Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 1 Jana Svarts 11.12.63 46312111022 1 Gert Svarts 11.04.72 37204117232 1 Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 1 Martin Tamm 03.05.63 36305032615 1 Martin Karo 22.10.67 36710227101 1 Maili Kasemaa 14.09.52 45209142718 1 Kristel Hunt 11.06.52 45206113603 1 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 1 Jüri Kuhi 16.07.63 36307166543 1 Aivar Serg 16.05.63 36305165624 1 Gert Randla 31.07.65 36507313773 1 Marju Kivima 28.11.52 45211281143 1 Egert Raidjõe 16.08.79 37908163658 1 Tiina Niitsoo 04.06.89 48906041220 1 Madis Liisma 30.09.79 37909301822 1 Eleri Kasemets 28.02
Luuleanalüüs ,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused
Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 Kristina Niit 12.01.88 48801122698
01.68 36801239205 1 6 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 1 5 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 1 2 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 1 6 Tõnu Reintamm 07.06.89 38906078683 1 7 Lea Übi 12.04.74 47404123916 1 6 Marika Tammik 03.12.80 48012039208 1 5 Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 1 8 Mihhail Vilipuu 01.02.61 36102013879 1 3 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 1 4 Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 1 6 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 1 1 Priit Saarna 30.12.80 38012305495 1 1 Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 1 5
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W
10.53 35310197312 19 10 19.10.2008 55 Kalmer Karjust 25.10.53 35310258258 25 10 25.10.2008 55 Oliver Rokk 01.12.53 35312014273 1 12 01.12.2008 55 Argo Järv 29.01.54 35401291035 29 1 29.01.2008 54 Rain Rokk 09.03.54 35403094898 9 3 09.03.2008 54 Jako Müürsepp 20.03.54 35403201770 20 3 20.03.2008 54 Allan Reinsalu 03.05.54 35405038363 3 5 03.05.2008 54 Jako Kasemaa 16.05.54 35405169830 16 5 16.05.2008 54 Ivar Palu 28.08.54 35408281654 28 8 28.08.2008 54 Jako Annus 03.09.54 35409034275 3 9 03.09.2008 54 Mart Jüriorg 23.09.54 35409236105 23 9 23.09.2008 54 Oliver Liisma 06.10.54 35410061469 6 10 06.10.2008 54 Mart Valmra 01.11.54 35411013426 1 11 01.11.2008 54 Tarvo Parts 23.11.54 35411238967 23 11 23.11.2008 54
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKAINSTITUUT Egert Pärna Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil laboratoorne töö juhendaja:Argo Kasemaa Tallinn 2008 Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda integraalskeemi projekteerimisega. Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine Invertori koostamisel oli suhteliselt tüütu, sest poldud varem microwind'ga varem kokku puututud.
Virve Roosimägi 15.02.1970 naine Talv Kaljukits Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi Kaljukits Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad Kaljukits Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad Kaljukits Gert Siirak 28.07.1982 mees Suvi Kaljukits Elisabeth Siirak 7.08.1982 naine Suvi Kaljukits Henn Laasik 23.04.1978 mees Kevad Kaljukits Jako Ots 23.02.1971 mees Talv Kaljukits Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis Kaljukits Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi Kaljukits Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi Kaljukits Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits Külli Siirak 23.07.1965 naine Suvi Kaljukits Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits Henn Lasn 30.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad Kaljukits Tõnu Martverk 5
leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera- odavad ja hüljatud materjalid. Peale minimalismi tekib sinna ka maalikunst. Walter de
Tõnison ja E. Kõppot. Iluuisutamise isaks loetakse ameeriklast Jackson Hainesit. 1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika. Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. ( Viide: H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208-216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359.) Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu
Juhtimise alused kevadsemester 2012 (PSP6049) Teemad, millele võiks eksamiks valmistumisel tähelepanu pöörata: 1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? c. Mis on juhtimine? d. Kes on juht? 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inims...
23.04.1978 mees väljastada 1950-ndatel Kevad sündinud inimesed 23.04.2020 perekonnanimega4 Parts Jako Ots 23.02.1971 mees Talv 23.02.2020 7 4. Kehtestage kontroll (valideerimine) sisestatavate inimeste andmetele Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis 4.10.2020 7 Veerus Sugu valida naine või mees. Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi 22.07.2020 Veerus Sünniaeg kontrollida, et sisestatud oleks kuupäev minevikust. 3 Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi 18.08.2020 2 Krista Tosso 26.11
Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. Kõneleja Laps nukuga Kavand. Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. Lõunamaine maastik Naisakt selgvaates Taevaskoda Figuurid tuvidega (kõik tahavad õnnelikud olla) Natüürmort tapetud kukega. Õli. 1955 Figuur tooli ja lilledega. Õli. 1939. Noor viiuldaja. Õli. 1956.
Züriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu. Ingrid Maasik avab võidufoto tausta: "Helgelandi ranniku lähedal Blomsøy saarel mängisid samu mänge ka fotol oleva poisi isa ja isaisa. Mitte küll sama paadiga, aga samal põhimõttel. Ridva külge seotult sai paati mööda kaldaid kõndides järel vedada, vahepeal isetehtud sadamasse ja paadikuuri põigata, ning siis jälle piki ,,rannikut" edasi seilata. Kui isal ja vanaisal polnud muid mänguasju kusagilt võtta, siis tänapäeva lapsele pakub mäng
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr. 3 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum V: HILINEJAST ÜLEMUS Küsimused: 1. Mida Hendrik peaks tegema? Pakkuge välja omapoolne lahendus ja põhjendage seda. 2. Kuidas iseloomustada selle ettevõtte organisatsioonikultuuri? Vastused: 1-2. Mina arvan, et Hendrik peaks esmalt oma probleemist rääkima ikkagi firma juhiga isiklikult ja juhtima tähelepanu, et ka teised töötajad on häiritud sellest (kuigi otseselt seda keegi välja ei
TÖÖLEPING nr 1/2010 Käesolev Leping on sõlmitud 22. veb 2010. a.Tallinnas. OÜ MATI POST (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood 10663533, keda esindab NILS SUHOV(PA07B) ja ERGO KASEMAA(PA07B) ning LAURI PIISANG (edaspidi nimetatud TÖÖTAJADD), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1. Töötajad asub tööle 20 märts 2010a. 1.2. Käesolev Leping on sõlmitud ajaks. 1.3. Töötajad töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 1 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 20 mai 2010a. 1.4
toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K.Tamberg ning elama
Erinevalt eelnevatest on pill leiutatud Belglase Adolphe Saxi poolt. 19.saj keskel Pillil on ühekordne lesthuulik. Erinevalt teistest puupuhkpillidest on see alati valmistatud vasesulamist. SAXSOFONid jagunevad sirgetoruga sopran saxofoniga ning piibu kujulise alt, tenor ja bariton saxofon. Kõla avasid on 18kuni 21. Siin ei ole auke vaid on kaetud üleni klappmehhanismiga, kõla on intensiivne, mahlakas.. Eesti tuntud saxofonistid: Olari Kasemaa, Villu Veski, Lembit Saarsalu ja Raivo Taffemau(ka mängib akordionit) VASKPUHKPILLIDE gruppi kuuluvad: trompet,metsasarv,tromboon,tuuba. Vaskpillid on erandlikult valmistatud metallisulamist messing. Pillidel on kõigil lehtritaoline kausshuulik.pillide esialgne ehitus võimaldas mängida vaid signaalitaolisi viise. Et mängida viisi, mis on palju keerulisem, leiutati u.200 aastat tagasi ventiilimehhanism.See võimaldas muuta toru pikkust ja seega mängida kromaatiliselt
Tallinna Nõmme Gümnaasium Mari-Liis Kasemaa Kubism Referaat 12.A klass Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Kubism...........................................................................................................4 3. Kunstnikud.....................................................................................................5 4. Kubism skptuuris............................................................................................7 5. Kasutatud allikad............................................................................................8 Sissejuhatus 20.sajandil esimesel kümnendil sai algiuse kubism- üks oma pärasmaid kunstivoole, mille mõju on kohati...
põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist maailma või utoopiat, mille kese on mets kui Eestile ja eestlastele omase tähendustaju ja teadlikkuse ressurss. Ka maaelu motiivi tagasitulek: näiteks Tõnu Õnnepalu "Mandala", Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm" või Lauri Sommer "Räestu raamat". 2. "Reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine reaalsuse või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele
00ndatel sotsiaalsus tugevneb, esialgu grupifenomen, aga uuemal ajal on pilt kirjumaks läinud. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine on nullindatel ja hiljemgi. Need, kes luulesse tulevad 00ndate alguses ja kümnendate alguses, on sotsiaalse seisukohavõtus. Näiteks, kuidas on elu ilma haigekassa kaardita jne sellised asjad tulevad luulesse. Suuremate kompositsioonide väljaarendamine (Vilu, Turk, aga ka Kasemaa ,,Olla luuletaja" jmt vrd varasemate tähelepanekutega klassikalisusest ja keeleluulest). Sotsiaalsete hoiakute esitamise üheks võimaluseks kujuneb nn slämmiluule Tõnis Vilu taotleb mingil määral suuremat tervikut. ,,Oh seda päikest" (2013) tavalise luulekogu moodi rohkem kui järgmised. Kahte järgmist on Krull vaadelnud kui teatavat ulmeluulet (Vilu loob ulmelise või tüstoopilise maailma): ,,Ilma" (2014) ja ,,Igavene kevad" (2015).
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
tasakaalus hoidnud. Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust. Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu
filme vaadata. Kasutatud kirjandus: 1. Riit, M. jt. (2008). Kuidas aidata psüühika probleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina 2. Wetterberg, L. (1992). Psühhiaatria taskuraamat 3. Dyer, J. jt. (1994). Psychiatric nursing diagnoses. A Comprehensive Manual of Mental Health Care 4. Townsend, M. (1993). Psychiatric Mental Health Nursing: Concepts of Care 5. Kasemaa, M. jt. (2000). Psühhiaatria. Tallinn: AS Medicina 8
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2
Esmatrüki tiraaz oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu. Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 1991. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus Randar Tasmuth, Toomas Paul ja Kalle Kasemaa. Uue Testamendi osas võeti aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli poolt tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane Karl Pajusalu. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester Vello Salo ja toimetas keeleliselt kirjanik Jaan Kross. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandes 1997. aastal ja
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB
232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP- aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128- le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: "Praeguseks hetkeks on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 20032004. Aadresside hulka võib võrrelda mittetaastuva loodusvaraga ressursi lõppemine tähendaks ka kogu Interneti leviku peatumist." Uus protokoll lihtsustab mitmeid marsruutimise probleeme. Üks lihtsustumise põhjus on
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr.2 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum 1. M. maakonna politseiprefektuuri juhtum Küsimused: 1. Analüüsi antud situatsioonis olevaid kõiki lahendusalternatiive, tuues välja iga variandi positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2. Milline on situatsioonist lähtuvalt politseiprefekti juhtimisstiil? 3
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................
1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit, suuremaid, välisõitudeks 320. 19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse. Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''. Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja- Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei 3 sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või
Kasutatud kirjandus http://media.okidoker.com/data02/c/1/2/3/23061/114838/255997_2.jpg http://sport.etv.ee/failid/2919.jpg http://sport.etv.ee/failid/2800.jpg http://sport.etv.ee/failid/1186.jpg http://sport.etv.ee/failid/10387.jpg http://media-2.web.britannica.com/eb-media/77/117177-004-49705FAB.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_iluuisutajad http://sport.err.ee/failid/galerii2495.jpg H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208- 216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359. ,,Nagano 1998. XVIII Taliolümpiamängud." 1998, Tallinna Raamatutrükikoda, lk. 198- 211, 292-293. Tiit Lääne, Tiit Kuingas ,,Sport XX sajandil" 2002, OÜ PiktoGraaf, lk. 89, 94-95, 445. ,,Torino 2006. XX taliolümpiamängud" Ajakirjade kirjastus AS, 2006, lk. 169-176, 287- 288.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Liis Kasemaa T11HT JUUSTUD Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust...
keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive. Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas? Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel? Mis aastal see on ehitatud? Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal 30
sellest allpool asetsevast kaminast. Kuid akna-alune kamin elutoa jäi ehitamata, kuigi tehti isegi õhukanal. Aalto esimestest eskiisidest ja kirjavahetusest selgus, et kamin oli põhiline osa, loomaks ühenduse aia ja põhieluruumi vahele. Fassaadid on projekteeritud siseruumidest lähtuvalt, omades seetõttu küllalt eriilmelisi aknaid. Hoone tänavapoolsel küljel lisanduvad bergalo ja garaaz. Autogaraazi ehitas juurde kunstnik Kasemaa majale juurde, Tammekannud ei soovinud garaazi ehitata kuna ei olnud plaanis neil isiklikku autot osta. Hoone fassaadid on valged, vundament hall, avatäited helehallid. Interjööris domineerib samuti hele koloriit: valged seinad ja helebeezid uksed. I korrusel on männilauast lakitud põrandad, II korrusel värvitud laudpõrandad. Hoones on kasutatud Aalto enda kavandatud ja teisi Arteki toodetavaid mööbliesemeid.
1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944 Karl Koppel, 1944-1963 Gustav Viise, 1963-1975 Kalle Kasemaa, 1975 1976-tänini teenib kogudust Mustvee õpetaja Eenok Haamer. 44 44 http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated 28 LISA 7 LISA 7. INTERVJUUD Karin Klemmer on sündinud 08.03.1989 Jõgeval. 1991. aastast on ta asunud elama Vara valda. Karin on vallaline ja lapsi tal pole, kuna on veel noor ja pere jaoks pole veel aeg
Andres Taklaja II 404 620 2352 Andres Udal II 308 620 2110 Andri Riid II 313 620 2108 Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tšertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300
Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 7. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl-
must värv, tolm, helid, eksistentsaalsed pained nagu üksindus, vajadus läheduse järele. Tänapäevane gooti subkultuur.Teise teose kogu lähtepunkt on reaalsündmus ebaõnnestunud enesetapp, millised tunded ja meeleolud pärast seda valitsevad. *Lauri Sommer Temal on väga tugev Uku Masingu ja ekspressionismi (Euroopa tumedam sajandialguse ekspressionism) mõjud.. luule nukker ja nostalgiline, mida leevendab kontakt loodusnähtustega. Läbiv teema ka religioon. *Uussiirus [leht] *Andrus Kasemaa Tema puhul uussiiruse või uuslihtuse terminit kõige rohkem kasutatud. Igapäevasuse olemise ülendav luule, minimalistlik, ei filosofeerita eriti palju.. täpsed fraasid ja mõttekäigud. Esitatakse väljamõeldud kohas „Poeedirahu“ - ei tee midagi, niisama vedeleb.. mitte-midagi tegemine pesitseb edu püüdluse ja kiire eluviisi taustal, mõjub alternatiivse maailma vaate ja filosoofiana. Pole mingit intertekstuaalsust, on lihtsalt aus väljaütlemine mis toimub ja kuidas ennast tunnen.
Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 5. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 6. Grundlagen der Elektronik. Halbleiter, Bauelemente und Schaltungen. Stefan Goßner. 7
imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
,,Cantar de Rodrigost" (milles on väga tõsine ja lahendamatu konflikt) 13.sajandist on ,,Poema de Fernan Gonzalez". Säilinud on sellest koopia katkend. Petrus Alfonsi (Pero Alfonso), elas 11. Sajandi teisel poolel (peaaegu Cidi kaasaegne), 12. Sajandi algusesse küündib elu. Kirjutas oma teoseid ladina keeles. Juudi vaimulik ja õpetlane, arst, rabi jne. ,,Disculpa clericalis", keskajale iseloomulik moraliseeriv kirjandus. 32 näidet ehk ejemplot. Eesti keelde tõlkinud Kalle Kasemaa. Hispaanlasest, kes kirjutasid oli esimene tuntud kirjanik 13. Sajandil Gonzalo de Berceo. Hispaania kirjanduses oluline, aga Euroopa kirjanduses erilist kohta ei ole. Enne teda kirjutati eelkõige anonüümselt. Cuaderna via- riim, mida on hispaania keelest raske tõlkida. Vihje neliriimile. See pole enam assonantsriim. See koolkond, kes kasutas seda riimi, oli mester de clerecia. Need nähtused tulevad Gonzalo de Berceoga.
Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud. Juurde tulnud ka proosat juurde. Koha ja ruumi luule. Maarja Pärtna huvitav luuletaja uues kirjanduses. Laad on muutunud kolme kogu jooksul, tulnud ka laiendusi. Kõige muu kõrval helieksperimente, kus seob muusikat ja sõna, otsib sellisel viisil uusi ja teistsugusi väljendusvõimalusi. Carolina Pihelgas viimase luulekoguga nomineeritud. Oluline ka tõlkijana. Andrus Kasemaa eesti vedelemisluule juhtautoreid praegu. Eda Ahi range vorm, lõppriim. Tõnis Vilu luule piire kompavad raamatud. Ei saa aru, kas luule või proosa. Bipolaarse kogemuse läbi kirjutatud raamatud. Marko Kompus sürrealistlik luule, järjekindlamaid sürralistlike autoreid praegu. fs (François Serpent, Indrek Mesikepp) - alternatiivi luules, mis tahab luulesse tuua realistlikke kvaliteete. Jürgen Rooste - Biitluule hoiakutega. Jüri Kolk hilisdebüüt
Andres Taklaja II 404 620 2352 Andres Udal II 308 620 2110 Andri Riid II 313 620 2108 Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tsertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231
vaenlasi rohkem juurde. Erasmuse ja Lutheri vahekord on renessanssi ja reformatsiooni peegeldus. Narruse kiitus satiir. Ülo Torpatsi tõlge. Juured 15. sajs Branti ,,Narri laevas". Ei võta aga kõiki ühiskonna kihte üksipulki läbi, nagu Brant. Paneb rääkima ühe naise Moria, kes ongi narrus. Ta ülistab iseennast. Tõstab elu kõrgemale teadusest. Elu algus on seotud narrusega. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". (Õppejõud viitab Andrus Kasemaa luuleraamatule tähelepanuväärseim kogu viimasel ajal - mis rõhutab Erasmuse mõtteid. ) Erasmust on peetud õigusega kristlikuks humanistiks. Humanism ja kristlus ei ole vastandlikud. Erasmus tõstab esile armastust ja rahu. Vastu vägivallale, sõdadele, militarismile. Näitab, et need ei ole kristlusega kooskõlas. Kristluse ülim idee on armastuse ja tarkuse ühendamine. Armastus on tähtis. Ei saa olla väljaspool loodust
annaabi.ee 
