Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo
''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmm...
Mis on aga selle valiku hind? Kompromissi ei saavutata, loobudes kõigest, kuna see oleks juba täielik allaandmine ja kellelegi alistumine. Seda ei saavutata ka mässates ja kõiki oma eesmärke saavutada üritades ning seda ükskõik mis hinnaga, kuna see oleks juba täielik vastuhakk. Tehes kompromisse loobutakse millestki millegi nimel. Kompromissi hinnaks on ilmsesti sisepagulus ja kannatamine selle tõttu, et on loobutut millestki olulisest. Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" peategelane Ullo Paerand on väga kompromissialdis. Teda võib kirjeldada kui tasakaalukat inimest, kes on väga ette- ja läbinägelik, teades täpselt, mis on kasulik ja mõttekas ning mis mitte. Ta peab tegema palju otsuseid, mis võivad tunduda reeturlikud ning mis talle endalegi meelepärased pole, kuid on hädavajalikud, et elada normaalset elu ilma tagakiusamisteta või siis selleks, et üldse elada.
saame olla, kes me oleme ning ise otsustada oma tegude eest. Näiteks: Akke oli Liivimaal sündinud, aga peale seda kui ta oli mungaks hakanud ja uue usu omale võtnud, siis liivlased ei võtnud teda enam omaks. Teda peeti justkui reeturiks. Iga rahvus on isemoodi ning igaühel on omad kombed, seetõttu tuleb neid väärtustada ja austada. Kõige halvem ongi kui üks rahvus hakkab oma kultuuri ja kombeid teisele peale suruma. Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost kirjutades on Krossil alati õnnestunud anda vihjeid ja viiteid tema enda väljamõeldud ajastu kohta. Ühes tema autobiograafilises romaanis (,,Paigallend"), taustal isiklikke kogemusi, kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamisest hilistel 1930 aastatel, kus ta kirjeldab ühtede koolikaaslaste usku kui Eesti Vabariik laguneb ja algab Teine Maailmasõda. Mineviku perspektiivid on Krossi jaoks ääretult tähtsad, seda ka romaanis "Tahtamaa", kus probleemid algavad riigi vara hüvitamisega selle õigetele omanikele taasiseseisvumise ajal 1990del. Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist.
Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) Jutustused „Mardileib” (1973) „Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964) „Lauljad laevavööridel” (1966) „Vihm teeb toredaid asju” (1969) „Voog ja kolmpii” (1971) „Põhjatud silmapilgud” (1990)
Jaan Kross ,,Keisri hull" Ilmumisaasta: 1978, Eesti Raamat ,,Keisri hull" on eluloolis-ajalooline romaan. Teised teosed: ,,Wikmani poisid", ,,Kolme katku vahel" I-IV, ,,Rakvere romaan", ,,Paigallend", ,,Taevakivi" "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast
Hoiab tõlkijaid ja väliskirjastajaid kursis Eesti kirjanduses toimuvaga ja vahendab Eesti kirjandust välismaale. Korraldab õppeseminare tõlkijatele ja nende viibimist residendina Eestis Populaarsus Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Jaan Kross ja Jaan Kaplinski. Krossi on tõlgitud 64 ja kaplinskit 34 korral Meie enimloetud kirjanikud ja nende teosed välismaal on Jaan Krossi "Paigallend", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi" ja Andrus Kivirähki "Rehepapp" Huvi eesti kirjanduse vastu tõusis 1990-ndate teisel poolel Peamisteks tõlgitavateks keelteks: inglise keel, saksa keel, rootsi keel,soome keel, läti keel, vene keel,prantsuse keel, hispaania keel jne Kasutatud kirjandus 20. sajandi I poole Eesti kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keisri_hull http://et.wikipedia
78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma võimaekusele lõpetab ta vineerist kohvreid tehes; romaan ,,Tahtamaa" pole väga filosoofiline, rohkem maade tagastamine ja võimu muutumine, kellel on õigus saada tagasi esivanemate maa ja mida siis sellega teha? ; 2003 ,,Kallid kaasteelised" 2 osa 1 osa lõpeb 62 a. Seal tema koolipõlv,
Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu"
kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. Romaanid ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4. Kus paiknesid vanglas kaks vangi? 5. Leia üks metafoori ja üks võrdlus. 6. Selgita, miks tegi inspektor Sanchez sellise korralduse nagu ta lõpuks tegi!
Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine"
· 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000)
vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L
,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis ,,Paigallend"(1998), mida kriitika on pidanud Krossi kunstiliselt mõjukaimaks teoseks. Kross on tõlkinud vene,inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome ja ungari keelest, vahendanud peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti, inglise,saksa, soome, leedu, poola,ungari, slovaki, bulgaaria, norra, prantsuse, taani, hispaania, portugali ja itaalia keelde.
Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanide looja. "Kolme katku vahel", "Wikmani poisid", "Paigallend" Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Eesti proosamodernismi tähtteoseks on Karl Ristikivi "Hingede öö". Iseloomusta Ristikivi "Hingede öö" ülesehitust. Kolm osa: "Surnud mehe maja", "Kiri proua Agnes Rohumaale", "Seitse tunnistajat". Ise määratleb oma teost kui realistlikku muinasjuttu - maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud, või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud
Gildi meistrid olid enne kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma
· Tuntuimad teosed on "Tühirand. Love story", "Sügisball" ja "Öös on asju". Jaan Kross · Peamiseks valdkonnaks ajalooline proosa, aga ka autobiograafiline proosa. Realistlik kirjanik, peategelasteks eestlased, kes on etendanud tähtsat rolli Eesti või lausa Euroopa ajaloos. · Romaanid on sõnavaralt väga rikkad, sisaldades näiteks ohtralt võõrsõnu või võõrkeelseid fraase. · Tuntuimad romaanid "Kolme katku vahel", "Keisri hull", "Paigallend" ja novell "Pöördtoolitund". Autobiograafilistest teostest "Wikmani poisid". · Oluliseks ja läbivaks teemaks on kompromissi küsimus. Mats Traat · Realistlik, kujutab tihti maaelu. · Varasemate teoste tegelasteks on noorukid, kes tahavad pääseda argirutiinist, kuid enamasti ebaõnnestuvad. · Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja "Inger" Draama
Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. 7 Looming Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) · "Rist" · "Stahli grammatika" · "Vandenõu" · "Väike Vipper" · "Järelehüüd Kuusiku peremehele" · "Minu onupoja jutustus" · "Tuhatoos" · "Pulmareis" · "Eesti iseloom" · "Põgenemine" · "Vürst" · "Morse" · "Onu" · "1941" Jutustused
ees, kust põgeneda ei saa. Jaan Krossi romaanide Eestini on praegusel Eestil veel pikk tee ees. (Tulvet, 2007) 2.3.2. Romaanide loetelu ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) 7 ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris ,,Keisri hull", 1991. aastal Soome rahvusteatris ,,Doktor Karnelli raske öö", 2000. aastal Draamateatris ,,Vend Enrico ja tema piiskop". (Soopan, 2007) 3. TUNNUSTUSED
nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga.
Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU: ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta
Teisel lugemisel märkida kõik pos ja neg. Kolmandal lugemisel märkmete kokkupanek, olulise sorteerimine, kava tegemine. Viimasena kava põhjal retsensiooni kirjutamine ja siis viimistlemine. 31. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Viidata võib nii teksti sees kui ka lehekülje lõpus kui teksti sees on numbriline viit lehekülje all vastavale allikale. 1) Seda teemat on käsitlenud nii Kross[1, lk 4-5] 1. peab olema siis nt: J.Kross ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998. 2) Seda teemat on käsitlenud Kross(1) ja ... 3)Sobib ka näiteks : Jaan Kross on öelnud ,,..." (lk 4-5 ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998) Töö lõppu tuleb teha kasutatud kirjanduse loetelu, millele võib teksti sees ka viidata. Kasutatud kirjanduse loetelus peab olema esitatud : lk nr, autor, raamatu pealkiri, kirjastus , ilmumisaasta.
aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2. Kirjandus 11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi ,,Laulev revolutsioon" näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.8 7 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 8 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 3.2.3. Haridus Eesti Välisministeeriumi finantstoel registreeriti 2007. aastal Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Teised lapsed, kes soovivad õppida eesti keelt, saavad seda teha selles koolis.9
Kokkuvõtlik töö tutvustus. 43. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? Analüüs, arutelu ja põhjendatud hinnang töö kohta, küsimused kaitsjale. 44. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse tuleb viidata. Väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad. Näide … Seda teemat on oma teostes käsitlenud nii Kross1 kui ka Uibo2 ------ 1 J. Kross.” Paigallend”. Tallinn: Virgela, 1998, lk 4–5 2 U. Uibo. “Armastus geomeetria vastu”. Looming 1982, nr 3, lk 422
1946-1954 arreteeriti ja viibis Gulagi laagrites. Pärast naasmist hakkas professionaalseks kirjanikuks. Alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Lõpu poole keskendus mälestusraamatute kirjutamisele. Looming sisaldab romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, luulet, mälestusi. Romaanid: ,,Kolme katku vahel", ,,Keisri hull", ,,Rakvere romaan", ,,Wikmani poisisd", ,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust
Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega
nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 6 ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann)
Kolmas isik Jutustaja teadmise määr: Kõiketeadev jutustaja Piiratud teadmisega jutustaja Näiteks Tuglase „Väikeses Illimaris“ vaatab jutustaja maailma kord lapse, siis jälle täiskasvanu silmadega. Jutustaja haarab siin loomaailma seest lapselikke pilke ja paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu.
Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema) Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus Jaan Kross „Paigallend“- EV teke ja hukk, lähiajalugu, Euroopa reetmine Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel. Kosmopolitism ja popkirjandus Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik“ (1999) Kaur Kender „Iseseisvuspäev“, „Ebanormaalne“, „Check out“, „Comeback“ Kerttu Rakke (Kaidi Kuus) „Seitse päeva“, „Kordustrükk“
ntx isegi Metsatölli videod ja laulud jne. 3.-4. (lehelt) e Lähimineviku konservatiivne kuvand. „Avalikustamiskirjandus“. Lähimenevik e 39ndatatest 40ndate lõpuni. Nad rääkisid alla surutud nõukogude ajal alla surutud mälust. Art Spigelman „Maus“ räägib holokaustist, üks loetumaid raamatuid/koomiks üldse. Jaan Kross’ist saab Eesti kirjanduse sümbol. Lähimineviku läbikirjutamine algab 88ndal, kui ilmub „Wikmani poisid“ 1998. a ilmunud romaan „paigallend“ – üks olulisemaid romaane. Taaskord Krossi alterego Jaak Sirkel. Pärast tema surma on esikohale kerkinud Mats Traat („Palamumäe“) *Aarne Ruben 1971 Kirjutab nõukogude aegsetest „kangelastest“ ja teemadest läbi huumori prisma, ilma raske ideoloogilise ideeta vms. Ühendab ajaloolise aine ja väljamõeldise. „Volta annab kaeblikku vilet“ populaarseim (esi)romaan. Peategelane Gustav Kalender, tegevus toimub 1905 aasta paiku. Võtab osa dada-liikumisest.
on universaalne, hoolimata sellest, et ta kirjutab palju Eesti ainest. 11. Krossi ajalooline menu on suurmeeste elulugude menu. Lõputult suurmehi ja ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse. Romaan ,,Wikmani poisid" (1988) said populaarseks osalt ka tänu telesarjale. Peale seda pöördepunkt, esmalt lühiproosas. Kogu aeg tegeleb minevikuga, kuid see on isikliku mäluga seotud minevik (isiklik koolilugu). Viimane oluline teos ,,Paigallend" (1998). 19. ,,Keisri hull" tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Keisri hullu on võimalik lugeda allegooriana Nõukogude ühiskonnast ja ajaloolise romaanina, mis tekitas huvi lugejates nii Eestis kui ka mujal, samadel motiividel. Krossi teine peateos ,,Keisri hull" (1978). See on ühalt Jakob Mättiku fiktiivne päevik, mis täidab vähemalt kolme ülesannet: kaugendab von Bocki ja tema loo lugejast; vangistusest jutustatakse tagant järele
rutiinistumist. Kross on mingi kirjutamisviisi kätte saanud, midagi teisendab, aga rohkem näha seda, et kasutab samu vanu võtteid 15 uues kuues ja liigub oma tekstidega uues ajas. Rutiinistumine suhteline, selle juures peab ütlema, et säilitab 21. sajandini professionaalsuse, on asjad, millest allapoole ta ei kuku. "Wikmani poisid" ja "Paigallend" on silmapaistvad uutest. "Wikmani poisid" klassikaline kooliromaan. Kross tunnustab, et see on lähedane tammsaarelikule kooliromaanile. Kooliromaani tüüp on midagi tuttavat "Tõe ja õiguse" teisest osast. Poistekool, inimesed, kes ellu astuvad jne. Värvikalt koolielu kirjeldatud. Pooled õpetajad on täitsa veidrikud, samas poisid on markantselt eristuvad ja hakkavad oma elu elama. Sellel kaasteguriks ka see, et tehti telesari. Sari sai menukaks
Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde. 2.WILLIAM SHAKESPEARE ,,HAMLET" Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet
1990 Väljakaevamised – nimetatud ka avalikustamise kirjanduseks. Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus,
Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Romaan "Tabamatus" (1993) räägib Päästekomitee liikmest Jüri Vilmsist, kes saadeti Vabadussõja puhkedes Soome informeerima Eesti olukorrast, kuid lasti seal maha. Romaan "Mesmeri ring"( 1995) on ,,Wikmani poiste" järg ja kujutab elu Tartu Ülikoolis keerulisel ajal, mil sõlmiti baaside leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Peategelane on kirjanik Aabel Haljand, kellele tagastatavale talukohale Saaremaal kavatseb üks väliseestlane teha hoopis mudaravila. 2003. a ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised"
"Väljakaevamised": minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtmuse 13.saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud
ajalooline dokument, milles piiskop Andreas esineb pihtimuslike mõtisklustega. Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud. Jõudis avaldada kaks köidet autobiograafiat: „Kallid kaasteelised“ 2003 ja „Kallid kaasteelised II“ 2008. „Keisri hull“ 19. sajand, Võisiku, Pärnu, Põltsamaa, Tallinn. Aadlik Timotheus von Bock, naine Eeva
keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970- 1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa". Ilmus veel 2 köidet memuaarteost ,,Kallid kaasteelised", esimene 2004 ja teine postuumselt. On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal".
1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970-1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa". Ilmus veel 2 köidet memuaarteost ,,Kallid kaasteelised", esimene 2004 ja teine postuumselt. On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal"
annaabi.ee 
