Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on
imetajad asusid täitma neid elupaiku, mis jäid vabaks dinosaurustest. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 6 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Inimkond on loonud väga palju teooriaid dinosauruste kadumise kohta, kuid tähelepanuväärivate teooriate kõrval esinevad tihti ka täiesti absurdsed teooriad. Näiteks on olemas teooria, mis ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Dinosaurused Dinosaurused olid hiiglaslikud sisalikud, kes surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Oli nii liha kui ka taimetoidulisi dinosauruseid. Taimetoidulistel saurustel olid nürid hambad, mis sobisid ilusti lehe närimiseks. Taimetoidulised saurused pidid rohkem sööma, sest lehed on väiksema toiteväärtusega. Uuri lisaks: http://miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm
STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada.
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes ...
Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi
Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda Nende keha kattev nahk oli paks ja soomuseline ning neil olid pikad tugevad küünised Kasutatud Kirjandus http://www.slideshare
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis-
Millal saurused elasid? Arvukate maismaaselgroogsete seas said keskaegkonnas valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused.
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi.
tagasi) · meres oli selgrootute mitmekesisus suur Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad · aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi) · valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud, hõlmikpuud ja palmilaadsed puud · esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi) · esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi) · esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi) · valitsesid dinosaurused, roomajad · kliima oli niiske ja soe
Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad. Kokkuvõtteks võib öelda, et elu tekkimine planeedil maa ja üldse planeedi maa tekkimine
Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad. Kokkuvõtteks võib öelda, et elu tekkimine planeedil maa ja üldse planeedi maa tekkimine
TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi vähenesid aeglaselt ka lihatoidulised. Chicxulub-i kraater Mehhiko lahes 5. Tänapäev ja kokkuvõte Dinosaurused on välja kujunenud tänapäeval äärmiselt populaarseks teemaks ulme- ja fantasykirjanduses, filmides ja mängudes. Ka on ehitatud dinosauruseteemalisi teemaparke. Inimestele meeldivad dinosaurused, sest nad olid suured, vägevad, aukartust äratavad, paljud ka armsad, huvitavad ja majesteetlikud
loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning
· perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6. Omadusi, mis võimaldasid roomajatel asuda elama maismaale: · soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest · sigimine ei olnud enam veega seotud · munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest 7. Loomarühmi, millest on arenenud: a) linnud- roomajad, b) imetajad-primitiivsed roomajad III KÜSIMUSED 1
71-79 Raamat pakub korralikult ainet lastega arutamiseks, sest sisaldab suurel hulgal küsimusi. Asja saaks huvitavamaks teha, kui näidata juurde loomadest pilte või kasvõi youtubest videosid. Mängime dinosauruste liikumismängu piltide näitamisel räägib õpetaja loo: Kaua aega tagasi elasid dinosaurused. Nad kõndisid raskelt ja aeglaselt (kõnni jäljendamine), sest mõned olid väga suured (sirutame käed välja hästi suureks), aga mõned saurused olid tillukesed (kükitame), ja nad jooksid kiiresti, kiiresti, kiiresti (kiire paigaljooks), mõned saurused armastasid ujuda (ujumisliigutused), aga mõned trampisid ringi maa peal (jalgade trampimine), mõnedel olid tiivad, millega vehkida (lendamisliigutused), mõnel olid pikad kaelad, millega sirutada (kikivarvastel siruta käed välja), kuid kõige kurjem neist oli türannosaurus (teeme tema hirmsa oleku), kuhu nad kadusid keegi ei tea.
maal muutus. Esimesed maismaa loomad olid tillukeses selgrootud nagu putukad ja ämblikulaadsed loomad. Kahepaiksetest, ehk need kellel on võimalik elada nii maal kui vees, arenesid välja esimesed roomajad.peale neid 200 milj aastat oli sauruste ajastu. Mõned olid lihtsalt hiiglaslikud. Roomajatest kujunesid välja esimesed imetajad, nagu meiegi. Nendest arenesid ka esimesed lindude eellased. Õistaimedega arenesid esimesed taimtoidulised imetajad. Kuid tänu kliima jahtumisele surid need saurused välja. Imetajad jäid seda maailma valitsema. Inimene on maal olnud juba tegelikult 5-7 mil aastat. Meie lähimad sugulased on inimahvid. Algul olime nagu ahvid. Siis 1.6 milj aastat tagasi arenesime me suurema ajumahuga inimesteks. 300 00 aastat tagasi tekkis selline liik nagu Homo sapiens ehk meie. Inimeste aju areng on võimalikuks teinud meie kultuuri tekke ning selle edasi arendamise. Ning vaatamata inimese nahavärvile kuulume me kõik ühte liiki
"Null tolerants" (2004) "Otsin naist: koledatel, vaestel, vanadel ja kiimalistel mitte tülitada" (2004) "Poeem Puutinile" (2004) "Valitud teosed I, jutustused ja romaanid 1984–2004" (2004) "Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr. 4" (2005) TEOSED "Vägistatud jäämägi" (2006) "Torti ja aborti" (2007) "(:)SUMO" (2007) "(:)joosepi kahtlused" (2008; koos Rainer Maria Rilkega) "(:)sõda ja rahu" CD (2008) "(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide" (2011) "(:)raadiopastor" (2011) "(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide" (2012) "(:)enne sõda ja kõike seda" (2012) "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga) "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013) "(:)õpetaja ütles" (2013) LUULET ISELOOMUSTAB Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad. Uusaegkond: kisjkad,kabjalised,londilised,närilised,ahvid. Neogeen konnad,maod,hiired,rotid,laululinnud,rohttaimed.
keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja õistaimed, mis Kriidi lõpus välja surid (meteoriit muuti kuumad täpid aktiivseks)
Siluri ajal arenes edasi aga veemaailm ning tekkisid esimesed kalad. Devoni ajastul hakkas ka elu veest välja liikuma ehk tekkisid esimesed kahepaiksed, kuid nad surid välja. Karboni ajastu pani aluse sauruste tekkele ja seega tekkisid siis sauruste esivanemad. Permi ajastu oli aga kõigele eelnevale väga suur löök, nimelt surid sel ajal välja enamus elusorganisme. Siiski evolutsioon hakkas uuesti arenema ja isegi palju jõudsamalt. Tekkisid uued liigid ja saurused muutusid suuremaks. Uusaegkonnas hakkasid aga hiidroomajad hävima ning kiiresti evolutsioneerima hakkasid imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest
15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
Elutingimused muutusid erakordselt raskeks. Paljud taimed ja loomad hukkusid. Maismaaloomade hulgas domineerisid roomajad. Meredes arenesid kiiresti luukalad. Toimus massiline väljasuremine. (Pildil Permi ajastu elustik) KESKAEGKOND (251 65,5 miljonit aastat tagasi) Keskaegkond e mesosoikum hõlmab kolm geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Triias Juura Kriit TRIIAS (250 - 205,1 miljonit aastat tagasi) Meres olid saurused (nt ihtüosaurus) ja placodondid. Maismaal olid saurused. Taimedest kasvasid erinevad okaspuud küpressid, sekvoiad, araukaariad. JUURA (205,1 - 142 miljonit aastat tagasi) Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle. Ilmusid esimesed linnud (Arheopteryx)(pildil), merikrokodillid ja -kilpkonnad
Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega Keskaegkonna viimane periood Mandrid hakkavad võtma tänapäevast positsiooni. Kriidi ajastut peetakse agressiivseks perioodiks. Taimtoidulised hiidsisalikud ei olnud enam nii suured. Üsna palju oli kiskjalisi. Neist tuntum türannosaurus. Iseloomulik on ka see, et taimtoidulised saurused pidid kiskjalise süsteemiga kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad. Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused. Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE: Meteoriidi tabamus Mehiko lahte. Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale
Kas biodiislil on Eestis tuleviku? Hetkel on saanud väga populaarseks globaalse soojenemise teema. Igale poole kuhu lähed, räägitakse, et sõida vähem autoga, hinga vähem, ära küta maja, kõnni jala vms. Mõnda inimest see kindlasti on juba üle visanud. Kaua võib üht ja seda sama jama kuulata. Lõpude- lõpuks elab inimene vaid korra ja teda ei huvita mis toimub maal näiteks 1000 aasta pärast. Kuid tulevaste põlvkondade rõõmuks ikkagi leidub inimesi kes ka neile mõtlevad. Paljud teadlased teevad iga päev ränk rasked tööd, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biokütus ikka üksi suudab alistada maailma kõige vägevama vastase, nagu seda on nafta? Biokütus see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine nõunik Heido Vitsur ütles kord, et biokütuse...
ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune)
Multikultuur kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja keh...
,nafta,põlevkivi ja fosforiit.a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid,sõnajalad,roomajad(saurused).Meresetetest lubimuda ja savid. b)Juura-203- 135milj.a.t.-Maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad.Saurused valitsevad maal.Õhus olid ürglinnud.Olid merikrokodillid ja kilpkonnad.Punane liivakivi,kivisüsi. C)Kriit-135- 65milj.a.t-jätkus sauruste õitseaeg.Olid olemas hammastega ürglinnud.Esimesed koljalised,kes liikusid merepõhjas.Lõpus teine väljasuremine,seekord saurused.Hakkasid arenema katteseemnetaimed.Paleosoikum-(540-250milj.a.t.) esimesel poolel oli ainult meri,hiljem areneb maismaa.a)Kambrium-toimus plahvatuslikult hulkraksete areng,lõpuks roomajad.Taimestikus valdvalt merevetikad.b)Ordoviitsium-500-435milj.a.t.-iseloomulikuks oli soe kliima,veepiiril kasvasid juba maismaataimed.Esimesed primitiivsed kalalaadesed ja selgroogsed.Eestis põhjalikult uuritud ja hästi näha jõeorgudes,Põhja-Eestis ja karjäärides.Väga palju kivistisi
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus
Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused
Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9. Elusa looduse areng kainosoikumis? Kainosoikum on aegkond, mis algas 65 mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub KRIIT, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, kriit
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
sürrealistliku meetodit, vaid sõnumit sisaldavat vabavärssi. Kasutab silmapaistvat teatud teemade/materjali ringi: viited Eesti luuleklassikale, pornograafia või kehaline kurss, religioon, kapitalistlik majandussüsteem; tihti isamaaline või poliitiline sõnum. Kõiki nim märksõnu, alates 2011 a kogust alates „Liivlased ja saurused“ äärmiselt pessimistlikud, kataklüsmi ootav, räägib sellest, et liivlased said hukka, saurused said hukka, ja järgmiseks on eestlased; surnuaed on kujundiks. Tal on seeria valuraamatutest. Kivisildnik kui klassikaline pessimist, maailm, mida juhivad pangad ja meelelahutus; küüniline vaade, agressiivsed värsid, pole kaasatundmist. Juba 80ndate aastate lõpust kuulub tema loomingulise strateegia juurde ka raamatu formaadiga mängimine. Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu.
Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised:
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
kõik need esiaegsed peletised, nii et võib täie õigusega öelda: tõsine sauruste kuningas pole mitte mõni viieteistkümnesüllaline atlantosaurus või seitsmesüllane brontosaurus, vaid mina siin teie ees, mina, Vladimir Solotarski. Teie naerate? Teie naerate, et mina nimetan iseennast sauruseks, aga ma mõtlen ju inimsugu. Või ei kõlba inimsugu võrrelda saurustega? Kes on kadunud ja kes valitseb ilma? Saurused on kadunud ja mina valitsen, mina Vladimir Solotarski, s. o. inimsugu üldse. Ilmas kuulub kõik minule või ta hävineb. Nõnda on minu tahe. Elevandid, lõvid, tiigrid, -- maha! Saurustele järele! Metshärjad, põdrad, hirved, tuurad, kaljukitsed -- kõik maha ja neist ei jää mälestustki! Nõnda tahan mina. Miks? küsite teie. Neid pole enam vaja -- vastan mina. Mida vaja, seda kasvatan ise. Oli kord saurus, aga nüüd olen mina ja saurusi pole enam vaja, sest mina olen sauruste saurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
