Keskkonnaökonomika (0)

Q: Miks on vaja saaste reguleerimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Q: Keskkonnaamet Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonomika

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Keskkonnaökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on vaja saaste reguleerimist?
Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise?
Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks?
Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi?
Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?
Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
Keskkonnaamet Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded?
Missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab?
Keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega Millal on seda võimalik teha?

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015

Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Keskkonnaökonoomika on

majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi
ökonoomika , mis tegeleb looduskapitaliga.

Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga.

Malthuse teooria
Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad , haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard. Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem.
Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil.
Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses.

Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050 . Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis.
See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks.Aastal 1972 ilmus Rooma klubi raport „Kasvu piirid“. Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele.
Rooma klubi eksimused:

reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile
ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.

Keskkonnamõju arengustsenaariumid lähitulevikuks I - Indiviidide hulk

1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2%
1975-1999 1,6%
2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5%
2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950

Kolm stsenaariumi – low fertility, medium and high. Majanduskasvu prognoos koos CO2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 - 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%. CO2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks .Kui palju peaks tehnoloogia muutuma , et 2050 oleks CO2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 50%. Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90%

Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad.
Näide makroökonoomikast:
Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu , süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile. Võetakse kasutusele nt keerulisem matemaatilise analüüsi metoodika.
Näide keskkonnaökonoomikast:
Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi (nt nafta ) hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressursid otsa saavad.
Kui prognoos ei vasta tegelikkusele, süüdistatakse andmete ebatäpsust. Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid.
Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu.
Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.
Pessimistid ütlevad, et

on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada
piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada.

Optimistid
lähtuvad teistest eeldustest

kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid
suurem nõudlus tõstab hinda
keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus
keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia)
keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega.

Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega.
Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.
KOKKUVÕTVALT:Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressurssid otsa saavad. Pessimistid – ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressurssid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Optimistid arvavad, et kui rakendatakse turumajandust, ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda. Keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus. Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.

Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Majanduslikud formatsioonid ( küttimine - ja korilus , põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale.
Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma .

Kütid ja korilased I - Põhiline tegevusala inimliikide eksistentsi jooksul
Bioloogiliselt: mittespetsialiseerunud omnivoorne imetaja
Populatsiooni suurus sõltus teiste loomade arvust vastavalt droofilisele püramiidile
Populatsiooni tihedus 0,2-2 isendit km2
Tänu kommunikatsioonile ja tööriistade kasutamisele väga edukas liik
Asustas kogu maakera

Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi:
1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit.
I ≡ P * A * T

P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent )
Keskkonnamõju väike

P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele
2)Üleminek põllumajandusele. Põllumajandus on energia (toidu) saamise allikana küttimisest-korilusest põhimõtteliselt erinev

Eeldab taimede ja loomade kodustamist ning nende pärilike omadustega manipuleerimist
Looduslike ökosüsteemide asendamine tehislikega
Võimaldas fotosünteesi intensiivsemat ärakasutamist

3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi
I ≡ P * A * T

Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem
Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud

Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus.
Utilitaarsed ressursid
Mitteutilitaarsed ressursid

Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi ).
Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu
Alluvad turuseadustele
Kasu lokaalse iseloomuga
Mõjutab elatustaset
Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav

Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus).

Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu
Ei allu üldjuhul turuseadustele
Kasu pigem globaalne kui lokaalne
Mõjutab elu kvaliteeti
Kasu rahaliselt raske väljendada

Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus.
Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes (näiteks puhas õhk .. EUR, puhas vesi .. EUR). Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks: puhas õhk, puhas vesi, banaanid
PKT eeldused:

Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu.
Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust.
Mida rohkem kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma vajadusi; iga üksiku ühiku tarbimisest saadav rahuldus (kasu) kujuneb suhteliselt väiksemaks.
Saadav rahuldus e kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav.

Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad .
Probleem:
Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks.
Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega .
Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega , mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent , arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata , ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata.
Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole.
Majanduslike otsuste üldine põhimõte ja kriteerium :
Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata.
Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Kui kasu on suurem, on otsust mõistlik toetada. Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel.
Keskkonnakaubad:
Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres.
KOKKUVÕTVALT: Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis . Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks.

EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest.

„Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta.
(2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest:
1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;
2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta.
(3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta.

Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).
Üldökoloogiline väärtus – loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid:

vee ja õhu ringluse tagamine
vee ja õhu puhastamine
pinnase erosiooni vältimine
puhta vee varude säilitamine
veerežiimi reguleerimine
eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid).

Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi . Väljundid:

geneetiliste ressursside säilitamine
liikide kaitse
ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine.

Puhkemajanduslik väärtus – väljund:

rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda. Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine

Psühho-sotsiaalne väärtus – looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho- sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-sotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimunud olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). Väljund:

võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks.

Kultuurilis -ajalooline väärtus – väljund: maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine.
Hariduslik ja teaduslik väärtus – väljund: võimaluste loomine haridus - ja teadustööks.
Esteetiline väärtus – väljund: võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks.

Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited.
Majandusliku kahju meetod – hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul.

Näide: inimtekkelised kliimamuutused , veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine , mürakahjustused.
Veekeskkonnale tekitatud kahju hindamisel kasutatakse seda meetodit näiteks paisude majandusliku kahju väljaselgitamiseks, võrreldes paisude rajamisel tekkinud olukorda nende rajamisele eelnenud olukorraga. Näiteks lõhilaste kudejõgedel arvutatakse paisude tõttu saamata jäänud kalade (või smoltide) turuväärtus, tuletades nii loodusele tekitatud kahju rahalise ekvivalendi.

Preventiivkulude meetod – hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.

Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks.
Veekogude turuväliste väärtuste majanduslikul hindamisel sobib preventiivkulude meetod näiteks puhastusseadmete ehitamisega ärahoitud keskkonnaseisundi halvenemise rahalise ekvivalendi kindlaksmääramiseks, kusjuures puhastusseadmetele tehtavad kulutused loetakse võrdeliseks säilitatava veekeskkonna kvaliteedi rahaliseks väärtuseks.

Taastamiskulude meetod – hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul.

Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus.
Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega.

Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel

Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud.
Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu.

Kinnisvarahinna meetod – hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest.

Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus.
Veekogude hindamisel kasutatakse eelkõige elamurajoonidesse või nende lähedusse jäävate järvede turuvälise väärtuse hindamisel. Meetod on populaarne Lääne-Euroopas tihedalt asustatud aladel.

Asendamiskulude meetod – hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.

Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine.

Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine ( kasvatamine ) tehistingimustes. Hüpoteetiliselt (või ka tegelikult) kasvatatavate kalade maksumus ongi paisude kahjuliku mõju majanduslik ekvivalent.
Tingimusliku hindamise (contingent valuation) meetod ´ Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel

Majandusliku hüve tinglikuks väärtustamiseks kõige enam kasutatud meetod põhineb selle tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta.
Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi. Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate valimi koostamisel silmas pidama representatiivsuse põhimõtet.

Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel + Meetod sarnaneb maksevalmidusel põhinevale meetodile. Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumisel

Turutõrge , selle olemus.
Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
Turutõrgete põhjused: Välised asjaolud, Avalikud hüved , Puudulik teave, Kooskõlastamisprobleemid, tasakaalu puudumine, mittetäiuslik konkurents .
Turg – koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
Turutõrked :

mittetäiuslik konkurents (näiteks monopol )
välismõjud
avalik kaup
tasakaalu puudumine
informatsiooni puudumine.

Kaupade klassifikatsioon . Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus , välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.
Erakaup on välistatav – kui üks inimene on toidu ära söönud , siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus.Avalik kaup on ühiskondlik kaup. Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist vähendaks.
Välistatavus
Välistamatus
Konkurentsiga

riided
söök

kalavarud
suurlinna tänavad

Konkurentsitu

kaabeltelevisioon
looduspark

õhu kvaliteet
looduse mitmekesisus

Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Avaliku kauba tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jäävat avaliku kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud.
Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null.
Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu.

Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Näiteks, maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi. Seega teatud liiklejate tasemeni on maanteede kasutamise hind null, kuid liiklejate arvu kasvades võidakse kehtestada näiteks maantee kasutamise tasu, mis tõstab hinna nõudluskõvera ja piirkulu kõvera lõikepunkti. Vt eelnev joonis

Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Eraettevõtjal võimalik pakkuda seda kaupa turul. Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’.

Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil.
Avaliku kauba tootmine
Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut.
Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist
Avaliku kauba tootmine MC > 0
Näiteid:
Looduspargi rajamine
Loodusfilmi tootmine
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine .
Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga.
Nõudlus avaliku kauba järele
Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. „Prii-sõidu“ fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab raskusi avaliku kauba nõudluse õigel määratlemisel.
Põhimõtteliselt on üksikisiku avaliku kauba nõudluskõver sarnane erakauba omale. Sellest hoolimata on avaliku kauba nõudlust mitmel põhjusel raske määratleda. Esiteks on üksikisikul sageli, isegi kui ta üritab, raske täpsustada oma maksevalmiduse suurust. Teiseks, pole lihtne põhjendada, miks peaks inimene ennast pingutama sellise arvutuse tegemise nimel. Kolmandaks , küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab , et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada.
Nõudluse määramise meetodid:

Hüpoteetilised meetodid:

küsitlused

Kaudsed meetodid:

reisikulutuste meetod

kinnisvara hinna meetod.
Avaliku kauba tootmine MC>0. Looduspargi rajamine, loodusfilmi tootmine.

Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju .
Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks
Negatiivne välismõju: õhusaaste , veereostus , müra
Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust
POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu
Näide: Mesinik ja puuviljaaed
Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu

Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.
Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga.
Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks.
Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja ) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse . Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt).
Kuna SMC > P, on võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu.
Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad)

Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitage ja näidake joonisel.
Saaste reguleerimise kogukulu = puhastusseadmetega saaste vähendamise kulu + tootmise vähendamisega seotud kulu + tootmistehnoloogia vahetamise kulu + saaste kahjustuste kogu kulu.
Majanduslikust küljest oleme huvitatud saaste reguleerimise kulude minimeerimisest
Saaste vähendamise piirkulu:

Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel , et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng:
Saaste kahjustuste piirkulu:

Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab.
Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju
Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid :

kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele)
haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus )
hüpoteetilised turud , hindamaks turuväliste kahjude suurust
poliitikute hinnangud .

Kaks võimalust kuidas leida MDC:

saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused (€)
maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (€).

Näiteks, elanikkonna maitse muutub:

Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel.
Efektiivne saaste S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega ettevõtetele ja teistele majandusagentidele tekitatavad täiendavad kulud ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes).
Saaste reguleerimise kogukulu miinimu
Horisontaalteljel on saastekogus, mis sõltub negatiivselt saaste vähendamiseks tehtud kulutustest. Saaste vähendamiseks tehtud kulutused nihutavad saastekogust vasakule. Tegelik saaste sõltub nii saastamisest kui selle kõrvaldamiseks tehtud kulutustest.
Saaste vähendamise piirkulu on näidatud vasakule üles liikuva joonega ja saaste piirkulu paremale üles liikuva joonega. Saaste vähendamise piirkulu on nullis juhul kui saaste vähendamiseks ei kasutata ressursse. Mida rohkem saastet vähendatakse, seda suurem on piirkulu.
Paremale suunduva positiivse tõusuga kõver näitab saaste piirkulu. Oluline tegur saaste piirkulu määramisel on saaste kahjulikkus. Mida ohtlikum on saaste, seda järsem on kalle. Saaste piirkulu kõrgeim punkt on seal, kus saastet üldse ei vähendata.
Kui lugeda graafikut paremalt vasakule, saab saaste piirkulu tõlgendada reostuse vähendamise piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*).

Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist?
Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust.

Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide.
Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi:

saastekogus
ettekirjutus , milline peab olema tehnoloogia.
Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt.
Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett.

Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine. Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust.
Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot.
Subsiidiumid – rahalised toetused. Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi ( finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel.
Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad. Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse.
Näide: taara tagastamine.
Turu loomine (heitmelubadega kauplemine ) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Heitmelubadega kauplemine

Määratakse heitmete kogus .
Määratakse algupärane heitmelubade jaotus.
Luuakse heitmelubadega kauplemiseks turg.

Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine

Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Selgitage ja näidake joonisel.
Admin . Reguleerimine ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem.

Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage ja näidake joonisel.
Oluline on, et saastemaks võrduks tootmis- ja sotsiaalse piirkulu vahega tootmismahu Q1 juures.
Olenemata saastemaksu konkreetsest suurusest , tähendab maksustamine suuremat tootmiskulu võrreldes olukorraga enne saastemaksu sisseviimist.
Kasum väheneb pindala a võrra. Samas tekib keskkonnakasum, mille suurus langeb kokku pindalaga b. Kuna b on a-st suurem, võivad võitjad kaotajaid kompenseerida.
Saastemaksu rakendamine vastab Pigou ettepanekule viia sisse väliskuludega võrduv saastemaks. Efektiivne reguleerimine on võimalik ka ameerika majandusteadluse Coase ’i soovituste järgi. Coase põhjendas välismõjusid ebaselge või puuduliku omandiõigusega. Ta näitas, et tehingukulude puudumisel tekib efektiivne lahend kokkuleppe teel sõltumata sellest, kellele omandiõigus kuulub või antakse. Välismõjude probleemi on võimalik efektiivselt lahendada, kui asjassepuutuvate majandussubjektide arv on väike ja individuaalsete kokkulepete sõlmimise kulud (tehingukulud) kas puuduvad või on madalad, valitsuse sekkumine ei ole vajalik.
Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Selleks on vaja tunda reostuse vähendamise piirkulu erinevate saaste koguste juures. Efektiivse reostuse vähendamise koguse määrab reostuse vähendamise piirkulu ja reostuse piirkulu kõverate lõikepunkt

Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke
Administratiivne – Saasteload reguleerivad kogusaaste
Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine
Subsiidiumid – rahalised toetused sunnivad vähem saastama
Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist
Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Kaubeldakse kuni leitakse optimaalne lahendus.

Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks?
Turu loomise tingimused:

-Peavad olema küllalt suured saastekogused;
- Saasteaine emissioon peab olema mõõdetav;
-Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend );
-Turu tekitamine on otsustav :
-Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks

Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel.
Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse.
Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Samas muudab ettevõtete või teiste „saastavate üksuste“ jaoks tegevuse majanduslikult võimalikult efektiivseks. (Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi).

Tasuvusanalüüs . Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?

Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris
Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs
ERASEKTOR

Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad?
1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid
2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus

SOTSIAALNE

Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale

Tagajärgede kvantifitseerimine

Tagajärgede väärtuse hindamine
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?

Seaduste muudatuste hindamisel
Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus)
Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine )

Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad?

Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid.
Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus.
Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal .
Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt.
Puhastulu ajaldatakse.
Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N.
Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära.

Sotsiaalne tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi :

mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale
müjude kvantifitseerimine
mõjude hindamine.

Erinevused:
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finantsiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad.
Erasektori tasuvusanalüüs vs avaliku sektori analüüs:

erasektori tulu: laekumistelt
avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt.
erasektori kulu: kulutused sisenditele ( tööjõud , puit, elekter jms)
avaliku sektori kulu: alternatiivkulu
erasektori intressimäär : tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud intressimäära

avaliku sektori intressimäär: laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu).

Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad.
Tulu
- erasektor: laekumised
- avalik: sektor indiviidide maksevalmidus
Kulu

Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne)
Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu)

Näites:
-maa ostmisele – lisandub märgala taastamine
-veereostus–lisakulu
-õhusaaste–lisakulu
- töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu
-elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest

Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus

Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda.

Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani.
Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse , looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast.
Kuni enne I maailmasõda
1879 – rändrahnude säilitamine
1910 – Vaika linnukaitseala
1918-1940
Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938)
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936
1945-1990
Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon
1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts.
1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark.
1990-2004
1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus
Alates 2004
2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus.
2004 – Natura 2000

Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks .
Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.
Keskkonnaamet (ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgus-ohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises):

keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning muude lubade ja litsentside väljaandmine
keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine
kaitstavate loodusobjektide valitsemine
tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine
loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine.

1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust.
Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahended):

seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude ellu viimise eesmärgil
keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse kui ka loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärase tegevuse peatamine, kui see seab ohtu inimeste elu, tervise või vara
selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine
seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine.

Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja
- tasud ? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi.
Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid.
Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu objekti omanik.
Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu.
Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Saastetasu kantakse riigieelarvesse , välja arvatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse.

Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha?
Võimaldab asendada näiteks siis kui:
1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.
2) heitmepuhastusjaam suudab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul võtta kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena
3) heitmepuhastusjaam rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks.

Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil.
Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets)

…võivad muutuda taastumatuteks
Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide)

Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne
B1
Kalavaru
Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki
B1 – minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku.
B2 – populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta). Ajutiselt suurema arvukuse puhul jääb puudu toitaineid ja muud vajalikku. Tagajärjeks väljaränne ja surevuse suurenemine.
Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne
B1
Kalavaru
Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki
I – maksimaalne jätkusuutlik kalapüük , sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu.Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist :
ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus
ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus.

Voolavad ressursid:

ei moodusta varu
ei akumuleeru ega amortiseeru
kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus.

Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus.
Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand:

St = St-1 + At – Ot, kus
St on varude suurus perioodi t lõpuks
St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp)
At on sissevool perioodil t
Ot on väljavool perioodil t

Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt ja väljavoolu Ot ammutamisena.

St = St-1 + Gt – Et

Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et:
Gt=0

Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine.
Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest.
Näiteks – kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets.

Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks.

Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.
Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel . Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt .

Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.
Oletame, et kalurid saavad püüki müüa hinna P eest. Püük S korrutatud hinnaga annab kalurite kogutulu TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J.
Efektiivne püük
Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, ehk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures Je, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem.

Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil.
Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend, mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigust. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise – püügi reguleerimine ( keeluajad ja –piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine.
Maksustamine
Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb.
Efektiivsete püügiviiside piiramine

Kalalaevad
Püügiriistad
Ajaline piiramine – näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki.

Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.
Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb.

Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng.
Jätkusuutlik areng tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajadused
Tugev – peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist
Nõrk - peetakse oluliseks nii looduskapitali, füüsilise kapitali kui inimkapitali säilitamist ja arendamist . Eeldatakse erinevate kapitaliliikide asendamise võimalust.

Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid.

Madala arengutaseme juures on mõjud keskkonnale väikesed; - agraarmaade õhusaaste on väiksem kui tööstusriikide saaste

Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja suurenevad sissetulekud, samas suureneb negatiivne mõju keskkonnale;

Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja esmased vajadused on rahuldatud, suureneb nõudlus puhtama keskkonna järele.

Empiirilised tõendid õhusaaste vähenemisest (SO2, NOX) mitmes tööstusriigis (näiteks Inglismaa, USA, Madalmaad, Rootsi ja Saksamaa,)

Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv , nullkasv, ringmajandus , biomajandus, sinine majandus.
Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „ Toward a steady-state economy “.
Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümber-struktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad (ISHES 2012). See tähendab ka ressursi-kasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu.
Kontseptsiooni autoriks peetakse Nicholas Georgescu-Roegenit. Mõiste kasutuselevõttu seostatakse tema 1975. a. ilmunud artikliga „Energia ja majandusmüüdid“.
Nullkasv - tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energia-varude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist.
Kontseptsiooni kirjeldas Herman Daly oma 1977. a. ilmunud raamatus “Steady-State Economics”.
Ringmajandus - Majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. Vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (nt tagastamise logistika) ja ärimudeleid. Vajaduste rahuldamine teenuste abil muutub tähtsamaks kui toodete omamine .
Mõiste juured on mitmesugustes kontseptsioonides ja seetõttu seda ühele autorile või aastale omistada ei saa. Pöördepunktiks kujunes 1970-ndate a-te lõpp, kui teadlaste , ekspertide ja ettevõtete eestvedamisel hakati tegelema ringmajanduse kontseptsiooni praktiliste rakendustega.
Rohemajandus - Majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus , suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele – see on vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. (UNEP 2011)
Biomajandus - Biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid.
Teadaolevalt võttis biomajanduse termini 1990.-ndatel aastatel kasutusele Ameerika teaduse edendamise assotsiatsioon (American Association for the Advancement of Science ).
Sinine majandus - Looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldavad heitmete tekitamiseta kõigi inimeste põhivajaduste katmist olemasolevate ressursside abil.

Rohelise majanduse mõõtmine, mõõtmise võimalused ja alternatiivid.
Rohelise majanduse mõõtmiseks ei sobi üksnes sisemajanduse kogutoodang (- produkt ) (SKT/SKP), mis töötati välja riikide majandustegevuse kvantiteedi mõõtmiseks ja kuigi seda on pidevalt kasutatud ka riikide heaolu näitajana, mõõdab see vaid ühte osa süsteemist.
Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja hinnata kogu süsteemi, mille raames majandus saab toimida ja millest ta sõltub – loodus-, inim- ja sotsiaalset kapitali.
Seni on riikide tasandil arengu mõõtmiseks välja pakutud alternatiive, mida võib jagada nelja tüüpi:
- Indeksid, mis korrigeerivad SKT-d – näiteks säästva majandusliku heaolu indeks (Index of Sustainable Economic Welfare ), tõelise arengu indeks (Genuine Progress Indicator ), roheline SKP ( Green GDP), jätkusuutlik säästumäär (Genuine Savings)
- Indeksid, mis ei kasuta SKT-d – majandustegevuse asemel mõõdetakse loodus-, sotsiaalset ja/või inimkapitali, nt ökoloogiline jalajälg , subjektiivne heaolu (Subjective Well-Being), rahvusliku koguõnne indeks (Gross National Happiness), kogurikkuse indeks (Inclusive Wealth Index)
- Komposiitindeksid ehk ühendnäitajad, mis sisaldavad SKT-d või selle variante – nt. inimarengu indeks, mis koondab keskmise eluea , haridustaseme ja üldise elatus-taseme näitajad.
- Indikaatorite komplektid – nt ÜRO millenniumi arengu eesmärgid ja indikaatorid , mis defineerivad 48 näitajat, millega mõõta kaheksa eesmärgi saavutamist.

Rohemajandust suunav poliitika ÜRO-s ja Euroopa Liidus.
ÜRO on olnud omavahel lahutamatult seotud rohelise majanduse ning säästva tarbimise ja tootmise eestvedaja ülemaailmsel tasandil.
2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel.
Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks.
Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad.
Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust , mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud.
Üksmeel saavutati muuhulgas näiteks rahvusvahelise keskkonnaalase valitsemise (ÜRO keskkonnaprogramm ja säästva arengu komisjon) reformimise ning säästva tarbimise ja tootmise raamprogrammide loomise vajalikkuses
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ( OECD ) rohelise ehk keskkonnahoidliku majanduskasvu strateegia(Green Growth Strategy) avaldati mais 2011 koos indikaatoritega arengu mõõtmiseks ja rohelise kasvu poliitika vahenditega, mida saab kohandada vastavalt riikide vajadustele.
Strateegia eesmärk on anda riikidele konkreetseid soovitusi majanduskasvu ja -arengu saavutamiseks, nii et loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, oleksid jätkuvalt tagatud
Rohemajanduse jaoks on üks olulisematest strateegiadokumentidest ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (Roadmap to a Resource Efficient Europe , Euroopa Komisjon 2011).
Tegevuskava, mis on strateegia „Euroopa 2020“ (Euroopa Komisjon 2010) üks juht-algatustest (flagship initiatives ), võtab kokku ressursitõhususe suunas liikumise vahe-eesmärgid aastaks 2020 ja visiooni aastaks 2050.
Algatuse elluviimise eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu:
- lahutada majanduskasv ressursikasutuse kasvust
- kiirendada üleminekut vähese CO₂-heitega majandusele
Eesmärgid on seatud nii majanduse ümbermuutumiseks kui looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste parandamiseks/säilitamiseks.
Oluliste sektoritena on eraldi tähelepanu all toitu käsitlevad meetmed ning hoonete ja transpordi tõhusamaks muutmine, kuivõrd tööstusriikides tekitavad 70–80% kogu keskkonnamõjust tüüpiliselt toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks.
Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv.
Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele- võtuks , jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm.

Rohemajandust suunav poliitika Eestis.
Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada.
Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke.
Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool.
Raporti eesmärk on analüüsida rohetöökohtade potentsiaali Eesti põllumajanduses, metsanduses, ehituses ja transpordis, selgitada, kuivõrd vastavad kõrghariduse õppekavad rohemajanduse vajadustele ning anda soovitusi kõrgkoolide õppekavade rohelise majanduse vajadustega vastavusse viimiseks .
Raportis järeldatakse, et tulevikus on enam vaja tähelepanu osutada energiatõhususele tervikuna. Energiatõhusa majandusmudeli ülesehitus näeb ette teisenenud oskustega inimeste vajadust eeskätt keskkonnasäästlike tehnoloogiate loojatena ja kasutajatena.
Kui seni ei ole regulaarselt peetud arvestust selle üle, kui suur on rohelise majanduse sektor Eestis, siis alates 2013. aastast on Statistikaametil plaanis hakata koguma ja analüüsima keskkonnakaitseteenuseid ja -tooteid tootva sektori andmeid ( Statistikaamet 2012).
Sarnaselt teiste ELi liikmesriikidega määratletakse Eestis roheliste ehk keskkonnahoidlike toodete ja teenuste (environmental goods and services ) kriteeriumid oma riigi kohta, mille põhjal hinnatakse selle sektori tööhõivet ja lisandväärtust.

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 105 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

105 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hany Õppematerjali autor

Keskonnaökonoomik vastused kordamisküsimustele. Täiendatud

keskonnaökonomika kordamisküsimused vastused ressurssid piirkulu välismõju populatsioon maksevalmidus nõudlus ressursid püük tasuvusanalüüs erasektor lahend kapital saastemaks

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasva

Keskkonnaökonoomika

doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geo

Keskkonna ökonoomika

docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendu

Keskkonnaökonoomika

docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu  Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard  Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem  Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus,

Keskkonna ökonoomika

docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimist

Keskkonnaökonoomika

docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui M

Keskkonnaökonoomika

pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi vä

Keskkonnaökonoomika

pdf

Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt.

5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad majanduse k

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid