Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli ...
Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, kuna vahepealsed seosed toimivad “mürana”, lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab nüüdislasteluulet nelikvärss, luuletused jutustavad laste elust, värsjutte avaldatakse iseseisvate teostena ja piir amtöörluule ja profesionaalse luule vahel hägustub. Nüüdisluule on sisuliselt kohastunud ajaga ehk siis luules on viited tehnilistest saavutustest ja töö teemat käsitletakse luules aina vähem, lapsed luuletustes tegutsevad rohkem tubases keskonnas kui õues, loodusluulet on vähem ja üha enam käsitletakse luules nn tabuteemasid. 18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut.
triloogia, mis vaatleb Tallinnast pärit Jevgeni seiklusi koos Indiast pärit Hanumani seiklusi Skandinaavias. Puudutab siiski sedasama idenditeedi küsimust, kuigi raamat on vaimukas, uskumatud lood jm. Non-belonger. Nendest kahest romaaniliinist veits kõrvale jäänud „Harbini ööliblikad“, mille tegevus toimub 20- 30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt toonane vene kogukonna elu. Kõrvalliin Tammsaare „Tõele ja õigusele“... Nüüdisluule [leht olemas] Tänapäeva nüüdiskirjanduses on koos 3 põlvkonda: 80ndate lõpp- 90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“
On tõlkinud usbeki keelde Byroni, N. Hikmeti, A. Dumas jt teoseid. Eesti keles avaldatud viit esimest luulkogu hõlmava valikkogu "Tagasitulek" baasil tõlkekogumik. Usbeki noorsoo lemmik. Nähtavasti tabab ta ühiskonna tuli- ja valupunkte tesitest usbeki luuletajatest paremini ja nähtavasti on tal, mida öelda. Väljendusrikkusest ja tehnikast tal igatahes puudu ei ole. Luuletaja valdab nii klassikalist kui ka moodsamat värssi ning häirib mõnikord alalhoidlikumat lugejat nüüdisluule radikaalsemate võtetega. Zulfija Israilova (1915-1995) Sündis Taskendis sepa perekonnas. Õppis Usbeki Pedagoogilises instituudis, lõpetas selle 1935. Tegi hiljem kirjanduse alal samas kandidaadikraadi. 1941-50 õppetooli hoidja. Luuletusi hakkas kirjutama varakult, nüüdseks on temalt ilmunud arvukalt luulekogusid nii usbeki, vene kui ka teistes keeltes. On tegutsenud tõlkijana, on ühtlasi aktiivne ühiskonnategelane: ta on Usbeki NSV