päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Karl Ristikivi, 1912-1977 oli eesti kirjanik Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara.
Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib õrnem, leebem ja armunud luuletaja. Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ka pseudonüümide all. 2000. aastal ilmunud "Maavalla keiser ehk kurb klounaad" peegeldab pettumust. Maad võtab liivlik nukrus ja sarkasm: "Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses. Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008. Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse
Viies tase TEOSED Eleegia Jamb Poliitika Moraal Muusad, vein, armastus ALKAIOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elas 7.-6. sajandil eKr. Teine tase Lesbose saarelt pärit Kolmas tase Lüürik Neljas tase ``Vein on ka tõde`` Viies tase ``Vein on inimese peegel`` TEOSED Poliitiline võistlusluule Hümnid jumalatele Armastus, sõprus, vein Aioolia murre Joomispeo temaatika SAPPHO Elas 6. sajandil eKr. Poetess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A
Referaat G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik Katrin Zaitseva 11.A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites.
Tallinna Laagna Gümnaasium Verdi vabadusvõitleja ja lüürik Referaat Õpilane: Veronika Tsehhojeva Klass: 11B Juhendaja: Eteri Parts Tallinn Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e-
Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel
armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik Enneolematu kuulsuse saavutas võitjate ülistamisega Ülistas sportlikku võitu kui märki jumalate ülimast soosingust, mis saab osaks vaid: Väärikamatele Suursugustele Tublidele Jumalakartlikele Pindaros Click to edit Master text styles Second level Third level
kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. · Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). · Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone.
Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: Nagu leheke! pilve vanunud! Kurva pilve, närtsind Metsa sarnane
Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal Prometheus-titaan, kes kinkis inimestele tule Tempel-jumalate austamise koht Oraakel-ennustaja Müsteerium-rituaalne vaatemäng Alfabeet-tähestik Sofist-õpetlane Homeros-pime laulik(I ja O autor) Lüürika-lüüra saatel esitatav luule Pindaros-tuntuim lüürik Orkestra-lava Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend Aischylos/Sophokles-tragöödia kirjanikud Filosoofia-tarkuse armastus Thales-filosoof,kes arvas et kõik on tekkinud veest Demokritos-filosoof,kes arvas et kõik on alguse saanud aatomitest Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem
peeglis", kus poeedi valitud kujundites lahustub detailide materiaalsus, harjuvad äratuntavad kontuurid ja ille kaudu looduse salapära varjatud olemus avaneb poeedi tunnetele.*Z toon vene luulesse ka ballaadizanri. Tema ballaadide aluseks on tihit ,,võõrad" süzeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi" silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus,
Herodotos- kreeka ajaloolane, ajaloo isa, kogus palju andmeid maade- rahvaste kohta Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad
1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia", instrumentaalmuusika teosed. 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli üldiselt ta muusikalise tegevuse kõrgperioodiks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. Nüüd aga, kui ta asus tööle sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks.
tegevuses. teisest küljest- põrgates kokku tegelikkuse raskustega, põgenes ta sellest, nagu kartes tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Samal ajal, kui ta kunstis oli uute novaatorlike ideede pooldajaks, püüdis ta ühiskondlik-poliitilistest küsimustest eemale hoiduda (paljus on see seotud Schumanni haigusega- närvidega, kuna Schumann suri vaimuhaiglas). Schumanni looming ei ole heroiline, kõikjal on ta ikkagi lüürik, kõikjal kõlavad inimese tunded, mis sageli on edasi antud suure dramaatilise sügavusega. Schumann ütles: "Mõistus eksib, tunded- mitte kunagi". See väljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse. Schumanni romantika pole salapäraselt müstiline, ta on seotud inimese ja teda ümbritseva eluga, olles sageli autobiograafilise tähendusega. Vene heliloojad on alati armastanud Schumann loomingut ("Võimas rühm" ja Taikovski).
"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.li XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse. Need ei leidnud mõistmist ja ei pääsenud trükki. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust moodustavad põhiosa heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja
tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks Polykleitos - skulptor Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast Pythagoras - filosoof ja matemaatik Hippokrates - vana - kreeka arst. arstiteaduse looja Herodotos - ajaloolane, keda on nim. ka ajaloo isaks Sokrates - filosoof
"Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse. Need ei leidnud mõistmist ja ei pääsenud trükki. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust.
Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu
Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst
Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,,
vaatamata kõigele halvale tuju alati heaks teeb. Rõõmu võib siis tuua ükskõik, mis laste lõbusast kilkamisest õitsva looduseni. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik kasutasid loodusluulet väljundina oma tunnete kirjeldamiseks. Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi luuletajad on niivõrd erinevad (Under suur lüürik ning Talvik seevastu isegi kohati roppe võrdlusi kasutav), on mõlemad oma stiili tõttu rahvale peale minevad ning ikka ja jälle populaarsed. On ju ilus meie Maarjamaa. Kasutatud luuletused: Marie Under ,,Sügisemaru" Heiti Talvik ,,Sygiseleegia" ,,Kevad" ,,Oli sügis" ,,Talvel" ,,Kevadelaul" ,,Hilissuvel" ,,Taliöine"
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros. Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta. Samuti õigustati lüürika abil enda tegevust ja omaltpoolt väljaantud seadusi. Tuntuim lüürik Vana-Kreekas oli Pindaros. Teatrietendused kasvasid välja Dionysusele pühendatud koorilauludest. Näitlejateks olid ainult mehed, kes kandsid maske, mistõttu olulised olid hääle tugevus ja selgus ning ilmekad zestid. Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus
Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogu d Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Anna Haaval on väärikas koht eesti suurte naisluuletajate reas: tema esimene luuletus ilmus aastal, mil suri Lydia Koidula. Haava oli hoopis teist tüüpi lüürik kui Koidula, mitte lõkendavalt paatoslik, vaid isiklikult ja intiimselt nukker ja lüüriline; mitte ööbik, vaid lepalind. Tema luule oli ometi 19. sajandi lõpus uudne täpse ja isikliku looduskujutuse tõttu, ka kirjutas ta esimesena Eestis diskreetselt isiklikku lembelüürikat. Anna Haava (neiupõlves Anna Rosalie Espenstein; kuni 1939 Haavakivi) sündis 15. okt 1864 Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus, põlises talupojaperekonnas. Õppis 1880-1884 Tartu
loominguline puhang tõi aasta vältel üle 100 laulu. Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia". 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. Nüüd aga, kui ta asus tööle sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks.
3 Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes
et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus. Võitlus sõltumatuse eest arendas kultuurilist ühte kuuluvust. Norra anneb rohkem nimesid maailma kui taani ja rootsi kokku. Selle ajastu taanlastest ja rootslastest ei tea me midagi
mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See
polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone( Öö hüüded, Viuirastused, Varjus ja päikesepaistel) -Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. -Loomingus tähtsal kohal põhjamaiselt karge kodumaine loodus.( Põhjamaine viis, Koit) Looming: -Sümfoonilised teosed "Öö hüüded", "Varjus ja päiksepaistel", "Viirastused". -Orkestriteos " Kodumaine viis" (tuntakse ka nime all "Põhjamaine viis") -Sümfooniline poeem" Koit"
varjundi seeläbi, et lisaks hingega viib luuletaja teispoolsusesse ka maise kire. Kuigi Quevedo oli võimeline ka ise kirjutama kultistlikku luulet (nagu Gongora), iseloomustab suuremat osa tema loomingust satiir. Maiste pahede ja inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja hiilguse halastamatult surmaeelse roiskumise ja kõdunemise seisundisse. PAUL FLEMING (1609-1640) saksa suurim 17. saj lüürik. Algusaja luule oli juurdlev, stoitsismimõjuline. Flemingi elu suursündmuseks sai reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. Sealt sai ta inspiratsiooni oma paljudeks luuletusteks. Fleming matkis oma luuletustes Petrarcat. Kuid tema luule oli tundelisem, kuna tema armastatud ei vastanud täielikult ta tunnetele, oli luule sisuks tihti hingevalu ja kurbus, nii leidub ta luules peale reisikirjelduste peamiselt mõtteid kodumaa kurvast saatusest ja luhtunud armastusest
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Tuntuim on neist sõja ajal kirjutatud segakoori laul "Mu isamaa on minu arm", mis on loodud seoses Lydia Koidula 100.aasta sünnipäevaga ning sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn. Samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoori laul "Hakkame mehed minema" eriti meekoorikontsertite lõpulauluna. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb".
selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu viimane ehk neljas põhikogu oli Eesti luule üldises arengus küllaltki vähem oluline kui tema varasemad luuleraamatud. 20. sajandi kahel esimesel aastakümnel suutis ta ajajärgu põhisuundmusi ja hoiakuid väljendada erksamalt, pidevamalt ja jõulisemalt, kui kes tahes muu kaasaegne eesti lüürik. Kogu Gustav Suitsu loomingus, kuid eriti „Tuulemaa“ perioodist alates kirjutatud armastuslüürikas, tuleb selgesti esile isikulooline taust ja käsitlus saavutab eesti lüürikas varem olemata kontreetsuse. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võime öelda, et Gustav Suits on Eesti luule üks suurimaid klassikuid. Ilma Suitsuta oleks Eesti luule märkimisväärselt igavam ja üksluisem. Tema looming on ta rahutu aja ja isiku ehe vastupeegeldus
Pilt 2. J.Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul. (Juhan Liivi elu, 2013) 6 2. Looming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis ning Oleviku toimetuses Tartus. 1892. aastast (28 aastat) oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari'' autor. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) 7 Kokkuvõte Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv.
puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni, achilleus kreeklaste vägevaim kangelane, tappis troojalaste sõdalase hektori, homeros iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros aristrokraat ja suurim lüürik, solon riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus
(suurlinn Aleksandria) Kes olid, mida tegid? Solon tuntud poliitik, mõõdukas riigielu korraldamine Perikles reformid võim kuulus rahvakoosolekule, kõik seaduse ees võrdsed, rikastel polnud poliitikas privilege. Maksuvabadus. Pheidias - kuulsaim skulptor (zeusi kuju olümpias ja Athena kuju panthenonis) Homeros pime laulik, "ilias" ja "odüsseia" omistatakse talle, aga ei teada, kas ta oli olemas ja kas oli autoriks. Pindaros silmapaistvaim lüürik. Ülistuslaule võitjatele. Aischylos kirjanik (tragöödia "Oresteia") Sophokles "Kuningas Oidipus" Herakles kuulsaim müütline kangelane Zeus peajumal, taeva ja piksejumal. Palju lapsi jumalate ja inimkangelaste seas. Hera zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna ja abielu kaitsja. Poseidon zeusi vend, merede valitseja. Kolmhargiga torme ja maavärinaid. Hades zeusi vend, allilma ja surnute valitseja Dionysos veini ja viinamarja jumal
Isokrates(436-338)-kõnekunsti teoreetik, poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane, koostas õpetuslikke ja kirjanduslikke otseses tähenduses ilukõnelisi teoseid. Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika zanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule. Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil.
juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda luuletusekogu käsikirjade põhjal tunduvalt täiendatud . Nõukogude korra ajal ilmunud (Teostes) leidub veelgi hulk esmakordselt trükitud luuletusi. J.Liiv on eesti suurim lüürik , kelle poolehoid kuulub vaesele tööinimesele ja kelle hukkamõistu osaliseks saab kullaorjus , silmakirjatsemine, julmus , rahvusvaheline imperialism. Liiv on kirjutanud hulga kõrgeväärtuslikke , sügavalt patriootilisi luuletusi. Rikkalik on J.Liivi realistlik looduselüürika , kus kirjanik erga sisseelamisega maalib Eesti looduse iseloomulikke vaatepilte. J.Liivi lüürika paremikule on omane rahvalik, piltlik ning musikaalne sõnastus. Siin ka üks Juhan Liivi luuletus
Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985) A. H
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb".
veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi; Pindaros-silmapaistvam Kreeka lüürik Teater Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis
J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbes 50. Lisaks sellele on ta kirjutanud m õned soololaulud ja kol m kantaati, mis on esi mesed suurvor mid e esti muusikas. Ol m elaadilt oli Kappel lüürik. Te ma koorilauludest kuulub ena mik loodus ja ar mastusl üürika valdkonda. Need on kohati sentimentaalse tooniga, aga sageli v äga kaunite m eloodiatega ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil"
lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad, koos laulva meloodiaga nagu lauludes ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas", ,,Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus ,,Laine tõuseb".
polüfooniavõtteid · * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. 19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas (1887-1970) -- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas · Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming: · Sümfoonilised teosed -- Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus
Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni andvast komöödiast toob ta teosesse traagilise ja melanhoolse tundelisuse. Portugalis, Hispaanias loodi samuti rüütliteemalisi eepilisi poeeme. Camões: portugali rahvuskirjanduse alusepanija. Silmapaistev lüürik, sonettide ja kantsioonide meister, „Lusiaadid“ – eepos, ülemlaul isamaale ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof.
Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev Salamanca koolkond. Esimes tegutses Fernando de Herrera (1534-1597), teises Luis de Leon (1527- 1591). Kelmiromaanid: Proosa oli kõrgetasemeline ning liigirohke. Viljeldi rüütli, kelmi ja lamburromaani. Sajandi teisel poolel kirjutati rüütliromaane nii palju, et võimud olid sunnitud nende avaldamist piirama.
Poeemis ,,Esimene aastapäev: Maailma anatoomia" tunneb D kaasa inimkonna vaimsele allakäigule, mis tekitab terviklikkuse kaotsimineku tunde ja loob kujutluse koost lagunenud maailmast. D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi
Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku. Läbi hetkeimpressioonide kumab hingevaeva inimlike kontaktide pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu
· SEI Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja", ISFP) · ESE Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja", ESFN) · LII Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane", INTJ) · EIE Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja", ENFJ ) · LSI Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor", ISTJ) · SLE Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal", ESTP) · IEI Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik", INFP) · SEE Sensoorselt-eetiline ekstravert ("Poliitik", ESFP) · ILI Intuitiivselt-loogiline introvert ("Kriitik", INTP) · LIE Loogilis-intuitiivne ekstravert ("Ettevõtja", ENTJ) · ESI Eetilis-sensoorne introvert ("Hoidja", ISFJ) · LSE Loogilis-sensoorne ekstravert ("Administraator", ESTJ) · EII Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist", INFJ)
annaabi.ee 
