantud tahtest) · Hädaseisund annab õigustuse ohverdada üks hüve teise hüve päästmiseks · Seetõttu tuleb hüvesid kaaluda (ei ole lubatud ohverdada väärtuslikumat hüve vähemväärtusliku
mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist
välja). 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? Hädaseisund- tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt. Tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund- hädakaitse on kaitsjat ennast, teist isikut või nende õigusi, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu
Arutlus Hädakaitse seaduslik või mitte? Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu ,,hädakaitse" ja ,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema...
ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise. Teise astme kuritegu tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse,
UNIT 3 VOCABULARY eager innukas elegant elegantne acre - aaker (4046 m²) elk põder adventure seiklus embassy saatkond alike sarnaselt, ühtmoodi emergency erakorraline olukord, hädaseisund appreciate hindama, väärtustama enthusiastic entusiastlik, innukas archery vibusport establish asutama, rajama, sisse seadma aspect aspekt, külg, ilme, välimus exceptional erandlik, eriline aspiring edasipüüdlik facility abivahend, hõlpsus (-ies- tarbed) assign määrama fair õiglane (n.s.-na näitus)
kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 13. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4. tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; 5. ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; 6. hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid 14. Mida tähendab süüdimatus.
aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod(FI füüsaline või rahaline kahjum- rahaline karistus või vangistus)ja väärteod(on kirjeldatud karistusseadustikus-rahatrahv või arrest) Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub
Hädakaitse Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, v...
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud...
Tegu on asjaolu, mis sõltub isiku tahtest. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised. Juriidiliste faktide liigid | Õigusliku tagajärje alusel: a) õigusi ja kohustusi tekitavad (nt. lapsesünd, abiellumine) b) õigusi ja Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: hädakaitse, kohustusi muutvad (nt. töölepingu muutus) c) õigusi ja kohustusi hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, lõpetavad (nt. surm) kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel
kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu · Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist
Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu).
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse (KarS § 28) - õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Hädakaitse seisund kestab seni kui kestab reaalse ründe oht. Putatiivne ehk näiline hädakaitse nt. klassivend lollitas mängurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hädakaitse eest. Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest. 2) Hädaseisund (KarS § 29) tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, kui seda ohtu antid asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem. 3) Kurjategija kinnipidamine on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine.
ülesütlemist tööandjale põhjendama. 10) Tööandja võib erakorraliselt lõpeada töölepingu juhul kui põhjuseks on näiteks töölise isik. Näiteks ta viibib tööl joobesseisundiv või tekitab ettevõttele kahju ja ei reageeri hoiatustele. 11)Tööandja ei tohi koondada: 1. rasedat; 2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. 12) Hädaseisund Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid, mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas inimest, ettevõtet, nende õigui või riigi huve. Oht peab olema reaalne, näiteks loodusjõud, seadmed, mehhanismid. Hädakaitseseisund eeldab kas vahetut rünnet või eelseisva ründe vahetu ohu loomist. Rünnatav ei pea ootama reaalse ründeni, see asetaks ta liialt suurde ohtu. Vahetu rünne on ka käitumine, mis küll
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,
ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...
1. Kergemeelsus isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata. (nt väsinuna autorooli istumine) 2. Hooletus - isik ei tea et teeb midagi keelatut, aga ta oleks pidanud selle peale tulema. TAHTLUS koosneb kahest osast: 1. intelektuaalne (teadmine, tahtmine isik teab mida tahab) 2. konutatiivne Õigusvastasus õigusvastane on tegu mis vastab süüteo kooseisule. Eeldatakse õigusvastasust. 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Kohustuste pulvisioon 4. Eksimus õigusvastasest Rünne on õigushüvede ohustamine teise inimese poolt Hädaseisund 1. Oht 2. Õigushüve 3. ... 4. Kaitsta hüve kaalutlus Kohustuste pulvisioon tingimus on mitme kohustuste olemasolu, kõikide täitmise võimalikus, täidetud kohustus peab olema võrdne täitmata kohustusega. SÜÜ - esineb isikul kes on vähemalt 14 aastane, on süüdi ja suhtes ei esine ühtegi süüd välistavat asjaolu
enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. 21. Hädaseisund, mõiste ja olulisimad tunnused Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult. Tahtlikkus jaguneb veel omakorda kaheks: otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel. Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu. Kuriteokoosseisu hindamise kriteeriumid:8 1) Kas teol on teo tunnused, mis on kirjeldanud karistusseadustiku eriosas. 2) Kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu(näiteks hädakaitse) ja kas isik on süüdi selles.
Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus · Kergemeelsus · Hooletus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse kui mind või lähedast, asutust, riigihüve rünnatakse 2) Hädaseisund toime pandud teise, suurema ohu ärahoidmiseks 3) Kurjategija kinnipidamine tema kinnipidamiseks mingil määral viga/kahju tegemine
kaasneb varaline kahju) 3. Juriidiline e faktiline koosseis(vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 ÕIGUSRIKKUMINE: - Juriidiline fakt - Kujutab süülist(süüvõimeline),õigusvastast tegu - Toime pannud deliktivõimeline isik - Juriidilise vastutuse aluseks Teo õigusvastasust välistavad asjaolud - Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide:
Ink- ametlik, nt riigiteataja (pädev riigiorgan) või mitteametilik, nt üksikisikud või asutused (nendele ei saa viidata). On õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükisteks. Kod. puhul ei muudeta ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) Distsiplinaarõigusrikkumine (ametnik), kuritegu, väärtegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32
konspekt) Arvestustöö 2: tööõigus ja 1 või 2 küsimust on karistusõigusest. tsiviilõiguse teostamise viisid: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heasusu. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani).
piire. 2. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 17. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse erinevus hädaseisundist: c) hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; d) üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; e) võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; f) tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; g) ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; h) hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. 18
Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis Hädakaitse/Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane
KarS § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS. Seejuures,aga ei tohi hädakaitse piire ületada. Õigustavad asjaolud tulevad ka KrMS § 217, mis annab võimaluse kinnivõtta ja toimetada kahtlustatav isik... Kuriteo matkimine – riigile antakse õigus panna toime kuritegu, et tuvastada raskemad kuriteod (nt narkootiliste ainete ostmine või altkäemaksu andmine).
b) kas meil sellele isikule, kel nii viisil käitud, on mingi seadusega antud õigustus? Õigusvastasust me kontrollime siin. Seadusega ettenähtud õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemise kontroll. b.1) Hädakaitse seisund (KarS): selle puhul on õigusvastase ründega (vara, elu, tervise, õigushüve vastu). On õigus kaitsta end või keegi teist, kui on kaitse tahe (teisel peab olema kaitse tahe; kui pole, siis ei tohi kaitsta teda). Looma poolt kaitse on hädaseisund, kuna mest ei tea mitte midagi õigusvastasusest. Tuleb kaitsta ennast võimalikult väikse kahju tekitamisega. Kui keegi ründab kedagi, siis ründe alguse alusest algab hädakaitse seisuga ja lõpeb selle rünnaku lõppemisega. Kuid algata saab ka rünnaku vahetu ohuga. Ründaja õigushüvesid tuleb kaaluda oma õigushüvega. Vastuvägivald peab olema säästvaim ja võimalikult väikese kahju tekitamisega seotud. Kui see
ei ole. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: hädakaitse, kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Hädaseisundis toime pandud tegu on seega ühiskonnale kasulik ja õiguspärane, kuigi väliselt on tal õigusrikkumise tunnused. Õigus nii käituda on igal inimesel. hädaseisund tekib, kui seda õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht, ohu allikad võivad olla näiteks loodusjõud, seadmed või mehhanismid. Hädaseisund tekib alati hetkest, mil objekti ähvardab reaalne oht. Hädaseisund ei saa õigustada igasugust tegu, mille hädaseisundis isik on toime pannud. Õigustada võib tegu, mis on ainsaks objekti ohtu 29 kõrvaldavaks vahendiks
saab kas mitu nõuet või ühe), 3) nõuete konkurent (sama eesmärgi jaoks mitu erinevat nõude võimalust) 3.PEATÜKK 1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE KAITSE : võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud) kohaldamine. ÕIGUSKAITSEVAHENDID VÕIB LIIGITADA: a) kohtuväliselt realiseeritavad : läbi subjektiivsete õiguste teostamise, taganemine, ülesütlemine, kohustuste täitmisest keeldumine b) kohtu või vahekohtu abil realiseeritavad : kõik nõudeõigused, nt kahju hüvitamise nõue, juriidilise
Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on
o Eelnõu vastuvõtmine o Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus Käitumise koosseisu elemendid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Õigusrikkumise koosseid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 1: o Hädakaitse o Hädaseisund o Kurjategija kinnipidamine o Kuritegude matkimine o Kohustuste kollisioon o Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 2: o Kannatanu nõusolek o Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu o Oma õiguste teostamisele suunatud tegu o Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objektiivne koosseis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
