Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina. Ta on uurinud Eesti (suur)kiskjaid ,nende bioloogiat ja ökoloogiat. Ta on loodusteaduste jakaitse propageeria , avaldanud arvukate selleteemalisi populaarteaduslikke artikleid. Ta on 1991
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas
Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele läks Aristoteles tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval päiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises, ta põgenes ta Euboiale Chalkisesse. Ta suri seal varsti, aastal 322 eKr. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvam filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogiks jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades väga kaht viimast.
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus:
algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füsioloog, psühholoog, zooloog ja arst. Peetakse viimaseks kreeka filosoofiks, kes kirjutas värssides.
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused
III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-moodsa IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB
Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on
Karl Jürgen Jürman 7 Hundijuttude õhtu Tallinna Loomaaias 13.09.2013 Tähistati seoses hundiaastaga. Oodatud olid huvilised, kes Eesti tippspetsialistidelt hundi kui meie metsades levinud kiskja kohta rohkem teada tahtsid. Elava tule juures rääkisid hundiuurijad Marko Kübarsepp, Peep Männil ja Ilmar Rootsi huntide levikust ja bioloogiast. Hundijutte jutustas zooloog ja loomaaia liigikaitse labori juhataja Tiit Maran. Hundiöö loomaaia kiigeplatsil toimus koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga, projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. [7] Karl Jürgen Jürman 8 Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring 31.09.2013 Infopäeval tutvustati Kõrtsi- Tõramaal Soomaa Rahvuspargis RMK poolt finantseeritavat projekti
Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis. 1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka lootus hankida stipendium edasisteks õpinguteks keeleteaduse alal, samuti ebaõnnestus katse hakata välja andma ajakirja või ajalehte "Eesti Koit". Paremate äraelamisvõimaluste puudumisel võttis J. Hurt 1868-1872 aastail vastu gümnaasiumiõpetaja koha Kuressaares
..............8 Sissejuhatus 18. sajandil mõeldi välja 3 skaalat. Erinevalt Celsiuse ja Kelvini kraadist ei ole Reaumuri skaala enam kasutusel. Reaumuri skaala võttis kasutusele Rene Antoine Ferchault de Reaumur. Seda kasutati piiritustermomeetril ja selle tähis oli oR või oRe. 1 Reaumuri kraad võrdub 0,8 oC. 2 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks jää sulamispunkti, vee keemise aga tähistas arvuga 80, vahe jaotas ta 80ks. Niisugune 3 veider keemispunkt sai temalt eluõiguse faktist, et piiritus paisus sellesse piirkonda jõudmisel 80x103 korda. Küllalt suur, muljetavaldav ja ümmargune number, sest elavhõbe paisunuks ainult 13x103 korda
18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof
Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid, Jamaika, Puerto Rico, Burma, Libeeria) kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid. Fahrenheiti ja Celsiuse skaala 4 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Valmistas 1730 piiritustermomeetri. Uuris putukaid. Ta on päris silmapaistvast La Rochelle perekonnast ning koolitatud Pariisis. Reaumur kirjutas palju loodusest. Teda loetakse etoloogia asutajaks. Uuris putukate kasvu ja temperatuuri vahelist seost. Kui mees pensionile läks, sai ta oma avastuste eest, kaasaarvatud raua ja terase leiutamise eest 12 000 liiri. Ta nautis oma pensioniiga enda riigi erinevates paikades, ka La Bermondière's,
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia. Eduard Gustav von Toll on pälvinud Suure Hõbemedali autasu. Eduard von
Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, psühholoogiast, bioloogiast, mehaanikast, matemaatikast jpm. Ta kirjutas ka dialooge ja traktaate. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuse. Aristoteles asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. ARISTOTELESE ÕPETUS Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele
kraadi F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri. (s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/ Gabriel Daniel Farenheit ja tema termomeeter 5 Reaumur´i skaala Prantsuse füüsik ja zooloog René Antoine Ferchault Reaumur valmistas 1730 piiritustermomeetri, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R)./4/ René Antoine Ferchault Reaumur Celsiuse skaala Celsiuse skaala on nime saanud Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse jägi. 1742. aastal võttis ta kasutusele soojuspaisumisel põhineva termomeetri, mille
Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T
Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Robert Hooke Theodor Schwann Antony van Leeuwenhoek Matthias Jakob Schleiden
a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus. Uuris kabja ehitust ja kasvu, suguelundite lihaseid. Cheiron (antiikaeg, Vana-Kreeka) kentaur, meditsiini, eriti vm sümbol. Columella (antiikaeg, Vana-Rooma) I saj pKr. Kõige tunnustatud vetspets. Oskas nii teooriat kui praktikat. Kirjutas põllumajandusest 12-köitelise teose. Tema õpetusi kasutati keskaja lõpuni. Cuvier, G. (uusaeg, XVIII saj) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Darwin, C. (uusaeg, XIX saj) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Ehrlich, P. (uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti). Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog
18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks,
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest.
õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; nudkesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne; 4) pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima; 5) o järgsilbis foto, logo, stereo, neutron; 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär, dzemper, pasha, standard, strateegia, röntgen, anekdoot, foogt, absoluutne, pidzaama, hüatsint, müokard.
- Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. - Oodates bussipeatuses bussi, ümises tütarlaps tuntud laulu. · OTSE- JA KAUDKÕNE - Õpetaja küsis: ,,Kes teab, mis on armastus?" - ,,Kes teab, mis on armastus?" küsis õpetaja. - ,,Kes teab," küsis õpetaja, ,,mis on armastus?" - Ta ütles, et ta teab, mis on armastus. Võõrsõnad ja nende tunnused 1. g, b, d sõna algul - giid, bensiin, diivan; 2. tähed f, s, z, z - fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; 3. pearõhk kaugemal kui esisilbil - paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; 4. pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis - akadeemia, galerii, idee, marinaad; 5. häälik o kaugemal kui esisilbis - auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid - bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea.
tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke,
Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel
- Sõna käänamisel või pööramisel jääb sõna algvormi kirjapilt muutumatuks: moodne - NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa - Võõrsõnades:asbest, anekdoot, röntgen - h, i ja j õigekiri_ - ü ja i järel ei kirj j: süüa, müüa, püüa - j võib olla ü ja i järel ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija, elektrijuhe - Võõrsõnade õigekiri: - b, d, g sõna alguses:banaan, doping, giid - tähed f, s, z, z: firma, zooloog, sampus, looz - pikad täishäälikud esimesest silbist tagapool: akadeemia, marinaad, galerii - pearõhk esimesest silbist tagapool: minniatuur, narkootikum, idee - o esimesest silbist tagapool: auto, logo, stereo.
Munavarguse teooria. Ühena võimalustest on pakutud ka, et dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta. Dinosauruste suuruse tõttu oli nende munade koorumisperiood väga pikk. Imetajatele olid munad ideaalseks söögiks. See ei selgita küll, miks nii palju liike korraga välja suri, või miks atmosfääris sel ajal keemilised muutused toimusid. [1] Putukate pealetung USA Oregoni osariigi ülikooli zooloog George Poinard väidab oma raamatus «What Bugged the Dinosaurs? Insects, Disease and Death in the Cretaceous,» (Mis tappis dinosaurused? Putukad, tõved ja surm kriidiajastul), et putukate pealetung võis dinosaurused hävitada. «Dinosauruste väljasuremise üheks põhjuseks võisid olla hoopis putukad, kes võisid haiguste levitajatena dinosaurustele ohuks muutuda. Seda on näidanud mitmed merevaigus säilinud
Aristoteles paistis teiste õpilaste seast silma ning kuigi tal tekkis Platoniga lahkarvamusi, jäid nende suhted sõbralikuks. Hiljem sai temast Aleksander Suure õpetaja, kui Aleksander oli 12 aastane. 335 eKr rajas Aristoteles oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistati teda jumalasalgamises ja ta otsustas põgeneda Euboiale Chalkisesse, kus ta ka 322.a eKr suri. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, Platon ning Sokrates. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Aristoteles tähtsustas meelte rolli tunnetuses. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid
(Vikipeedia: “Ferdinand von Wrangell” 04.04.2016) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) 9 Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
kooslus - ühesuguste keskkonnatingumustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik abiootilised tegurid - organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid biootilised tegurid - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Isikud: Georges Cuvier (1769-1832) - prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks, fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise, kuid uskus siiski, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. Alfred Russel Wallace (1823-1913) - 25-aastasena 4 aasta pikkune ekspeditsioon Amazonases, kogus 15000 liigi näidist, 8000 neist seni tundmatud, tagasiteel puhkes laeval tulekahju ning ta kaotas enamuse oma näidistest
9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a
Aastaks 1839 oli Darwinil liikide muutumise ja tekkimise teooria põhijooned olemas. Ta nimetas seda Muutustega põlvnemise teooriaks, kuid samas ta mõistis, et tal ei ole veel selle usutavaks esitamiseks vajalikke tõendeid. 1842 sai see teooria ka esmakordselt kirja. 1844 kasvas see aga juba enam kui 230- leheliseks ,,pikaks esseeks". 1856 sai ta inspiratsiooni selle tõendamiseks ning asus selle najal kirjutama põhjalikumat raamatut. 1858 kui Briti zooloog Alfred R. Wallace tuli välja oma esseega. Nii juhtuski, et 1 juulil 1858 loetigi ette mõlema mehe esseed, kuid paraku jäid need toona ilma erilise tähelepanuta. Sõprade soovitusel koostas Darwin aga nende esseede najal lühikese raamatu, mis nägi esmakordselt päevavalgust 1859 aastal. Siiski parandas ja täiendas ta oma emast raamatut kokku veel viis korda. 1872 a. ilmus kuues trükk, mis on esimeset tükist isegi 31% mahukam kui esimene ja sinna lisadus juurde ka täiesti uus peatükk
- Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks o Kipslahas - Nikolai Lunin o Arstiteadlane o Vitamiinide kirjeldus ja süstematiseerimine - Wemer Zoege von Manteuffel o Kirurg o Operatsiooni kummikindad - Adam Johann von Krusenstern o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju - Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann - Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme")
NT: kõrgrõhkkond, modernne. Harjutus: Sallkrae, vattki, ehhki, mängis golfi, suveräänne, keskkond, tokkroos, metallkonks, sõi borsi, ootas revansi, seanssi, katsuti pulssi, sukkki, monarhi, karsumdi, mäslema, kaslane, linlik, barokne, ruljas. Võõrsõnad Tunnused: 1. Kui sõna algab G,B,D-ga NT: Gloobus, Bassein, Diivan 2. Pikk O järelsilbis NT: operatsioon, autonoomia 3. Võõrhäälik sõnas F,S,Z,Z NT: zilett, zooloog, sokolaad 4. Rõhk järelsilbis NT: ballett, operett, parkett, kalkulatsioon 5. Ülipikk täishäälik järelsilbis NT: evakueerima, kompenseerima, nahaalne Harjutus: Stiihiline ürgjõuline Materiaalne varanduslik Missioon ülesanne Gild keskaegne ametiühendus Psüühiline hingeeluline Almanahh koguteos Kasahhid rahvus Krahh järsk kokkuvarisemine Tsehhid rahvus Psühholoog hingeelumõistja Mahhinatsioon sobing, riugas Trohheus värsijalg
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . ....
ja morskasid, kes kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Eksperdid uurivad, kas sümptomid, mida leiti üheksal jääkarul 33-st, on laiema levikuga ja seotud sarnaste intsidentidega hüljeste ja morskade hulgas. California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist. ”Merelõvide pesitsusaladel Lõuna-California ranniku lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub vähem kui üks kolmandik kutsikatest,“ ütles zooloog Sharon Melin. Olukord on läinud nii hulluks, et riiklik ookeanide ja atmosfääri amet kuulutas välja “ebatavalise hukkumissündmuse”. 10 Inimese ökoloogiline jalajälg Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud. Kui eelmisel aastal ujusid
kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust.
1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust.
1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
tulenevat dünaamikat. 69)Mis on diferentsiaalne paljumine? Erinevuse populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 70)Seleta mõiste ökoloogiline niss. Mõiste võttis kasutusele zooloog G.E.Hutchinson 1957. aastal. Näitab liigi või populatsiooni kohta ökosüsteemis. Väljendub liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike biootiliste ja abiootiliste tingimuste näol. 71)Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 72)Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale süüni ja surma
Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated
ümber. Mulle ei meeldi riskida, mulle meeldib elada.Riske Fred Jüssi väldib ja metsas liikudes tüli ei nori. Satub kogemata triibulisi karjatava metsseaemise peale, läheb targu kaarega. Nii ongi Jüssil metsaelukatest olnud tõsisem konflikt vaid ühe nirgipojaga, kes talle hambad kätte lõi. Ja ühe jänesega, kelle kauges jahimehepõlves maha kõmmutas. «Mul oli kunagi niisugune ülemus, kes ütles: no mis zooloog sa oled, kui sul püssigi pole,» selgitab Jüssi. Mu huviala on kujunenud mu tööks, see on väga harva esinev olukord. Neid inimesi on vähe, kes saavad sellest elatuda, mida nad tahavad teha ja mida nad armastavad. Küsimusele, kas inimene suudab luua masina, mis tema enda hävitab, on vastus - muidugi suudab! Kas ta jätab selle loomata, teades, et ta suudab seda luua? Ta ei jäta seda loomata! See ongi protsess, mida me võime näha
Sarved muutuvad aasta-aastalt keerukamaks ja saavutavad täisarengu alles 4.-5. eluaastal. Suguküpseks saavad põhjapõdrad teisel eluaastal, kuid isased ei võta sigimisest osa enne kolmandat eluaastat, sest vaemad rivaalid ei lase neid emaste lähedale. Täiskasvanud isased viskavad sarved maha pärast jooksuaja lõppu, tavaliselt novembris või detsembris. Täiskasvanud emased kannavad sarvi kogu poegimisjärgsetel päevadel. Zooloog P.P.Tarassovi arvates kaitsevad emased talvel (siis, kui isased on sarvedeta) oma lumme kaevatud toiduauke sarvede abil. Langetanud pea, katab emasloom kogu toiduaugu sarvedega nagu luulise võrega, nii et sellele ei saa keegi ligineda. Emane võib langetatud päi ligineda isase toiduaugule ja omaniku selle juurest minema tõrjuda. Kodustatud põhjapõdrad elavad kuni 25-28 aastat vanaks ja emased annavad järglasi kuni 15-18 aasta vanuseni. Ulukpõhjapõtrade eluiga on märgatavalt lühem
otsused pidid olema ühehäälsed Tuntud baltisakslasi Struve - astronoom, maa kuju, suurus Baer - loodus- ja arstiteadlane, avastas munaraku Pirogov - välikirurgia, kipslahas Lunin - arstiteadlane, vitamiinid Manteuffel - kirurg, operatsioonil kummikindad (tema juhatusel rajati Kuradisild) Krusenstern - esimene ümbermaailmareis Middendorff - zooloog, Siberi ekspeditsioon 7. Usk Muinasusund Põhiolemus Uurimisega seotud probleemid Säilinud elemente puudub ühtne süsteem (s.t. kirjalikke ülestähendusi soomlaste “viro” piirkondlikult suured alates 19. saj. tähtpäevad (hingedepäev, erinevused) & peajumal andmed tugevasti jõulud)
SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008 · Martins Rubenis kelgutamine 2006 pronks · Viktors Scerbatihs tõsta pronks 2008 · Igors Vihrovs võimleja kuld 2000 · Aigars Fadejevs kiirkõnd hõbe 2000 WALTER ZAPP · Baltisaksa leiutaja 1905 - 2003 · Mikrokaamera CHRISTIAN · baltisaksa zooloog, HEINRICH PANDER · embrüoloog 1794 - 1865 · paleontoloog · arst ABRAHAM KUNZE · 18.saj · Apteeker · Läti palsam 14) LÄTI AKTUAALSUSED JA POLIITIKA SAEIMA · Läti parlanent · 100 liiget · Ühekojaline · 4 aastat · Valimisringkonnad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
