Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all
HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna
Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt töötlevad taimlad umbes 15 000 liitrit kuusekäbisid ja 60 000 liitrit männikäbisid, millest poole varuvad metskonnad ja teise poole korjavad talvel ja varakevadel oma seemlast. Ühe kilo seemne saamiseks tuleb töödelda umbes 180 liitrit ehk viis kartulikotitäit käbisid. Seemlas käib märtsi lõpuni aktiivne käbikorjamine. Korjajad küünitavad puu ladvas
· Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur Riigi tulundusasutused ja äriühingud · OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust
meenutavad maikellukese lehti). Õied kerajates tipmistes korvõisikutes, sinised. Õitseb juulist septembrini. Viljad 5mm pikad, tihedalt karvased. Kasutamine: hea meetaim, on kasutatud rahvameditsiinis. LILLAKAS Nimi: Rubus saxatilis, rubus oli muraka nimetus vanaroomlastel ja tuleneb nähtavasti sõnast ruber punane. Saxatilis kaljudel kasvav. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: lillakas on harilik metsataim mitmetes metsatüüpides - kuusemetsades, kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest pinnast. Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini
RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime. Teine taimla- ja seemnemajandusvaldkonna ülesanne on tarnida metsapuude seemneid kogu riigile, hallata metsaseemlaid ja säilitada seemnereserve. Tootvaid seemlaid on majandada umbes 200 hektarit. Lisaks olemasolevate seemlate hooldamisele tuleb pidevalt uuendada vananevaid ja seemnetootlusmahtu kaotavaid seemlaid. 2018. aastaks on planeeritud rajada uusi kuuseseemlaid kokku 75 hektaril ja männiseemlaid kokku 100 hektaril.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
