Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE (0)

4 HEA
Punktid
Loodus- ja Keskkonnakaitse
2016 / 2017 . Õppeaasta
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid.
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid . Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff , G. Helmersen, C.R. Jakobson , A. Mathiesen, A. Toom , G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart ) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad . Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus , Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid , sündmused). TÜLKR, ELKS , Lahemaa rahvuspark , I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala . Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon , Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson.
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine , koer, korilus ).
Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid , avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus.
Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus ( kodifitseerimine , seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted – keskkonnahäiring, keskkonnarisk , keskkonnaoht).
Institutsioonid . Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon . Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused, riigiasutused , riigi tulundusasutused ja äriühingud. Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaamet . Keskkonnaagentuur. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Too näiteid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad.
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne) ja välismaal (WWF, IUCN jne). Seminaris tuli iseloomusta ühte Eestis tegutsevat VVOd.
Planeerimise seadus (2015). Seadus eesmärk. Mõiste: planeering. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute liigid. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid.
Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted: “keskkonnamõju”, “oluline keskkonnamõju”. Keskkonnamõju liigid, too näiteid. Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad.
Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor . Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid.
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria ; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus , huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS.
Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs.
Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: “normatiiv”, “standard”, “keskkonnastandard”, “ keskkonnanormatiiv ”. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest.
Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu . Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu.
Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud ). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine . Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte.
Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid. Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur. Keskkonnaseire allprogrammid. Keskkonnaindikaatori mõiste. Keskkonnaindikaatorite vajadus. Nõuded keskkonnaindikaatoritele. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele.
Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk, looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused/kriteeriumid. Kaitse alla võtmine.
Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid ; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid – mõiste ja funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala ; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd), piirangute loogika .
Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuseteatis, hoiuala teatis , kaitsekorralduskava, elupaiga tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv).
Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid ( ulatuse loogika?).
Liigikaitse . Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem , relikt , ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine.
Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt.
Rahvusvahelised konventsioonid . Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped : Ramsari konventsioon: (märgala ja veelinnu mõiste, Eesti alad, sh varunimekiri), Washingtoni konventsioon ( CITES ), Bonni konventsioon, Berni konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sh Cartagena protokoll), UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus).
Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL , ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New- York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon ( Basel 1989).
Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis).
Keskkonnapoliitika . Mõisted „keskkonnapoliitika“, „keskkonnastrateegia“, „keskkonnategevuskava“. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted.
Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv , otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi „Hea elu maakera võimaluste piires”. Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed.
Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste “Säästev areng”. Säästva arengu põhimõte.
Keskkonnaseisund . Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis. Selgita mõne globaalse keskkonnaprobleemi tekkepõhjuseid ja probleemi olulisemaid leevendusmeetmeid. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja Eestis.
Keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid maailmas ja Eestis. Reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne).
Seminaride teemad:
Globaalsed keskkonnaprobleemid ja keskkonnaalased saavutused – probleemi olemus, tagajärjed, leevendusabinõud; mis teeb saavutusest saavutuse.
Keskkonnaalased harjumused – keskkonnakasutus ja selle võimalikud tagajärjed igapäevaelus, teadlik tarbimine, tarbija/tarbimise mõjutamise vahendid.
Üllatusseminar – looduskaitseajaloo kordamine, silmaringi laiuse kontroll, viimase aja uued uudised Eesti looduses.
Tunne Eesti loodust! – Eesti tavalised ja kaitsealused liigid
Keskkonnainfo – mõiste, võimalikud andmekogud , avalikud ja piiratud juurdepääsuga. Andmebaaside tutvustused.
Nn Pruunid seadused – maa, õhk, vesi. Valdkondade korraldus (asutused, load , nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis.
VVO ettekanne –koduste keskkonnakaitseliste organisatsioonide tutvustamine.
Nn Rohelised seadused – mets, jaht , kalapüük. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis.
Kaitstav loodusobjekt ja kaitsekorralduslikud probleemid – keskkonnainfo andmebaaside kasutus, praktiline looduskaitse korraldus, eesmärk-põhjus-tagajärg-tegevused, kaitsekorralduskava.
3
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE #1 LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE #2 LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roosa123456 Õppematerjali autor
2016/2017. ÕPPEAASTA

Sarnased õppematerjalid

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
18
doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse üldkursus 2017
19
docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse üldkursus
32
docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse
KK üldkursuse eksami materialid
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga  2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus  2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013  2009 – Keskkonnaamet  2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED  looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973

Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse vastused EMU
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Keskkonna kaitse
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
48
doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
KESKKOND
15
docx

KESKKOND

2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on

Keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun