pidi. Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga. 2 bussi kõrvuti näide, kõrvalolev bussi liikudes on tunne, et liikumine toimub, kui buss mööda on liikunud, seisad siiski 1 koha peal. 4. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? Locke´i arvates aga kõik teadmised, mis väliskeskonnast tulevad, jõuavad lihtsalt meie teadmisse. Et kõik see, mis on psüühikas kättesaadav ja olemas, tuleb väliskeskkonnast. Inimesed on justkui masinad, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni 1:1 õigesti ilma moonutusteta. Kanti arvates ainult meeltest ei piisa, et midagi peab olema juba kaasa sündinud.
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu taju...
Sõjaainestik: o Lisatud dokumentaalset materjali Kuusberg ,,Üks öö" Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E. Rannet ,,Kivid ja leib" R. Kaugver -enamik romaane.. ,,Tee isa juurde", ,,Meie pole süüdi", ,,Vanamees tahab koju" A. Uustulnd ,,Tuulte tallermaa" E. Tegova ,,Humalaaias" jt A. Beekman ,,Valikuvõimalus" naistekas Vähem sotsialismi ummikutest, nt Kuusbergi ,,Vihmapiisad<" Juhtkohal romaan, pikem proosa.
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ Lühikokkuvõte Paul Bäumer liitus õpetaja õhutusel Saksa armeega peale Esimese maailmasõja algust. Läänerindele läks ta koos oma sõprade ja koolikaaslastega. Seal kohtusid nad vana sõduri Katczinskyga, kellest sai Pauli mentor. Bäumer ja tema kaaslased olid kaasa haaratud sagedatest lahingutest ja pidid taluma sõjaga kaasnevaid ohte ja armetuid tingimusi. Paul läks puhkuse ajal koju, kuid sõda oli jätnud tema psüühikasse jälje. Linn ei olnud muutunud, kuid Paul leidis, et ta ei kuulu enam sinna. Paul tundis, et ta on kõikidest linnaelanikest võõrdunud. Ainus inimene, kellega tal veel mingi side tundus olevat oli ta surev ema. Öö enne lahkumist oli Paul koos oma emaga üleval. Ta jagas emaga oma armastust ja hoolimist teineteise vastu. Paulil oli hea meel, kui ta sai jälle oma kaaslastega ühineda. Peagi läks ta patrulli, ...
sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse 3 Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune.
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. ...
Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud „Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad
AUSTRIA Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism...........
psüühiline seisund ja ajutegevuse häired. Illusiooni tekkemehhanism: inimene on purjus ning tal tekivad selle tõttu tajuvead – seetõttu võib inimene hinnata oma sõidukiirust väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuidas jõuavad Locke arvates jõuab informatsioon L2 teadmised psüühikasse väliskeskkonnast ajju moonutamata ja I.Kanti ja J.Locke üks-üheselt (empirism). Kanti arvas, et arvates? Milline on oluline on see, kuidas inimene tänapäevase teadusliku väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab psühholoogia ning et inimesel peab olema midagi seisukoht? kaasa sündinud, et kõik info ei saa tulla inimese psüühikast. Tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht on, et
vastu. tänu venna Theo majanduslikule abile suutis Vincent maalida, loobudes selle nimel kõigest peale hädavajaliku ja kulutades raha peamiselt lõuendite, värvide ja modellide peale. Kaks kodulinnas veedetud aastat olid loominguliselt viljakad, kuid isiklik elu ei laabunud ka seal: ema ootamatu haigestumine, vastamata armastus, mis van Goghi enesetapu äärele viis, isa surm kõik see jättis temasse uskumatu jälje, tema niigi nõrka psüühikasse. 1885.aasta detsembris lahkus van Gogh kodulinnast ja sõitis Pariisi. Ta sukeldus Prantsusmaa pealinna kunstielu tähtsamatesse sündmustesse, külastas kõige rikkalikumaid kunstimuuseume, kus nägi enda lemmikut Millet´ töid, avastas Delacroix´ ja Veronese. Van Gogh tutvus imperssionistide töödega, vanade jaapani meistrite joonistuste ja puugravüüridega. Van Gogh ei tundnud ennast Pariisis uustulnukana, vaid võrdsena võrdsete seas. Hiljem on
Arvatavasti see kodune õhkkond koguni soodustas tulevaste kunstihuvide teket. Näiteks oli Mäe isa noores eas küllaltki musikaalne: ta harrastas viiuli- ja orelimängu. Ka Konrad Mägi tundis muusika vastu huvi kogu elu kestel. Hiljem see terviklik perekond küll lagunes. Vanematest ja perekonnast leidis kunstnik tõsist tuge ainult varases lapsepõlves. Hiljem tuli loota ainult iseendale. Kahtlemata jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatuse ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. Enamasti ta ei lootnudki, et ümbritsevad inimesed teda mõistaksid. Hiljem sündis sellest paiguti sügavad pessimismipuhangud. Nagu enamik selle põlvkonna kunstnikke, jäi Konrad Mägi süsteemikindla koolita. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja õpimatkad.Haridustee algas Udernas asuvas ministeeriumikoolis. See kooliaasta jäi ühtlasi viimaseks Uderna-aastaks. Kuna pere kolis
vastust (1, 348). Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutusta lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. Tegemist on seisunditeatriga, kus inimese sisemine reaalsus tema hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne kehastub lavalistes kujundites. Lugeja-vaataja ülesandeks pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terviklik pilt ning tabada selle tähendus (1, 348). Terminit ,,absurd" kasutatakse mitmete noorte näitekirjanike puhul, kes töötasid Euroopas 1950. aastatel. Nad jagasid oma erilisi arvamusi inimkonna olukorra kohta universumis ning lõid uue draamastiili, et anda edasi oma viha, eesmärgipuudust ja meeleheidet. Need näitekirjanikud olid radikaalsed seetõttu, et nende arusaam elust kui ebaratsionaalsest, absurdsest seisundist kujundas nii
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Alkoholi kuritarvitamine Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või
Pea ja näo traumasid on poksis- 65 % . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80 %. Tennises küünarnuki vigastusi - 70 %. Kogu traumadest moodustavad põlve ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48 %. Kõikidest sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad. Trauma on sportlase jaoks väga suur psühholoogiline ja füüsiline katsumus, mis jätab väga negatiivse ning sügava jälje psüühikasse ja tervisesse. Raskete astmete traumad lõppevad 8-10 % täieliku töövõimetuse - invaliidsusega.Sporditraumade ennetamises on väga oluline teada, millised faktorid põhjustavad terviserikkeid sporditegevuses. 1.1 Sporditraumade põhjusteks on : 1. Organisatoorsed probleemid 5 ·nõrk treeningudistsipliin - ei järgita treeneri või õpetaja juhiseid ·vale koormuse jaotamine ·treeningu pikkus ei vasta osaleja vanusele ega füüsilistele võimetele
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
tekkida on väga mitmeid alustades retseptorite tiheduse erinevusest ja lõpetades, et teatud retseptorid puuduvad täielikult. Üheks illusiooniks on heledusillusioon, kus mängib rolli varjuefekt. Aju eeldab, et kõik, mis jääb varju, peaks olema tumedam. Automaatselt tajume pindu valesti. 6. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti arvates on teadmised juba sündides. I.Kanti ja J.Locke J.Locke idee oli, et kõik kättesaadab peaks arvates? Milline on tulema väliskeskkonnast ning inimesed infot ei tänapäevase teadusliku moonuta, vaid tuleb info otse meieni. Tema psühholoogia seisukoht? arvates on kaasasündinud võimekus
aeglane, kaalutletud, teadlik ja loogiline. Kui otsustame kähku võime sageli eksida. On erinevaid näiteid internetist näiteks kus on paralleelsed jooned aga küljed on viirutatud tekitades efekti nagu oleks ülemised otsad joontel koos, või kui kahele sirglõigule joonistada lõpud nii , et ühel on nagu nooled ja teisel tagurpidi nooled automaatselt tundub see joon lühem mille otsas on nooled. Aju veab alt kui otsustada kiirelt. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? I.Kant- inimestel on kaasasündinud ruumi ja ajataju kuhu siis hiljem kogutakse juurde informatsiooni J.Locke sündides on inimene nagu puhas leht ja teadmised tulevad läbi kogemuste. Tänapäeval on psühholoogia seisukoht, et info on mõjutatud. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
Vägivalda tunda saanud naine kannatab lisaks stressi ja depressiooni all ning tihti muutub ta närviliseks. 5. Perevägivalla mõju lastele Perevägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi, kelle jaoks on kokkupuutumine perevägivallaga kas või vaatajana ohtlik, sest nii kujuneb välja vägivalda aktsepteeriv käitumismudel, mille laps kodust paratamatult kaasa võtab. Paljud lapsed on kõrvalt näinud perevägivalda, mis jätavad lase psüühikasse suure jälje ja kohandavad ka nende elu edaspidiselt kui seda juhtub pidevalt. Vägivald õpetab ka lastele mõningaid tõdesid nt kes lööb see armastab, teise pereliikme löömine on moraalselt aksepteeritav, kui laps on näinud seda juba väikeset peale võib ta mingil hetkel ka ise hakata oma tahtmise saamiseks kätt tõstma, kuna ta on näinud, et nii on õige. Koduvägivalla tunnistajaks olnud lastel ilmneb sageli õpiraskusi ja
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last ...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism.
seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutustata lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. See on seisunditeater inimese sisemine reaalsus (hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne) kehastub lavalistes kujundeis. Lugeja-vaataja ülesanne pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terve pilt ja tabada selle tähendus, mis reeglina pole ühemõtteliselt sõnastatav. Tänu kaugeleminevatele vormikatsetustele mõjus absurditeater traditsioonilise teatri eitusena ehk antiteatrina. Absurditeater alustas Prantsuse väikelavadel, kuni 1960ndate läbimurdeni.
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral ,,jah" igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal ,,jah" vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete ,,jah" vastuste osakaal testis oli 0.6. 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Immanuel Kant ei olnud nõus oma kaasaegse seletusega, et kõik teadvuses olev tuleneb kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke'i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena. 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
traditsioon, mis on isetekkeline. 2. Eetika alused kui õige käitumise teoreetilise põhjendamise hädavajalik sõnavara Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest
EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina Mina on seotud teadvuse tekkimisega, seal tekib teadvus, mina on see, kus me proovime käituda moraalselt, tunneb moraalireegleid, teab mis õige ja vale. Mina juhindub reaalsuse printiibist. Mina kasutab superego mis toimib ideaalina. Standard, millega inimene end kõrvutab. Südametunnistus ilmutab superego kaudu. ID psüühilise energia sfäär kust tuleb kogu energia psüühikasse. Kaks põhilist tungi elutung ja surmatung. Eros ja Thanatos. See ID on see kust tuleb tung kiireks rahulduseks, mis on kannatamatu ja ei käitu ratsionaalselt. Ei ole ajataju ja loogikat. Freudi enda võrdlus mis annab kõige parmini edasi idi ja ego suhet on see, kuidas ratsanik ratsutab ja ratsanik saab oma jõu hobuselt aga ratsanik peab hobust juhtuma, alati ei õnnestu. Ilma selle hobuseta sõitu ei ole. Psüühikasse peab energia tulema.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
õigete ,,jah" vastuste osakaal testis oli 0.6. 6 JAH 4 EI Süsteem: 1,3,5,7,9 Ei; 2,4,6,8,10 JAH(3 õiget) 1 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Kant(nativism) mõistus ise korraldab maailma, kaasasündinud. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8
J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua. Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama. Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt! J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. Eriosa hõlmab menetlustehnikat (=kriminaaltehnika), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi. (KrMS §62 Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Menetlustaktika on eriosa teine alamsüsteem, mis käsitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nõudeid. Menetlustaktika tugineb KrMS-le
*Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia. Populaarsuse põhjuseks ka alkoholi narratiiv, sõltuvuse arenemise lugu (alati väga paeluv teema). Raamatu põhiosa aga koosneb lõbusatest lookestest; joomine kui ka osana protesti märgist. Sama ka Mati Undil ja Vaheril. Palju sees ka isa (Eno Raud) kirjeldusi v mõjutusi.
Selle suuna ehk olulisim eripära on see, et inimese olemust ja tema motivatsiooni tuuma otsitakse alateadvusest. Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus)
iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline silmus (hoidla, kordamine), keskjuhtiv süsteem (tähelepanu) ja visuaal-ruumiline hoidla. Töömälu on nagu töölaud, kus kasutatakse ka püsimälust saadavat infot. Teatud info sisestatakse töömälust püsimällu, kus säilitatakse infot kaua, võib ka elu lõpuni. Püsimälus on
Vanemad naised on saanud pesu- ja nõudepesija rolli. Mehele on meedias peale surutud supermehe roll. Kui naisi kujutatakse tunnete ja suhete kaudu, siis mees peab tegelema spordi ja vaba aja ning muude heade tegevustega. Mees peab täitma ühiskondlikke rolle. Tänapäeval on brändid nii funktsionaalsete omaduste kui väärtuste kandjad, mis ühendab neid keelekasutusega. On väike hulk põhitähendusi, mida brändi ja sellega seotud reklaami loomiseks kasutatakse. Psüühikasse on talletunud stereotüübid. Arhetüübid ja nende esimesed funktsioonid inimese elus: stabiilsus kuuluvus sõltumatus meisterlikkus igaüks tahab olla omaette, aga samas kuuluda kuhugi, samas olla sõltumatu. Iga inimene vajab turvalisust ja stabiilsust, mida saab saavutada rutiini, mugavuse, äraproovitud asjadele
eristamise põhimõtted Žanri ja selle eriliigid määrab kronotoop. Kirjanduslikus aegruumis valitsevaks aeg. Antiikromaani tüübid: 1) seikluslik proovilepanekuromaan seiklusaeg Biograafilise aja kahe hetke vahel laiub põhjatu kuristik, abiellumise ja abielu vahele jäävad hetked väljaspool biograafilist aega, kuivõrd nad ei muuda tegelasi üldse. Kõik tegelastevaheline jääb samaks, mingit arengut v taandarengut ei toimu. Seiklused ei jäta nende ellu v psüühikasse mingit jälge. Seiklusajal puudub igasugune looduse v olustiku tsüklilisus (tegelased ei vanane). Ei saa juttu olla seiklusaja ajaloolisest lokaliseeritusest. Seiklusaja sees: konkreetse seikluse puhul arvel päevad, ööd, minutid nagu igasuguses aktiivses tegevuses. Seiklusaeg algab ja astub jõusse seal, kus loomulikult ja pragmaatiliselt e põhjuslikult tingitud sündmustik katkeb ning loovutab koha alasti juhuslikkusele. Juhusliku sarnasuse ja juhusliku eriaegsuse loogika
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Vaimne tähendus on teadusliku uurimise objektiks. Teaduslik objekt konstitueerib. Järgmine punkt kavas. Vaimne seos (vaimne tähendus). Illustreerib kahe näite varal- õigusteadused ja kirjandusteadused. Sisemised protsessid pole luuletajas, vaid luuletajad loodud kuid temalt lahutatav seos. Teaduslik objekt ei saa olla intersubjektiivne, sest seda ei saa uurida. Luuletuse tähendus on intersubjektiivselt ligipääsmatu, mida ei saa uurida. Kui saaksime mingil viisil minna luuletaja psüühikasse, siis see läbielamine ei moodusta luuletuse tähendust – luuletuse tähendus on midagi muud. Kus see muu tuleb? Seega peab edasi täpsustama seda objekti. Luuletuse tähendus ei samastu psüühilise läbielamisega. Kolmas järeldus: luuletaja ei ole oma teose privileegne tõlgendaja; luuletaja ise ei mõistagi oma teose tähendust. Kust tähendus pärineb? Pärineb objektiivsest vaimust. 4. peatükk. Skeem lk 82, lehel. Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses
õppisime toime tulema rasketes tingimustes. Lahemaa rahvuspargi kaunis looduses. Sihtrühm: 125-aastased lapsed. V vahetus. Me ise oma elu kujundajad Läbiviidud tegevused: Eesmärk: kujundada lastes hoidlikku suhtumist oma 1. tutvusime piirkonna matkaradadega; psüühikasse ja füüsisesse. 2. õppisime jälgima ja nautima kevadist loo- dust; Sihtrühm: 1215-aastased lapsed. 3. õppisime orienteerumistarkusi; Läbiviidud tegevused: 4. tegime ilmavaatlusi; 1. propageerisime oma tegevusega ja üritus- 5. külastasime loodusemuuseumi Sagadi mõi-
Väikesed lapsed ei pea mehhaaniliselt asju meelde jätma ja seetõttu seda strateegiat väga varakult ei omandata. Avastatakse põhikooli lõpus. Seda strateegiat eriti tõhusalt ei kasuta ka ÜÕR lapsed. Põhimõtteliselt see strateegia toimib ja töötab. Mis on oluline eelmisest strateegiast – seoste loomise oskus. Uudne info püütakse kuidagi lahti mõtestada, seda infot töödelda ja luua seosed sellega, mis juba on teada. Mitte üritada sisestada infot psüühikasse seostamata, vaid uudne info tuleks siduda olemasoleva infoga selleks, et ta paremini säiliks. See on haakumise küsimus. Mida rohkemate konksudega me ühe infotüki teiste külge kinnitame, seda tõenäolisemalt ta säilib. Seda tõenäolisem on, et me ühe või teise konksu abil hiljem ta ka üles leiame. Kui info lükata psüühika sisse, seda mitte siduda, jääb sinna hulpima ja me ei pääse sinna infole ligi, ta kustub. Seostamine on oluline strateegia. Seda kasutab ka õpetaja.
arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,, ,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi
Matsi põhi on irooniline pealkiri, põhi on alt ära llöönud, põhja pole. Ütleb, et kirjutab üht arhelugu. Sõdinud autobiografiseerivate tõlgenduste vastu. Tegemist modenistlike romaanidega. Andis insipiratsiooni Viivi Luigele "Seitsmenda rahukevade" kirjutamiseks. (Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest. Sotsiaalse karikatuuri, kergelt karikatuurse varjundiga portree. Internaadimaailm ja kogu ühiskond on kuidagi mingi psüühilise jälje muljunud tegelase psüühikasse. Mis Mihkelsonist võinuks saada kui asjad oleks olnud teisiti? Tegelane hakkab Mihkelsoniga vaidlema. Korter tituleeriti Eesti esimeseks postmodernistlikuks romaaniks. See, mida tol hetkel postmodernismiks nimetatakse, on juba see. Pstmodernismiga seostamine tuli, et aastast 85 oldi avastatud sõna postmodernism. Mihkelson on autor, kes jõuliseks läbi edasise loomingu *aku sai tühjaks* 31.03 Madis Kõiv (1929-2014)
,,Me ei tohiks kunagi unustada, et igas psühholoogia alases diskussioonis ei ütle me kunagi midagi psüühe kohta, vaid psüühe räägib alati iseendast. Ei ole midagi kasu mõtlemisest, justkui suudaksime psüühe piire ületada ,,meele" abil, kuigi meel kinnitab, et ta ei ole psüühest sõltuv. Kuidas saaks ta seda tõestada?" (JUNG 1986: 149) Nii näeme tõepoolest, et arutledes maailma tõsiasjade üle, oleme alati oma psüühikasse ,,suletud", sõltudes oma eelistatumast tajumisviisist, omandatud tõlgendamiskogemustest ning keelest, milles väljendume. Sealjuures puudub vahe, kas käsitleme füüsikalis-matemaatilisi fakte või teoloogiat. Me ei suuda kuidagi parun Münchauseni kombel väljuda omaenda immanentsusest. See kõik loob Jungi mõtte kohaselt teatud ebaselguse või õigemini voolavuse selle vahele, mis meile näib, ning selle vahele, mis on. Jungi kohaselt ei ole selline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
