Loodus-
ja Keskkonnakaitse 2016 / 2017 .
Õppeaasta
Loodus-
ja keskkonnakaitse üldküsimused.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus.
Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised
väärtuskriteeriumid.
Loodus-
ja keskkonnakaitse ajalugu.
Looduskaitse
arenguetapid . Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse
arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th
von
Middendorff , G. Helmersen, C.R.
Jakobson , A. Mathiesen, A.
Toom ,
G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J.
Eilart ) looduskaitse ajaloos.
Teadusliku
loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad
kaitsealad .
Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I
looduskaitseseadus , Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus,
Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude
periood (seadus
“Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad
organisatsioonid ,
sündmused). TÜLKR,
ELKS , Lahemaa
rahvuspark , I punane raamat, soode
sõda, fosforiidisõda, I
Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I
vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri
kaitseala .
Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II
Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste
konventsioon ,
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng),
I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine
Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse
arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja
arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas.
Rachel Carson.
Loodus-
ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
Igaüheõigus
(mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada
.
Muutused
alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida
puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses
(liikumine, lõke,
telkimine , koer,
korilus ).
Keskkonnaõigus:
(mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned:
printsiibid ,
avalikkus ja
kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL
keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja
valdkonnaülesed teemad, terviklikkus.
Keskkonnaõigus
Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi
ümberkorraldus (
kodifitseerimine , seadustiku üldosaseadus ja
sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited
rakendamisest), uued mõisted – keskkonnahäiring,
keskkonnarisk ,
keskkonnaoht).
Institutsioonid .
Mõiste: keskkonnakaitse
institutsioon .
Keskkonnakorralduse süsteem
Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM
valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused,
riigiasutused ,
riigi tulundusasutused ja äriühingud. Riigimetsa Majandamise
Keskus. Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaamet . Keskkonnaagentuur.
Keskkonnajärelevalve
teostajad (ametkonnad) Eestis. Too näiteid.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt
rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad.
Loodus-
ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO)
Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline
Liikumine jne) ja välismaal (WWF, IUCN jne).
Seminaris tuli
iseloomusta ühte Eestis tegutsevat VVOd.
Planeerimise
seadus (2015).
Seadus eesmärk. Mõiste: planeering. Planeerimise
põhimõtted. Planeeringute liigid. Üleriigilise
planeeringu eesmärgid ja näited. Maakonnaplaneeringu olulisemad
ülesanded. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema
planeeringutest. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid.
Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti
2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid.
Keskkonnamõjude
hindamine.
Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju
hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted:
“keskkonnamõju”, “oluline keskkonnamõju”. Keskkonnamõju
liigid, too näiteid. Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne.
KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad.
Keskkonnaaudit.
Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja
audiitor .
Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju
hindamisest. Audititüübid.
Keskkonnajuhtimissüsteemid.
Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi
juhtimismudel ja selle
faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli,
täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet,
keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO
9000
seeria ; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi
vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid:
seadusandlus ,
huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused.
Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO
14001 ja EMAS.
Keskkonnariski
mõiste.
Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju.
Riskianalüüs.
Keskkonnanormatiivid
ja standardid.
Mõisted: “normatiiv”, “standard”, “keskkonnastandard”,
“
keskkonnanormatiiv ”. Keskkonnastandardite valdkonnad mille
arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis.
Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest.
Keskkonnatasu
seadus.
Keskkonnatasu mõiste.
Loodusvara kasutusõiguse tasu.
Keskkonnatasude
rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse
tasu ja selle näited.
Saastetasu . Saastetasu rakendusvaldkonnad.
Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad.
Saastaja maksab põhimõtte sisu.
Keskkonnamajandus.
Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud,
saastamise ja
loodusvara kasutamise
maksud ). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud
Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus.
Näitd.
Keskkonnatasudest
laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses
(administratiivsed, majanduslikud,
veenmine ja surve). Maksustamine,
subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad
saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine,
trahvid.
Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks,
administratiivne maks,
kaudsed maksud, maksude
diferentseerimine .
Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja
nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte.
Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid.
Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid. Riikliku keskkonnaseire
organisatsiooniline struktuur. Keskkonnaseire allprogrammid.
Keskkonnaindikaatori mõiste. Keskkonnaindikaatorite vajadus. Nõuded
keskkonnaindikaatoritele. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele.
Looduskaitse
seadus (2004). Seaduse
eesmärk, looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla
võtmise eeldused/kriteeriumid. Kaitse alla võtmine.
Kaitstavad
loodusobjektid
(kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja
mineraalid ;
püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid
;
kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid – mõiste ja
funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus (rahvuspark;
looduskaitseala ; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta.
Kaitseala
tsoneering ehk vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd;
piiranguvöönd), piirangute
loogika .
Kaitse-eeskiri,
kaitsekohustuseteatis, hoiuala
teatis , kaitsekorralduskava, elupaiga
tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused,
kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu
Natura 2000 võrgustik
(linnu- ja loodusdirektiiv).
Rand ja kallas (millal
üks mõiste, millal teine?),
ranna/kalda vööndid (
ulatuse loogika?).
Liigikaitse .
Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk),
väljasuremislained, väljasuremise põhjused.
Mõisted:
bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt,
endeem ,
relikt , ohustatus,
haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja
ohukategooriad, sh
ohustatud
liigi mõiste.
Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid,
liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus eri
kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised
iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must
nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine.
Rahvusvaheline
keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised
loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN,
BirdLife International, ECNC,
Greenpeace jt). Iseloomusta ühte
rahvusvahelist VVO lähemalt.
Rahvusvahelised konventsioonid .
Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne).
Looduskaitsealased
lepped : Ramsari konventsioon: (märgala ja
veelinnu mõiste, Eesti alad, sh varunimekiri), Washingtoni
konventsioon (
CITES ), Bonni konventsioon, Berni konventsioon,
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sh
Cartagena
protokoll),
UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon
(objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus).
Keskkonnakaitsealased
lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia,
tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere
kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh
MARPOL ,
ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO
mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
(New-
York 1992) ja
Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem
(näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?),
Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle
Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon,
Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete
piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (
Basel 1989).
Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis).
Keskkonnapoliitika .
Mõisted
„keskkonnapoliitika“, „keskkonnastrateegia“,
„keskkonnategevuskava“. Keskkonnapoliitika
aluspõhimõtted.
Euroopa
Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia.
Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus,
direktiiv , otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi
„Hea elu maakera võimaluste piires”. Programmi esmatähtsad
eesmärgid ja realiseerimise teed.
Keskkonnapoliitika
Eestis.
Riigi
strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna
arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi
põhialustest ja arengukavadest.
Keskkonnastrateegia
2030.
Esmatähtsad
valdkonnad
.
Säästev
areng.
Mõiste “Säästev areng”. Säästva arengu põhimõte.
Keskkonnaseisund .
Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis. Selgita mõne
globaalse keskkonnaprobleemi tekkepõhjuseid ja probleemi olulisemaid
leevendusmeetmeid. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja
Eestis.
Keskkonnaseisund
ja selle muutumise trendid maailmas ja Eestis. Reostust mahendavad
meetmed (veekogudele, atmosfääri jne).
Seminaride
teemad: Globaalsed keskkonnaprobleemid ja keskkonnaalased saavutused
– probleemi olemus, tagajärjed, leevendusabinõud; mis teeb
saavutusest saavutuse.
Keskkonnaalased
harjumused –
keskkonnakasutus ja selle võimalikud tagajärjed igapäevaelus,
teadlik tarbimine, tarbija/tarbimise mõjutamise vahendid.
Üllatusseminar
– looduskaitseajaloo kordamine, silmaringi
laiuse kontroll, viimase
aja uued uudised Eesti looduses.
Tunne
Eesti loodust!
– Eesti
tavalised ja kaitsealused liigid
Keskkonnainfo
– mõiste, võimalikud
andmekogud , avalikud ja piiratud
juurdepääsuga. Andmebaaside tutvustused.
Nn Pruunid seadused
– maa, õhk, vesi. Valdkondade korraldus (asutused,
load , nõuded),
kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis.
VVO
ettekanne
–koduste keskkonnakaitseliste organisatsioonide tutvustamine.
Nn
Rohelised seadused
– mets,
jaht , kalapüük. Valdkondade korraldus (asutused, load,
nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis.
Kaitstav loodusobjekt ja kaitsekorralduslikud probleemid
– keskkonnainfo andmebaaside kasutus, praktiline looduskaitse
korraldus, eesmärk-põhjus-tagajärg-tegevused, kaitsekorralduskava.
3
Kõik kommentaarid