Là ogni settimana Caroline vede il ragazzo che suona la chitarra. E un giorno il ragazzo viene al locale dove lavora e prende il pranzo. Come finisce il loro incontro? 2018 Università di Tallinn Istituto di Scienze Umanistiche I. Caroline Magetti è una studentessa di moda. Lei ha 23 anni. Caroline è nata e cresciuta a Venezia. Ora studia all´Alma Mater Studiorum Università di Bologna. Lei studia Culture e tecniche della moda. Caroline abita a Bologna, ha un monolocale piccolo e abita con la sua gatta Cara. Caroline lavora nel locale caffetteria Pappare'. Lei sogna di rendere la propria linea di vestiario e di venderla in tutto il mondo. La sua stilista di moda di ispirazione è Miuccia Prada. Nel tempo libero Caroline fa i costumi per il teatro dell'università. II
tapmine) Tõendite hindamise kuldreegel: 1Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu 2Tõendeid hinnatakse nende kogumis- ja siseveendumuste kohaselt 3,,Süü ülestunnistamine on süütõendite kuninganna" Eneserõõn süü veeretamine enda peale Loeng IV 12.11.2013 Kaudsed tõendid peavad välistama teise võimaluse. Modus operandi (teoviis) kurjategija käekiri Abeunt studia in mores õppimine muudab käitumist Mens sana in corpore sano terves kehas, terve vaim Gens una sumus Me oleme üks hõim (rahvus/rahvas). Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje.
Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). Si vis amari, ama. XLVII. Armastus sünnitab armastust. Amor gignit amorem XLVIII. Haridus jätab jälje käitumisele. / Tegevus muutub harjumiseks. Abeunt studia in mores. XLIX. Ei midagi uut päikese all. Nihil sub sale novum. L. Vapraid aitab (ka) saatus. Fortes fortuna adiuat. LI. Iseenda valitsemine on suurim võim. Imperare sibi maximum impeium est. LII. Loodus kardab (/ei salli) tühjust. Natura abhorret vacuum. LIII. Me sööme, et elada, mitte ei ela, et süüa. Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edimus. LIV. Läbi raskuste tähtede poole. Per aspera de astra. LV. Lõpp kroonib tööd
on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel
sellest, kuidas tunnetusteooria on tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofa tervikuna loodusteaduste vajadustega. Seee süsteem andis mõjuva pildi maailmast kui ühtest kõrvalekaldumatult toimuvast ülenevast elavast protsessist. ,,Kõik püüdleb täisulikkuse poole" (3, lk. 119), ja see püüdlemine ei lõpe iialgi (3, lk.127) Ja nagu ma tean, ka välismaal on Leibnizi kohta ilmunud väga palju kirjandust. Seda käsetletakse spetsiaalsetes bibliograafiates ja ajakirjas ,,Studia Leibnitiana", mida 1996. Aastast kirjastab 1926. Aastal asutatud Leibnizi ühing Hannoveris. Kasutatud kirjandus: - I. Narski; Leibniz. Suuri mõtlejaid. Tallinn1976 - http://www.chronos.msu.ru/biographies/lubinskaya_leibniz.html - http://www.wisdoms.ru/pavt/p123.html
vanemteadurina. Tegutseb aktiivselt võru kultuuriliikumises. (7) Tema kirjanduslik tegevus sai alguse 1960. aastatel. Peale Vaino Vahinguga kirjutatud „Faehlmanni” (1982) Kõivu näidendid enamasti lavale ei jõudnud. 1990. aastate algusest peale on tema tekstid aga hõivanud eesti teatris keskse koha, viljakaimaks lavastajaks on Priit Pedajas (2). Kuigi ta on enamasti tuntud näitekirjanikuna, leidub tema loomingus ka proosatekste, mille tuumikuks on sari „Studia memoriae” (1). Teoseid on ta kirjutanud nii eesti, võru, saksa kui ka ladina keeles (6). Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid raskusi. Lõpetasin vaevaga keskkooli. Oli küsitav, kas ma suudan kirjandi ära kirjutada. Ja kui ma ausalt ütlen, siis ma seda kirjandit ise ei kirjutanudki
ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu
Filosoofia otstarve. 4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C. 2000. Filosoofiliste valdkonda. probleemide iseloom. Ühendused 5. Iseloomustage filosoofia vahekorda maailmaga. Tln, lk 39-50. ilukirjanduse ja teadustega. Reiland, Indrek 2009. Mis on filosoofia? Studia Philosophica Estonica 2.1: 1931. (vt http://www.spe.ut.ee) 6
raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes. Coluccia Salutati (1331-1406) juhtis tähelepanu sõnale humanitatis (,,vooruslikkus ja õpetatus") Kirjutas: ,,Kõige tähtsam on olla suursugune..." Sotsiaalne seisund ei takista väärikust.
Lucifer? (saatan, kellel on 3 näppu, 3 lõugade vahel olid 3 kõige suuremat patust.) 63-74 õpikust lugeda Renessanss Renessanssi alguseks peetakse 8.ndat aprilli 1341. Aasta, sel päeval pärgas rooma senaator Kapitooliumi mäel luuletaja Francesco Petrarca. Mis iseloomustab renesanssi? 1. Humanism, pühendusid teadmistele maiste asjade ja inimeste kohta. Neid uuringuid nimetati Studia Humanitaatiseks (inimese uurimine). Humanistide arvates esteek? Kõrgus inimese sotsaal seisundist sõltumata. Taasavati Platoni akadeemia. Renessanssi aeg idaliseeris antiik aega. Seda näitas ka platoni akadeemia taasavamine. Niccolo Machiavelli oli õpetlane, filosoof, kirjanik, kes on avaldanud hilisemale tohutut mõju, tema
Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule.
kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate
(1994b, artiklid samast 1994a, 1995). Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute kontakte eestirootsi murrakutega (1999). Paul Alvre on vaadelnud kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni (Alvre 2000). Eesti-läti keele- ja murdesuhteid eritleb Lembit Vaba doktoritöö (1997). Murdekontaktide uurimise esilekerkimist on toetanud ka rahvusvaheline läänemeresoome keeleatlase projekt. Mitmeid selle raames tehtud uurimusi tutvustab EKI toimetiste sarjas ilmunud kogumik ,,Studia ad geographiam linguarum pertinentia" (2000). Murdepiirid ja murrete rühmitamine on tõusnud jälle oluliseks teemaks eesti dialektoloogias. Selle aluseks on olnud murrete uus uurituse tase, mis on lubanud teha ka uusi üldistusi. Ühe esimese tõuke eesti murrete rühmituse edasiseks täpsustamiseks andis oma töödega Tiit-Rein Viitso, kes kirjutas ranniku- ja kirdemurde eristamise poolest (nt Viitso 1996). Karl Pajusalu on tegelnud eesti murdeliigenduse üldprobleemidega (1999a) ja
II periood vanadest harjumustest lahti saamine, reformimine, riigi loomine III periood euroopa liit Hetkel on oluliseks demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimine ja riigi vahekorra ning ülemaailmastumise mõjudega kohanemisega küsimused. Eestit mõjutab väikeriigi roll kuna välisfaktorite mõju on suur. 12. Loeng: eetika ja korruptsioon ja Eesti (Leno Saarniit) Pevkur, A. (2006) ,,Professioonieetikad eetikateooriate valguses." Studia Philosophica, V (41), 85- 94:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/Pevkur_2006.pdf Kaasaegsete professioonieetikatega tegelemisel kerkib sagedasti üles järgmine küsimus: kas inimene, kes on hea spetsialist, hea professionaal, peab seejuures olema ka hea inimene? Süstemaatiliselt hakati professiooni-ehk kutse-eetikaid käsitlema ning seniseid norme kriitiliselt üle vaatama 1970ndatel aastatel (ülemaailmne tunnustamine)
aprillis – tähistamaks EHTE sünnipäeva. Praktikant pakkus välja suhtekorraldusüritusena tudengivarjude kutsumist. EHTE osaleb ka valdkonna messidel - Toidumess (FoodFest), Tourest – kus on võimalik isiklikult vestelda potentsiaalsete klientidega, mitte ainult jagada infot, vaid ka seda saada. EHTE messiboksi külastab nii kliente kui ka koostööpartnereid. Samuti osaletakse noorte infomessidel Teeviit,Studia (Helsingi), Orientiir, Noor Meister. Messidel on potentsiaalsete klientidega tunnis kordi rohkem kontakte kui muidu nädalas. Üle Eesti on teisigi noortele edasiõppimisvõimalusi tutvustavaid messe, millel osalema peaks, leiab praktikant. Praktikant leiab veel, et müügitoetustegevusena on alahinnatud müügiedendamise võimalus. Seda kasutatakse küll täiendkoolituse toodetel (varasemalt koolitusele registreerujad saavad
Почему обезьяна кричит петухом: К объяснению одного мотива в творчестве А. М. Ремизова // Wiener Slawistischer Almanach. 1998. Bd. 42. С. 117-121. (см. также: http://mdzx.bib-bvb.de/wsa/Blatt_bsb00000510,00117.html) см. также: http://www.trediakovsky.ru/content/view/211/41/ 6) Доценко С. Легенда о Серафиме Саровском в творчестве Вяч. Иванова // Studia Slavica Hung. 1996. T. 41. С. 97-109. http://web.zone.ee/sergeidot/ 7) Гаспаров М. Л., Поливанов К. М. «Близнец в тучах» Бориса Пастернака: Опыт комментария. М., 2005. (Вып. 47). - Венеция. С. 76-82. http://ivgi.rsuh.ru/article.html?id=51092 8) Доценко С. Почему Венеция – «размокшая каменная баранка»? // Avoti. Труды по балто-
See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk
Representation of Landscape. Routledge, pp. 193-230 - Herb, Guntram 1997. Maps as Weapons. The Development of Suggestive Cartography, in G. Herb Under the Map of Germany: Nationalism and Propaganda 1918-1945. Routledge, pp. 76-94 - Hajdu, Zoltan and Anssi Paasi 1995. The Changing Representations of Finland in Geographical Texts in Hungary: A Contextual Analysis. Fennia 173. 1., pp. 33-51 - Kivimäe, Jüri 1999. Re-writing Estonian History? National History and Identity. Studia Fennica Ethnologica 6, pp. 205-212 - Veemaa, Jaanus 2002. Eesti sotsiaalruumilise teadvuse kujundamine. Eesti tähendused, piirid ja kontekstid, koost. E. Berg, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 137-176 - O. Tuathail, gearoid 1998. Introduction, in G. O. Tuathail, S. Dalby and P. Routledge. Geopolitics Reader,
1991 Castrozza üks esimesi näidendeid. 1998 Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga (Jutuajamisi tädi Emmaga)- Kõivu enda elust. 2008 Lõputu kohvijoomine (koos Leo Metsariga) väga mõjuv ja põhjalik Tartu näidend, kus erinevad ajad saavad kokku. Proosa: Selgem proosatõus 1990ndate alguses. 1988 Endspiel. Laskumine orgu (koos Vaino Vahinguga) 19942010 ,,Studia memoriae IVI" proosaloomingu peamine osa. 1996 Aken 2004 Päev romaan. Puudub peaaegu läbiv sündmustik, seetõttu on see lugeja jaoks teatav proovikivi. 25. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Kareva alustas noorelt, mis on märgatav ka esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu
Avastused, teaduste areng Dante ,,Jumaliku Käsikirjade ja kunstiteoste komöödia" kommentaar taasleidmine kui esimene rooma 4 kirjanduse ajalugu Medicite koduõpetaja õpetas antiikkirjandust Coluccio Salutati (13311406) Firenze ülikoolis Firenze kantsler tõlkis palju kreeka k-st ühendas studia humanitatis avaldas tekstiväljaandeid (vaimne tegevus) ja vita activa (ühiskondlik Medicite pere Firenzes tegevus) vrd Cicero Cosimo de' Medici suur eraraamatukogu (üle (13891464) 800 käsikirja, lad. k.) Piero di Cosimo de' Medici ,,De laboribus Herculis" (14161469) > Manuél Chrysolorás Lorenzo de' Medici (14491492) Manuél Chrysolorás (13551415)
Sündis uus historiograafia. 13. saj Lyoni kirikukogu leppis kokku vahepealses ruumis taeva ja põrgu vahel purgatoorium. See tähendas muutust inimese kontseptsioonis. 14. saj humanistid lõid uue inimese kontseptsiooni, kirjutati inimese väärikusest, lähtudes piibli ümbertõlgendamisest. Ka pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia humanitatis. Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega. Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta
1991 Castrozza 1993 Tagasitulek isa juurde 1994 Filosoofiapäev 1997 Peierite ühtunäitus 1998 Stseene saja-aastasest sõjast 1998 Omavahelisi jutuajamisi 1999 Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2004 Finis nihili 2008 Lõputu kohvijoomine (Lep Metsariga) 2006-2010 Näidendid I-IV (näidendite rea lõpp :D ) 1988 Endspiel. Laskumine orgu 1994-2010 Studia memoriae I-VI 1996 Aken (täitsa normaalne romaan, millest alustada :D )—kõige paremini näha, et Kõiv ikkagi mingil moel lähtub 60ndatel esile kerkinud modernistliku proosa mõttestikust. Kinnise ruumi romaan. Kinnine ruum võib olla mitut moodi esitatud. Kõivu puhul mängib olulist rolli linnaruumi läbikirjutus. 2002 Keemiline pulm (tükitud 11 eksemplari) 2004 Päev 2013 Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest –
2002 on mitut moodi kummaline teos: kõigepealt kummaline see, et raamatukogust ei saa seda, sest seda on trükitud 11 eksemplari. Teos, mis Kõivuline isiklikult oluline aga kõhkles, kas see on kirjanduslikul oluline. Krüptiline autobiograafia. Sisaldaks just kui kirjanduslikku testamenti. Mälestuslik pool: Keemilises pulmas isiklikku kogemust, ei olnud kindel, kas Koidu 22 oli peidetud tapetud laip või mitte. Rohkem mälestuste moodi mälestused 6 köites 94-2010 ilmne, et see sari Studia Memoriae. - eesti memoriaalkirjanduses üks põnevamaid lahendusi. Isevärki mälestused: just mälu uuringud siis mis nagu vaidleks iseendaga ja tegelevad väga varase ajaga. Esimeses köites räägib mälestusi, mis on mäletamisi-mittemäletamise piiril. Tulevad sisse arutlevad, mitu akent majal oli. Lahendus pole tavaline. 6. osa lõpetab sarja, sest jõuab aastasse 1944, püüe põgeneda Eestist. Kõivu isa pääses läände ema jäi maha. 6. köites jutustaja hääl
Scientific American, (223), 96–102. Monika Tartu 2012. Inglise-eesti e-tervise terminibaasi koostamise analüüs (Analysis of the process of compiling an English-Estonian e-health termbase). Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Marju Taukar 2012. Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide eristatavusest ning neile omistatud omadustest. Eesti Rakendus- lingvistika Ühingu aastaraamat, (8), 245–256. Valter Tauli 1968. Introduction to a Theory of Language Planning. Studia philologiae Scandinavicae Upsaliensia 6. Uppsala: Almqvist and Wiksell. Arvi Tavast 2005. Tellija kriteeriumid tõlke hindamisel ja nende sobi- vus koolitööde hindamissüsteemi alusena. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 139–153. Arvi Tavast 2008. The Translator is Human Too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication. Dis- sertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 21. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Arvi Tavast 2012
(1975) Saying and Understanding. New York: New York University Press. Tversky, A. (1977) "Features of Similarity." Psychological Review 84: 32752. Unger, P. (1983) "The Causal Theory of Reference." Philosophical Studies 43: 145. Waismann, F. (1965a) The Principles of Linguistic Philosophy, ed. R. Harré. New York: St. Martin's Press. ---- (1965b) "Verifiability." Aristotelian Society Supplementary Volume 19: 11950. Warner, R. (1982) "Discourse Logic and Conventional Implicature." Studia Anglica Posnaniensia 14: 91102. Weinreich, U. (1966) "Explorations in Semantic Theory." In T. A. Sebeok (ed.), Theoretical Foundations. The Hague: Mouton. Weinstein, S. (1974) "Truth and Demonstratives." Noûs 8: 17984. Reprinted in D. Davidson and G. Harman (eds.) (1975) The Logic of Grammar. Encino, CA: Dickenson. Weisler, S. (1991) "An Overview of Montague Semantics." In J. Garfield and M. Kiteley (eds.), Meaning and Truth. New York: Paragon. Wettstein, H
annaabi.ee 
