ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud? Paljud kaaluvad otsuse langetamisel erinevaid aspekte ning otsustavad selle põhjal, mis tundub just neile, indiviidina kasulikum. Tegelikult tuleks mõelda ka ühiskonnale tervikuna, milline oleks mõju, kui kõik kodanikud jätaksid maksud tasumata. Maksevalmidus sõltub paljudest teguritest ning kujuneb välja pika aja jooksul. Arvan, et kõige suurem põhjus, miks püütakse maksude tasumisest kõrvale hoiduda on teadmatus. Inimesed ei ole informeeritud sellest, et maksutulu kasutatakse rahava heaolu saavutamiseks. Leian, et maksumoraali kujundamist võiks alustada juba noorte seas. Näiteks võiks maksude tähtsusest rääkida juba üldhariduskoolis mõne õppeaine raames. Võiks lastele
Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10% 5 Maksevalmidus kordaja 1.5 1.1 6 Puhaskasumi tase 11% 9% 7 Müügikatte tase 0.26 0.25 8 ROE 47% - 9 ROA 37% -
eest. Tabel näitab küsitluse tulemust: X eurot aastas Küsitletute arv Jah vastuste arv 5 20 12 25 20 8 50 20 5 100 20 3 250 20 0 a) Arvutage saare elanike keskmine maksevalmidus - kas saadud tulemuse alusel tasub toetada otsust hooldada saare puisniite (miks, või miks mitte)? Arvutame keskmise maksevalmiduse Summa, mida on küsitletud inimesed kokku valmis maksma 5*12+25*8+50*5+100*3+250*0 = 60+200+250+300+0 = 810 Küsitletud inimeste arv oli 100 Maksevalmidus=Summa kokku/inimeste arv= 810/100= 8,1 /in Tulu: 8,1*1000= 8100
turvalisus tänaval, spordi 20. Ühiskaup - Välistamine ei ole võimalik (seened, marjad) 21. Erakaup - Konkurents tarbijate vahel on olemas 22. Välismõju - Jaguneb kaheks. Negatiivne välismõju ning positiivne välismõju. Negatiivse puhul avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25. Sotsiaalne piirkulu - 26
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14
enda valdustesse mõistlikumalt ning rohkem tagajärgedele mõeldes. Maa-alale saaks tagada ka sissepääsu tasu, millega on võimalik piirata läbikäimist ning kasutust. Ühismaa kasutamisel tuleb silmas pidada, et kõik kes seda kasutavad, maksavad võrdselt kulusid ning et antud omandit ei hakataks negatiivsel eesmärgil ära kasutama. 2. a) 5*16+25*8+50*5+100*3+250*0=80+200+250+300+0=830 € Maksevalmidus=830/100= 8,3€/in kohta. Kulu=10 000€ Tulu=8,3*1000=8300€ Vastus: Puisniitude hoolduskulu on suurem kui sellest tulenev tulu. Ministeeriumil jääks veel 1700€ (10 000€ - 8300€) kulu, seega saadud tulemuse alusel ei tasu toetada otsust. b) Vastus: Tingliku väärtustamise küsitlus peaks olema põhjalikum ning suunatud asukoha väärtustele. Küsitluse sissejuhatus peaks sisaldama hindamisele tuleva ala kasulikkust ning selle kirjeldust
mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi-
55. laoseis - состояние склада 56. likviidne - ликвидный 57. likviidsus - ликвидность 58. lõpetamata toodang – незавершенная продукция 59. lühiajaline – краткосрочный 60. maha kandma - списывать 61. maksekorraldus - платежное поручение 62. maksetingimus - условия оплаты 63. maksetähtaeg - срок оплаты 64. maksevalmidus - готовность к оплате 65. maksevõime - платежеспособность 66. maksma - платить 67. maksuhaldur - Налоговая служба 68. maksukohustus - Налоговое обязательство 69. maksukohustuslane - налогообязанный 70. maksukoormus - налоговое бремя 71. maksumäär - ставка налога 72. maksumaksja - налогоплательщик 73. maksumus - стоимость 74
.................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3.2 Käibekapitali suhtarvud..............................................................23 3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood.....23 3.2
4C kontseptsioon- Costumer solution, customer cost, convinience, communication Above the line (ATL) - kasutab massimeediat Below the line (BTL) - kasutab spetsiifilisi, sageli nisikanaleid Meeleline turundus ehk sensory branding: Lõhnaturundus Heliline turundus Bränditurundus Kohaturundus Inimene, kui bränd Maitseturundus tundeturundus Elamusturundus VAJADUSED - inimeste põhivajadused millegi osas SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel.
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6
7 -49.7 Brutorentaablus (5:3), % 35 35 Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19.8 OK rentaablus, ROE (9:32), % -22.85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1.49 1.57 Maksevõime tase 3.91 1.87 1.93 Debitoorse võlgnevuse laekumisperiood 72 72
produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb. Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel. Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema.
maksimaalne ostuhind kasvab koos PSI-ga monotoonselt kuid aeglustuvalt, näiteks v(a) = consta PSI ei tule arvesse hinnaläbirääkimistel, sest seda pole võimalik turul realiseerida, kuivõrd omab väärtust vaid suhetes antud partneriga. Seda võib vaadelda kui transaktsioonikulu.Tehingu brutokasu on maksimaalse ostuhinna ja minimaalse müügihinna vahe. Netokasu saame transaktsioonikulu (PSI) mahaarvamisel*v(a) ostja maksevalmidus (max ostuhind) *a- PSI (ei tule arvesse hinnaläbirääkimistel)*p- ostu-müügihind*c toote omahind (min müügihind, müüja müügivalmidus)*Tehingu brutokasu: V=v(a)-c*Tehingu netokasu: W=V-a Koordinatsioonistruktuur majanduses (Williamson) - Leida transaktsioonide e koostegevuse tüübile sobivad institutsioonid/raamid!*Transaktsioon koostöö "elementaarühik" turul tehing,
Selgitada joonise abil. Eraettevõtjal võimalik pakkuda seda kaupa turul. Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’. 18. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist-Avaliku kauba tootmine MC > 0 Näiteid:Looduspargi rajamine, Loodusfilmi tootmine , Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
dünaamikaga Aasias. Siiski ei ole nende mitte-lääne ökoturistide profiili põhjalikumalt käsitlevaid uuringuid veel tehtud, hoolimata nende selgesti kasvavast hulgast. Tähtsamad ökoturismi lähtemaad USA Suurbritannia Saksamaa Jaapan Kanada Prantsusmaa Austraalia Holland Rootsi Austria Uus-Meremaa Norra Taani Ökoturismi majanduslikud aspektid. Looduse ja kultuuri majanduslik väärtus. Uurimismeetodid. Maksevalmidus (willigness-to-pay) Iseloomustab turisti maksevalmidust mingit kohta külastades Oluline on, et sellel metoodikal põhineva uurimuse tulemused on arvestatavad isegi siis kui külastaja tegelikult oma reisi eest ei maksa Reisikulude meetod (travel cost method) Kasutab turisti reisikulutusi (transport) sihtkohta kui sihtkoha väärtust Sõltuva väärtuse meetod (contingent evaluation method)
see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel. Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid. 2. Maksevõime kordaja – happetest (QR-quick ratio or acid test) Kõrge likviidsuse näitaja, kuna elimineeritud on varud ja ettemaksed. Kui antud näitaja tulemus on tunduvalt madalam lühiajalise võlgnevuse kattekordajast, siis see viitab suurele sõltuvusele varudest. Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3. Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets) Mida suurem tulemus seda parem. Rusikareegel: puhaskäibekapital peaks olema 5-6 korda väiksem müügitulust. 4
Piirkasulikkus- kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba või teenuse tarbimisest. Väljendab kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu lisanduva kaubaühiku tarbimisest. Tarbija hinnalisa ja selle muutus- hinnalisa on selle summa, mida tarbija on nõs maksma ja tegelikult makstava summa vahe. Hinnalisa abil mõõdetakse tarbija rahulolu. Kui hinnalisa suureneb, siisn on tegemist rahulolu kasvuga, kui väheneb, siis kaotusega. Tarbijaskonna maksevalmidus Turutõrke põhjused- veondusega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed välismõjud; veonduse puhul on tegemist ühistarbimisel oleva varaga; veondusel esineb kulusäästu: tarbimisel tihedussäästu ja pakkumisel mastaabi-, tihedus-, veovõime- ja mitmekülgsussäästu. Need tgurib põhjustavad olukorra, kus turutasakaal ei ole Pareto-optimaalne. 6. Kollektiivse hüvise argument (nt sillamaksu vastu või tasuta ühistranspordi toetuseks) - milles seisneb
AS Starman näitajad on võrreldes AS STVga kordades paremad ehk 2009. aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu. Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi. 3.1.3 Maksevalmidus (%) Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%. AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22% 13
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine -veereostus lisakulu -õhusaaste lisakulu -töötus palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu -õhusaaste – lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine
Otseturundus: Suhtlemine hoolikalt valitud individuaalsete klientideg, et saavutada nende kohene tegutsemine. 15 10. E-turundus Järgnevalt on toodud õppeaine ,,Turundus" põhimõisted. Teie ülesanne on osata selgitada mõiste olemust. Turundus vajaduste kasumlik rahuldamine Vajadus inimese sisemised tungid millegi järele Nõudlus Tarbija soov ja maksevalmidus toode osta. Toode pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kaup Eesti keeles mõistetakse toote all tihti vaid füüsilist toodet. Kaup on ükskõik mis turul pakutakse, et rahuldada tarbijate soove ja vajadusi. Teenus Tegevus, mis pakutakse müügiks, olemuselt mittemateriaalne, osutamisega ei kaasne omandiõigust. Turundusmeetmestik meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks.
Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’. 18) Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist Avaliku kauba tootmine MC > 0 Näiteid: Looduspargi rajamine Loodusfilmi tootmine
Tingimustes, kus hüvedele ei määrata hinda nende kasutajate poolt, tuleb otsida kaudseid hinnanguid ning tõendeid ühe või teise hüve nõudluse kohta. Tuleb selgitada, kui palju tarbijad oleksid nõus ühe või teise toote ja teenuse eest maksma, kuigi seda tasu tegelikult keegi ei nõua. Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt Tarbija hinnang erinevatele hüvedele avaldub tema maksevalmiduses, s.o. valmiduses loobuda teistest asjadest või tulust. Tarbija maksevalmidus väljendub nõudluskõveras. Hüve väärtuse kvantifitseerimiseks oleks seetõttu tarvis tuletada nõudluskõver. Joonisel 8.1. on tüüpiline langev nõudluskõver DD´. Kui hüve müüakse turuhinnaga 0P, on müüdav kogus 0X ja summa, mida ostjad maksavad 0PP´X. Väärtus, mida tarbijad selle hüve tarbimisest saavad, on võrdne turuhinnaga. Kolmnurk PDP´näitab, et mõned tarbijad oleksid nõus turuhinnast rohkem maksma
Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks. Uudsusefekt Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus. Kasu ÜT kasutajale Kasu ÜT kasutajale on tema heaolu paranemine. See tähendab, et kasutaja jaoks on aja ja raha kokkuhoid ning mittesõltumine autost niipalju kasulik, et on nõus ÜT-d kasutama. Need, kelle meelest peaksid reisikulud(ajas arvutatuna) olema küsitavast väiksemad (maksevalmidus), ÜT reisi ei tee. ÜT parem korraldus vähendab reisikulusid. See tähendab, et need, kes olid juba enne nõus maksma, saavad uue süsteemi puhul kasu. Reisima hakkavad lisaks uued inimesed, kelle jaoks suuremad reisikulud autoga raskelt vastuvõetavad. Kogukulud Et näidata, kui palju ÜT infosüsteemi loomiseks pakutud lahendusvariandid ühiskonnale maksma lähevad, on hinnatud nende kulude puhast nüüdisväärtust (NPV) kuni aastani 2030. Aja kokkuhoid ja erasõidukite lisakulud
kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 17. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine.
Liisingleping Liisinglepinguga kohustib liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise ees. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse
10% oma lühiajalistest kohustustest. 2.3 Vahetu maksevalmiduse kordaja ( cash flow to current liabilities ratio ) CR = Vahetu maksevalmiduse kordaja näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga ( st raha ja turustatavate väärtpaberitega ). Kuna mõlemal ettevõttel puuduvad väärtpaberid, siis võrdlesin raha suhet lühiajalistesse kohustustesse. Maharaja ASP- l oli see 2009. aastal väga hea (0,42), kuid 2010. aastal on vahetu maksevalmidus vähenenud üle poole võrra (0,19). ,,Rusikareegel" ütleb, et raha peaks moodustama koguvarast vähemalt 5% 10%. Maharaja ASP puhul on see isegi aastal 2010 ligikaudu 15%, seega ei ole tema näitaja halb vaid pigem keskpärane. Ultex Halduse näitajad seevastu on aga ilmselgelt liiga madalad 2009. aastal 0,03 ja 2010. aastal 0,04. Lisaks moodustab raha Ultex Haldusel 2010. aastal ainult 1% koguvaradest. Kuna eelnevad kolm näitajat on omavahel sarnased tuleks
Liisingfinantseerimine Liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale
suurus, tubade arv, keskküte, arhitektuuriline isikupära), piirkonna sotsiaalmajandusliku kvaliteedi (töötuse määr, palga erinevused, haridustase, kohalikud maksumäärad, rassiline koosseis) ja piirkonna mugavuste (looduskeskkonna kvaliteet, teenuste kättesaadavus, kommunikatsioon) summana. Reisikulu meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Inimeste maksevalmidus koha külastamise eest on hinnatav reiside arvu ja nendeks tehtavate kulutuste põhjal. See on analoogne inimeste maksevalmiduse hindamisega turukaupade suhtes - võetakse arvesse koguseid, mida tarbijad erinevatel hinnatasemetel nõuavad. Taastamiskulu meetod liigi hind on võrdeline taastamistöödeks kulunud rahalise vääringuga. Võrreldes utilitaarsete väärtustega, milledel moodustub hind turul ostu-müügi protsessi käigus, on
o kõikehõlmav kõikidel ressurssidel on omanik ja kõik õigused on defineeritud o välistav tulud ja kulud laekuvad omanikule o üleantav vabatahtlike vahetuste kaudu o kaitstud tahtmatu kasutamise ja võõrandamise eest. 21. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. 11 Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine.
kui sotsiaalseid eesmärke. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Kui globaalne majandus peaks vankuma lööma, võivad poliitilised pinged selle tükkideks rebida. (Soros: 1999: 158) Kapitalismiga käib kaasas ka laenamine. Laenamine ise ei ole küll probleem, aga laenamisega minnakse tihti liiale, mis on probleem. Peale majandus- krahhe pangad ei anna enam nii kergkäeliselt laenu, kuid kui panga likviidsus (maksevalmidus) saavutab oma endise taseme, on vaja pankadel oma raha uuesti teenima panna, mis tekitab nõndanimetatud nõiaringi. Ülelaenamine on aga majanduskriiside üheks põhjustest. (Ibid:175) 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas Esimene maailmasõda tõi maailma poliitikasse ja majandusellu palju uusi probleeme ning muutusi. Märgatavalt tugevdas oma positsioone maailma majanduses USA. Euroopa riigid olid 1921
kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 17. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine: Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine.
ei pakuks seda piisavas mahus või üldse mitte. Parim lahendus on seda pakkuda AS-i kaudu nii, et kindlustuspreemia vastab pakkumiskulude tasemele. 86. Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure tehingukuluga avaliku hüvise puhul? Ülepakkumisest tulenev ebaefektiivsus tuleneb sellest, kui AS pakuks tasuta mingit hüvist, millega tegelikult kaasnevad tootmiskulud. Seega pakutakse hüvist ka neile tarbijatele, kellel tegelikult puudub maksevalmidus ja seega ei ole pakkumine efektiivne. 20 87. Selgitage tehingukulust tuleneva tarbija efektiivsuskao ja ülepakkumisest tuleneva tootmise efektiivsuskao võrdlemise mõte avaliku hüve pakkumise üle otsustamisel? Võrdlemine võimaldab otsustada kumb efektiivsuskadu oleks lõppkokkuvõttes suurem. Kui kõrgetest tehingukuludest tulenev tarbija efektiivsuskadu on suurem ülepakkumisest
Finantstulud 55 285 Finantskulud 325 985 KASUM ENNE MAKSE 1200 1600 Tulumaks 300 400 PUHASKASUM 900 1200 1) Määrata ja analüüsida põhilisi suhtarve: Analüüs: Aasta 2012 Maksevalmidus 0.309 Maksevõime tase 1.30 Varude käibekordaja 2.00 Varude käibevälde 179.86 Raha laekumisvälde 42.96 Kreeditoorse võla välde 50.42 Raha konvertsioonitsükkel 172.41 Müügikäibe brutorentaablus 30.47 Müügikäibe puhasrentaablus 6.32 Koguvara rentaablus (ROA) 10.34
annaabi.ee 
