Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandusteaduse kordamisküsimused (12)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida autor on tahtnud öelda?
  • Millised on teose loomise tingimused ja asjaolud?
  • Kuidas on teoses esindatud autori elu lapsepõlv kooliaeg jne?
  • Milline on sõnakunstiteose struktuur ehitus"?
  • Kui ka universaalse tähendusega teema?
  • Millised on tekstides olevad vastuolud?
  • Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused?
  • Mis on kummastus" kirjanduses?
  • Mis on narratiiv?
  • Keskne element mille puhul on kõige olulisem küsimus kes ma olen?
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe]
  • Kirjanduse mõiste.
    Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst
    Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama )
    Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla.
  • Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus
    Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.
    Liigitus:
    • Kirjandusteooria – alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine
    • Kirjanduse ajalugu – uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas ei pruugi kronoloogiliselt – võib ka teemade kaupa, ainult naiskirjanikke vms
    • Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel

    Abiteadused: bibliograafia, tekstoloogia e tekstikriitikam lähiteadused filosoofia, esteetika, keeleteadus jne
  • Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
    Lugemise ajaloost saab rääkida al uusajast. Alates trükipressi leiutamisest hakkab lugeja tähtsus tõusma. Ei eksisteeri õiget lugemist, kuna ilukirjanduse keel on väga mitmetähenduslik. Viimase 50 a jooksul on intensiivselt uuritud lugeja rolli ning leitud, et teose tähendus suurel määral sõltub lugejast.
    Lugeja olemus:
    • mudellugeja (ideaallugeja, kes mõistab teose lugemisreegleid), tegelikult ei eksisteeri
    • Tegelik lugeja – reaalselt teost lugev isik, kes lugemisel lähtub tekstis olevast lugemismudelist ( nt krimkast ei oota keelemängu), isiklikust elukogemusest, tõlgenduskogukonnast ( kooslus , keda ühendab sarnane ellusuhtumine), põlvkonna ootushorisondist (teatud vanusegrupi ootused ja eeldused, millest lähtuvalt teost hinnatakse)

    Retseptsiooniteooria tekkis 1960-1970ndatel vastukaaluks uuskriitikale, uurib teose vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb.
    Lünk, lõhe – tekstikohad, mille lugeja peab ise täitma
    Lugejate kogukond – individuaalne lugemine on suunatud lugemisharjumuste ja konventsioonide poolt, võib olla negatiivne – anname hinnangud sõltuvalt oma kultuuritaustast
    Lugemist mõjutavad tegurid: võim, vastuhakk universaalsele lugejale
    19. saj eeldati, et on olemas universaalne lugeja – kujundatakse tõlgendustega mõnest raamatust.
  • Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
    Autor on teose looja, aga erinevatel ajastutel käsitletakse tema rolli erinevalt:
    a) anonüümne autor (mineviku rahvaluule , keskajal on looja inspireeritud jumalast jne)
    b) renessansi ajastul tekib autor tänapäevases tähenduses: äratuntava “käekirjaga” looja
    c) romantismiajastu auto kui geenius (tähenduslik ja originaalne eneseväljendus)
    d) (post) modernne ajastu hakkab tähtsustama lugejat, autori rolli vähenemine
    Autorist lähtuvad küsimused:
  • mida autor on tahtnud öelda? – hoiak, tõde teose kohta
  • millised on teose loomise tingimused ja asjaolud ?
  • kuidas on teoses esindatud autori elu (lapsepõlv, kooliaeg jne)?
    Autor elab mingil ajastul, iga teos peegeldab oma kirjutamisaja mõtlemise skeeme , kas autori arusaamad on nendega kooskõlas?
    Teksti poolt loodud autori kuju nim. tekstuaalseks autoriks, mis konstrueeritakse nt järgmiste võtete kaudu:
    a) tegevust ja tegelasi saatvate hinnanguliste kommentaaride kaudu
    b) peategelase kuju kaudu (sümpaatne, ebasümpaatne jne
    c) maailmavaate, filosoofia, meeleolude (luules) järgi
    d) milline on autori nimi (varjunimi, võõrapärane nimi vms)
    20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (poststrukturalismis) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, “mida autor öelda tahtis”.
    Autori taassünd:
    a) autor on teose kui kauba omanik ja esindaja (intervjuud, esitlused jne)
    b) autorid kui ideoloogilisse “peavoolu” mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne)
    c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist
    d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu
    1960ndate revolutsioon : ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist). Lugeja ei pea kartma teksti valesti tõlgendada. Vana kontseptsioon – autor=jumal, võib teha tegelasega, mida vähegi soovib. Tegelikult sõltub tegelase elukäik kõigist kõrvalmõjudest, autor ei tea kõike ette.
  • Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
    Kirjandusliku teksti suhe reaalsusega on vastuoluline. Kirjandust on nähtud tegelikkuse reproduktsioonina (jäljendusena) - realism, kuid samas on väidetud, et reaalsusega pole sellel mingit pistmist.
    Vanimad käsitlused pärinevad antiikajast: Platon ( teos kui idee koopia, kõik mida inimene teeb, on ideede koopia, ideede maailm on tegelikkus ja muu on koopia) ja Aristoteles (teos kui mimesis , inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik inimese/tegelikus maailmas)
    Jäljendus- ja peegeldusteooriad:
    • Klassikaline poeetika (antiik, renessanss , klassitsism) väidab, et kirjandus peab olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus , mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem
    • Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus, keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt
    • Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj

    Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis -teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika , new criticism (close reading , lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid ( metafoor , iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest)
  • Luuleteksti ja proosateksti erijooned
    Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid
    Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra)
    Lüüriline mina – vaatepunkt , millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud
    Luule kolm olemuslikku joont:
    1) luulel on eriline sisu,
    2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja
    3) sellel on eriline mõju või efekt.
    Luule vorm:
    • Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa ( segment ) on teisest samasugusest eristatud pausiga.
    • Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani.
    • Keel, mis luule vormistuslikku külge iseloomustab, kõrgstiilne või madal keel jne. Millised on sõnad, mis kannavad seda heli või värvingut või tegevust, mis selle sisuga kõige enam kokku klapib.
    • Ja muidugi – keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine – metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt.

    stroof(kr. k. strophe, pöörlemine) salm , graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof.
    Luule kinnisvormid (žanrid):
    Teemade või sisu järgi jaotatakse:
    • Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus)
    • Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus)
    • Valm (õpetlik luuletus)
    • Ood (ülistuslaul)
    • Pastoraal (idülliline karjaselaul )
    • Epigramm (pilkeluuletus)

    Luule žanrid vormi alusel:
    • Sonett : itaalia e. Petrarca sonetti , inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline , sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis.
    • Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5)
    • Gaseel – araabia kaksikvärss

    Proosateksti olemus:
    • Proosas puudub rütmi regulaarsus
    • Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord
    • Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu
    • Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi . Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel .

    Proosateose kesksed elemendid:
    • Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse)
    • Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased)
    • Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv , konflikt
    • Ideestik

    Proosažanrid:

  • Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust
  • Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna positivismile; teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest; tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne), nendest tuletatakse teksti tähendus ja väärtus. Uuskriitika usk objektiivsusesse väga suur.Nõuab lugejalt suuri kogemusi, siiski ei suuda kaks inimest lugeda ühtemoodi ja jõuda samadele tulemustele – objektiivsus ei ühti loodusteaduste objektiivsusega.
    Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot , Ezra Pound “Lugemise aabits”
    Milline on sõnakunstiteose struktuur („ehitus”)? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema?
  • Strukturalism – üks mõjukamaid meetodeid 20. Saj humanitaarteadustes
    • Alusteos: Ferdinand de Saussure “Üldine lingvistikakursus” (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet ( parole )
    • Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson , Claude Levy - Strauss, Roland Barthes , Juri Lotman
    • Binaarne opositsioon : kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus.
    • Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem , mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi „matemaatiline valem”, mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone.

  • Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ˇ
    • Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault , P. de Man jt)
    • Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur – loodus, hea-kuri, kristlus – judaism ) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada
    • Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud?
    • Põhiideeks tuua tekstist välja privilegeeritud hoiakud ja käsitleda eelkõige teist, allutatud osapoolt, sellest lähtuvalt vaadata teksti. Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele.

  • feministlik kriitika – Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud : Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva
    Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi?
  • postkolonialistlik kriitika – seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass , klass, sugu, religioon , kultuurilised tavad, identiteet )? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak
  • positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut
  • Mis on „ kummastus ” kirjanduses?
    Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline tajumine, mitte äratundmine.
    Võõritusefekt: Berthold Brechti “Verfremdungseffekt” rõhutab, et reaalsus ei ole midagi antut või lõplikku, vaid konstrueeritud läbi tunnetuse, keele, uskumuste. Osutab sellele, et reaalsuse asemel pildid reaalsusest. Valem: “ma ei ole Hamlet , ma mängin Hamletit”
    Kummastavad teemad:
    • Keele ja stiili harjumuspäratus
    • Animism – elutud asjad ärkavad ellu (“saavad hinge”)
    • Antropomorfism – “hingestamise” erivorm . Nähtus või asi saab inimliku kogemuse vormi ja kirjelduse (mägede nägu, päikese naeratus)
    • Automatism- inimesele omistatakse mehhaaniline olemus (nt uneskõndimine, robotlikkus jne)
    • Ebakindlus või segadus seksuaalsuse suhtes
    • Haigused ja surmad
    • Eksootika elemendid
    • Psühhika äärmuslikud väljendused (hullus, hirmud jne)
    • Naudingud , kuriteod jt tabud

  • Luule värsisüsteemid ja –mõõdud
    Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt.
    Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste – eeskätt silpide v sõnade – süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Tänapäeva eesti luules määravaim rõhupõhimõte, liitub tihti silbiarvu korrastatuse põhimõttega. Muistse regilaulu vältepõhimõte elavast kasutusest kadunud. Vabavärss ei tõsta esile niivõrd silbi, kuivõrd sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja vabavärsiline rütm.
    Värsijalad:
    Trohheus : -U/-U/-U/-U, as-tu-si-me lä-bi en-ne; kasut eesti luules kõige rohkem, kuna sobib eesti k rõhulisusega, „Suviõhtu maal“
    Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise sõnaga
    Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red
    Amfibrahh : U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga
    Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine
    Rõhuline värsisüsteem
    Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik , seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki.
    Vabavärss
    Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine , fraasirütmi rõhutamine.
    Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss.
    Vältelised värsisüsteemid
    Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis- silbilis -rõhuline värss.
    Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet.
    Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga
    Paus e tekstuur
    Silbiline värsisüsteem
    Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad.
  • Metafoor ja selle eriliigid
    Epiteet – kaunistav /kirjeldav lisandsõna, nt külm tuul, pikk inimene, kunstilises tekstis tav originaalne
    Võrdlus – kõrvutamine teatus sarnasuse alusel, kasut võrdlussõnu nagu, justkui, kui, otsekui, nt inimene kui masin, lind nagu lennuk
    Metafoor – väljendus, kus öeldu ja mõeldu ei kattu omavahel, nt meelekibeduse märk (pisarad), metafooril ei ole mitte sõnasõnaline, vaid ülekantud tähendus
    Eriliigid:
    • Isikustamine e personifitseerimine – mitte inimesega seotud nähtusele omistatakse inimelikud jooned, nt tuul nutab, vihma pisarad
    • Ümberütlus e perifraas – mingi väljend öeldakse teiste sõnadega ümber, rõhutatakse sellist joont, mille kaudu on võimalik see asi ära tunda, nt Emajõe Ateena (Tartu)
    • Sõnakeeld e tabu – ümberütluse variant, eriti minevikus, võsavillem, metsakutsu, surmaga seotud nähtused ( vikatimees )
    • Sümbol – millegi märk, võrdkuju, mingit mõistet esindav abstraktne osutus, nt päike, veri , taevas sümboliseerivad väga eri asju, sümboli mõiste tekkis 19. Saj sümbolismi vooluga
    • Allegooria e mõistukõne – esitatakse lugu, kuid sellega viidatakse mingitele muudele ideedele ja nähtustele, nt loomaallegooria – valmid , allegooria kasutamine intensiivistub totalitaarses ühiskonnas
    • Liialdus e hüperbool – nähtust vms kirjeldatakse liialdatult (väga suurena , liiga palju), nt on rahvast mitmeid miljoneid ( Mulgimaa kohta), kuningas Elvis, Edgar Suur
    • Vähendus e litotees
    • Oksüümoron e vastandväljendus – nt helisev vaikus , tuline jäätis
    • Iroonia – eituse jaatus (viidatakse vastupidisele asjale, nt kiidetakse nähtust, mida muidu põlatakse), toob teksti mängulisust, isel 20. Saj kirjandust

    Väljend võib olla korraga nt võrdlus, liialdus ja iroonia
  • Lausekujundite liigid
    Lausekujundid puudutavad suuremat keelelist üksust (lause, lauseosa)
    • kordus/refrään – mingeid värsse korratakse teatud intervalli tagant, korduse kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään – korduse alaliik , seal on korratud suured keelelised üksused
    • parallelism e mõttekordus – kasut eesti rl-s, mõte sõnastatakse ümber ja korratakse
    • vastuseade e antitees – ühes lauses koos positiivne ja negatiivne/ eitus ja jaatus, mingile väitele esitatakse vastuväide, nt enda teha kõik ja mitte miski
    • astendus e gradatsioon – tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu
    • retooriline pöördumine/hüüatus – oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne – väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet)
    • sõnamängud e kalambuurid – nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses
    • siire e anžambmaan – lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida – ja isa toas istuda – samuti ei malda alati)
    • parafraas – väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses

  • Riim ja kõlakujundid
    Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja).
    • Algriim – isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine)
    • Lõppriim – isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc)
    • Siseriim – riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees
    • Hääliku – ja sõnakordused – õrn, armas, õrn
    • Onomatopöa e helijäljendused – keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii , muu-muu
    • Kakofoonia e pahakõla – nt pihkunihkur, vihane vihin
    • Paragramm – valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid
    • Anagramm – teiste sõnade loomine sõnas silpide/häälkute ümbertõstmise teel, eesmärgiks leida algsõna
    • Glossolaalia – tähendusteta sõnade jada (nt pusla –husla-nek)

  • Mis on narratiiv ?
    • Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms)
    • Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika. Narratiiv on korrastatud sündmuste seeria (algus, loo arendus, lõpp)
    • Narratiivi iseloomustab seotus ajaga . Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne)

    Faabula (sündmused ajalises järjekorras) ja süžee (sündmused esitamise järjekorras)
    Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega
    Narratiiv eeldab vahendajat - jutustajat (jutustaja vaatepunkt)
    Narratiiv on kirjandusteaduses oluline viimase 30 a jooksul, narratiiv on lugu. Ka teadusvaldkonnad on oma olemuselt narratiivid, nt ajalugu (minevikusündmused esitatud loona , tegelasteks inimesed ja riigid), samuti bioloogia jne – faktuaalsed narratiivid
  • Kirjandusteose vaatepunkt
    • Vaatepunkti kaudu saame teada, kuidas teos on kirja pandud. Kelle silme läbi maailma kirjeldatakse?
    • Piiratud vaatepunkt: mina-jutustus ja tema-jutustus. Maailma kirjeldatakse ühe teadvuse raamides, teistest loos osalejatest (kõrvaltegelastest) suurt teada ei saa. ( sisemonoloog , teadvuse vool)
    • Piiramatu vaatepunkt: kõiketeadev jutustaja: tegeleb kõigi tegelastega, analüüsib nende motiive jne. seda iseloomustab liikuvus: sündmust nähakse mitme nurga alt

  • Kirjandusteose tegelased
    Proosateksti keskne element, mille puhul on kõige olulisem küsimus: kes ma olen? või kes ta on? Tegelane kasvab otseselt välja vaatepunktist. Ühisosa lugeja ja tegelase vahel hakkab tööle. Väline plaan sõltuvalt perioodist olulisem või vähem oluline. Võib olla sisemiselt ja välimiselt kooskõlas või vastuolus .
    Tegelase olemus:
    1) tal on nimi ja teeb asju, mida inimesed teevad (sarnasuse põhimõte)
    2) dualistlik printsiip: ta on keerukas ja vastuoluline: sisemine plaan (teadvus, hing, mina) ja väline plaan (keha, nägu, riietus jne)
    3) nendest vastuoludest moodustub tegelase identiteet (“tervik”)
    Kas tegelased on sügavad (keerulised) või lamedad (lihtsad)? See seotud tegelase arengu ja kujutamise detailsusega
    Tegelase kujutamise erinevad aspektid:
    a) bioloogiline (välimus, füüsis, päritolu)
    b) psühholoogiline (unistused, soovid, lootused, mõttemaailm, suhted lähedastega)
    c) sotsiaalne (millisesse klassi kuulub, kuidas suhe avaliku eluga)
    d) kujundlik (tegelane võib figureerida metafoorina – nt kas nimi ütleb midagi, Nipernaadi, Caliban )
    Tegelase kirjeldamise võimalused:
    • Tegelane ja loo jutustaja: kui palju otsekõnet tegelasel, 19. Saj naisele sõna ei antud, räägib tema eest mees v jutustaja
    • Tegelase suhe iseendasse: enesehinnang , enesekesksus,kas tegeleb eneseanalüüsiga, suhe oma mineviku ja tulevikuga
    • Tegelase suhe teiste tegelastega: mida märkab teiste juures kõigepealt
    • Tegelase suhe ümbritseva maailmaga : milliste kanalite kaudu suhtleb ümbritseva maailmaga, milline see maailm on, kas tegelane on uudishimulik, tahab midagi muuta

    Tegelaste tüübid:
    • Peategelane: teose keskse idee kandja, temale pööratakse kõige enam tähelepanu jne
    • Kõrvaltegelased: esinevad sündmustikus harvem ja jäävad peategelase varju
    • Episoodilised tegelased esinevad juhuslikult ja ei ole sündmustikus olulised
    • Marginaalsed tegelased – ei anta eriti sõna, kujutatakse juhuslikult

  • Kirjandus ja ideoloogia
    Ideoloogia loob teksti tähenduse sõnumi. Ideoloogia on loodud eri tüüpi kujundite ja fantaasiate kaudu. Kriminaalromaan kannab konservatiivset ideoloogiat – kuritegu lahendatakse, kurjategija saab karistada. Sobib laiale lugejaskonnale, kuna vastab üldkehtivale ideoloogiale. Kirjandus võib näidata, et probleeme ei ole ( NSVL 1950ndad) – tegelikkust ei tohi kajastada nii, nagu ta on.
    Ennekõike on kirjanduse ülesanne kritiseerida ideoloogiat – panna lugeja tegelikkusest kriitiliselt mõtlema. Ühtegi kirjutatud teksti ei tohi suhtuda naiivselt.
  • Vasakule Paremale
    Kirjandusteaduse kordamisküsimused #1 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #2 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #3 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #4 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #5 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #6 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #7 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #8 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 234 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor D. Õppematerjali autor
    Janek Kraavi loetud kirjandusteaduse aluste (1. osa ainest kirjandus-ja teatriteaduse alused) kordamisküsimuste väga põhjalikud vastused tema loengute põhjal. Antud materjali põhjal eksami sooritades sain A.

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjandusteaduse aluste konspekt
    11
    doc

    Kirjandusteaduse aluste konspekt

    iii. Kirjandusteose säilimisel läbi ajastute võivad tema funktsioonid muutuda. d) Taseme põhjal i. Hinnangu küsimus ­ eri ajastul eri moodi ii. taseme põhjal eristatakse zanri, vormi, funktsiooni, keelekasutuse, stiili jpm põhjal: 1. väärtkirjandus 2. ajaviitekirjandus 3. sopakirjandus jne 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis a) Lugejal on otsustav ja aktiivne roll kirjandusteose tähenduse loomisel i. Pole ühte lõplikku tähendust 1. möödalugemine 2. väärtõlgendamine b) kahte laadi lugejad: i. mudellugeja ­ kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid 1

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Kirjandusteaduse eksamikonspekt
    10
    doc

    Kirjandusteaduse eksamikonspekt

    Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond.

    Kirjandus
    Konspekt - Kirjandusteaduse alused
    3
    doc

    Konspekt - Kirjandusteaduse alused

    Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor ­ tekst ­ lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest)

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    8
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui arvamusavaldust, ei suuda näha selle kirjanduslikkust, irooniat. 4) Kirjandus on erilaadne kommunikatsioon, kus on kolm elementi: AUTOR, TEOS, LUGEJA. 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus KIRJANDUSTEADUS on teadusharu, mille ülesanne on ilukirjanduse(belletristika) eripära ja arengu uurimine ning tema kunstiväärtuse hindamine. Kirjandusteadus jaguneb : 1KIRJANDUSTEOORIA 2KIRJANDUSE AJALUGU 3KIRJANDUSKRIITIKA. 1] Kirjandusteooria : uurib üldisi seaduspärasusi, kuidas kirjandustekst on üles ehitatud, millised on põhimõtted, kuidas tekst töötab. Kirjandusteadus töötab välja meetodid, kuidas ja mille kaudu teksti mõtestada. Kirjandusteooria hulka kuulub POEETIKA. Poeetika

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega
    18
    docx

    Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

    piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Kuivõrd sõltuvad eesmärgid ja teadmised, mida taodeldakse sellest,

    Kirjandus
    Kirjandusteaduste alused konspekt
    17
    doc

    Kirjandusteaduste alused konspekt

    Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Iga teos on unikaalne, kuna iga lugeja mõtestab teose enese jaoks erinevalt lahti. Kirjandusteadlased üritavad mingi versiooni välja pakkuda, seletada lahti teose stiil, mida võis autor kirjutatuga mõelda. Ehk võiks erinevuseks olla see, et kirjandusteadus on väga subjektiivne. 30. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. 31. Esteetika ja positivism 19. ja 20

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Poeetika
    22
    docx

    Poeetika

    Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 39­59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp

    Poeetika
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    viisidest  Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus.  Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. 8 Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Struktuuri elemendid

    Kirjandusteadus




    Kommentaarid (12)

    Katy246 profiilipilt
    Katy246: Olen väga rahul. Kõik on lihtsalt ja loogiliselt seletatud. Kasu on väga palju. Tänud tegijale.
    12:37 18-01-2011
    play7up profiilipilt
    play7up: Asjalik materjal. Teemad on lihtsalt seletatud.
    13:32 19-10-2011
    Stjuupit profiilipilt
    Stjuupit: suureks abiks õppimisel! aitäh!
    12:01 27-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun