Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka ka tehnilist taipu Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks normdokumentatsiooni kooskõlastamine. Arhitektuuri alaliigid Volitatud arhitekt võimeline tagama kõik ehitise tingimused Arhitektuuri konservaator tegeleb objekti ülevaatusega Sisearhitekt - eesmärk on luua esteetiliselt terviklik interjöör Maastikuarhitekt - maastiku analüüsimine ja kujundamine Nõudmised õppimaasumiseks Lai matemaatika kursus gümnaasiumis Hea silma nägemine Tehniline taju Huvi reaalainete vastu (füüsika ja matemaatika) Soov Eelised õppimapääsemiseks Läbitud kustialane kursus Eelnevalt õppinud kustikoolis Kursuste kõrge keskmine hinne Olümpiaatidel osavõtnutel Kus õppida
Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest (finantseerimiseelarve ja majandamiseelarve) ning muuseumi poolt taotletud sihttoetustest ning annetustest. Linnamuuseumil on neli filiaali: O. Lutsu Majamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku maja, KGB Kongid ja Tartu Laulupeomuuseum. Muuseumis on kokku 27 ametikohta, otseselt on kogude-tööga seotud 8 töötajat: peavarahoidja, arheoloogiaosakonna juhataja, O.Lutsu majamuuseumi kuraator, 4 teadurkoguhoidjat ja konservaator. Kogumisega (teabe eelregistreerimine) tegelevad kõik muuseumi põhitööga seotud töötajad, st välja arvatud abipersonal. O. Lutsu Majamuuseumi kuraatori ülesanne on kogumine ja kogude haldamine ning eksponeerimine oma filiaalis. Asutuse tegevus on suunatud kõikidele ajaloo- ja kultuurihuvilistele, eelkõike I-II kooliastmele ja gümnaasiumile, samuti seenioritele, peredele ja uurijatele. Tartu Linnamuuseum kogub Tartu linna ajalooga ja linnamuuseumi filiaalide teemaga seotud materjale
väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra. (Sepp 2012) 11. Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis I iseseisvusperioodil 18-40 Loodi Kuusenõmme bioloogiajaam, mis oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal. Seal teostati rohkesti ornitoloogilisi töid. (Vikipeedia 2015) Ornitoloog Mihkel Härms oli 1922 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi ajutine korraldaja ning aastatel 1923-1933 konservaator. Ta rajas muuseummi Eesti lindude kollektsiooni ning koostas Eesti lindude süstemaatilise nimestiku. Ta propageeris lindude hääle järgi tundma õppimist ning lindude rõngastamist, samuti juhendas ta Loodusuurijate Seltsi linnu-uurijaid. Härms korraldas lindude kaitset ning osales aastal 1925 Luksenburgis toimunud rahvusvahelisel linnukaitsekongressil. Lisaks sellele oli ta aastal 1926 kuni 1930 rahvusvahelises ornitoloogilises komitees Eesti esindajaks
........................................................................................6 Matsalu looduse uurimisloost 2 Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus
14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T
Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ
lahinguid. Suured muutused elus ja olus puudutasid ka Uku Masingu elu. Sõja tõttu lükkus edasi tema doktorikraadi nii kaitsmine kui ka selle saamine. Okupatsioonide tõttu lõppes professoritöö Tartu Ülikoolis. Sõja ajal teeb ta peamiselt tõlketöid ning kirjutab mõned artiklid ajalehtedesse. 1940-1945 tõlkis ta Eesti Riiklikule Kirjastusele valikut "1001 ööst" ning 1943-1945 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi Mündikabineti konservaator. Vaatamata sellele, et Masing 1942. aastal tuberkuloosi haigestus, töötas ta edasi täpselt nii kuis jaksas. 1946-1964 oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi teaduslik sekretär. Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud aastatel 1949-1963. Peamiselt pidas ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo teemadel(budismist, juudi müstikast jm.), ka Liivimaa 14. sajandi kirikuloost jm
Eesti Aajaloomuuseum/Tallinna Ülikooli ajaloo instituut. Kolmas suur massiivne kollektsioon on Eesti Rahva Muuseumi kollektsioon, mis hakkas eraldiseisvalt kasvama. Lisaks on veel muud eraldiseisvad muuseumid. Õpetatud Eesti Seltsi muuseumikogu hakkas kujunema kohe pärast asutamist. Algselt koguti lihtsalt igasugu kola ning mingit järelvaadet sellel ei olnud, kollektsioonid said enda kuju ja korrastatuse 1842. aastast, mil nimetatu ametisse konservaator Friedrich Ludwig von Maydell, kellest sai kogude hoidja. August Wilhelm Hupel oli esimene, kellel oli juba olemas esimene arheoloogiliste esemete kogu (need hoiud on Jakobi 2 hoidla keldris siiani olemas). Eduard Philipp Körber oli samuti üks koguja, kes kogus kõige muu seas ka arheoloogilisi leide. Ta oli Venemaa lääneprovintsi teadusseltsi liige. Viis enda esemed Õpetatud Seltsi Kogusse. Lisaks Õpetatud Eesti Seltsi kogudele asutati muuseum ka ülikooli juurde
Mundris sisalduv informatsioon: · millises riigieenistuses mundrikandja on, kas tsiviil, sõjaväe või õukonnateenistuses. · millises ametkonnas teenitakse. · milline on mundrikandja koht sotsiaalses hierarhias. · millisesse seisusesse mundrikandja kuulus. VI LOENG // 17.11.08 REFORMAATORID JA KONSERVAATORID KEISER REFORMAATOR KONSERVAATOR Aleksander I Speranski Aleksei Araktejev Nikolai I Pavel Kiseljov Aleksandr Beckendorf Aleksander II Dimitri Miljutin; Mihail LorissMelikov Pjotr Savalov Aleksander III Nikolai Bunge Konstantin Nikolai II Sergei; Pjotr Stolõpin Konstantin Ühiskonna mentaliteet oli muutunud. Oli selgelt hakatud aru saama, et tolle aja kontekstis oli pärisorjus sobimatu nähtus. See mentaliteedimuutus leiab aset just 19. sajandi I poolel. Lisaks sellele mentaliteedimuutusele, etendas oma
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G
kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". loodusmälestusmärke kogu Eestis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
