Mis peab muutuma, et jätkusuutlik majandus toimiks? Majanduse jätkusuutlikuks toimimiseks peavad inimesed õppima ja kasutama ära võimalusi mida riik neile võimaldab. Samuti peavad inimesed olema avara silmaringiga ja kasutama looduse saadusi mõistlikult, et ei tekiks suurt keskkonna kahju. Kuid mida võiksid inimesed teha teisiti, et majandus toimiks ja sellega ei kaasneks suuri keskkonna kahjustusi? Inimesed peavad hakkama teadlikult tarbima ja mõtlema kas neil on vaja nii palju asju. Tihtipeale ostavad inimesed väga palju mõttetuid asju mida neil isegi tegelikult vaja pole. Asju ostetakse ja vahetatakse välja liiga tihti ning väga palju soetatud asju ei leia tegelikult rakendust piisavalt. Palju on asju mida soetakse hetke emotsioonide ajendil ning ei mõelda kas ja miks see osteti. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tehased toodavad kaupa ja atmosfääri eraldub suurel hulgal süsinikku ja kasvuhoonegaase....
kasvades suureneb keskkonnareostuse tase, seda kuni jõutakse majanduslikult piisavalt kõrgele tasemele – pöördepunkti (inglise keeles turning point), kus keskkonnareostus hakkab vähenema. Ühiskond hakkab rohkem tähelepanu pöörama keskkondlikele muutustele ning probleemidele. Keskkonnahoid muutub riigi tasandil poliitiliselt oluliseks teemaks siis, kui rahva rikkuse tase on ületanud teatud läve” 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. (võtsin need netist, kuna ei leidnud slideidelt) Tasakaalumajandus - on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal Mittekasv - ehk tasaareng on kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist
Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja ringmajandava linna olemus *Mis on biomajandus? Biomassi kasutamisel põhinev majandus (põllumajandus on 100%). Kasutatakse kõik olemasolevad jäätmed, mis on orgaanilised. *Mis on ringmajandus? Majandusmudel, rõhk pole tootmisel (nagu põllumajanduses) vaid toodetud materjali igaveses kasutamises. Joonis 1 looduspõhise väärtusahela üldskeem Joonise juurde: • tootmine väljaspool linna (mujal EU ka linnaosadena), eel toortöötlemine, päris tooteks loomine, pakendatakse vastavalt tarbija ootustele. • Kõik, mis tooteks loomisel üle jääb, saab taaskasutada. • Pakendamisel suured transpordikulud.
Empiirilised näited: Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad – me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“.
4) Empiirilised tõendid õhusaaste vähenemisest (SO2, NOX) mitmes tööstusriigis (näiteks Inglismaa, USA, Madalmaad, Rootsi ja Saksamaa,) 46) Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“.
eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine · Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) · Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine · Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) · Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Keskkonnapoliitika Eestis.
2015.aasta järgse raamistiku osas kui ka ÜRO säästva arengu struktuuri osas. • „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ • „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015“ • Mitmete eesmärkide saavutamiseks on hetkel otstarbekam rakendada meetmeid esmalt liidu tasandil. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika märksõnad • Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) • Nutikad ja säästvad linnad • Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) • Kliimamuutustega kohanemine • Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) • Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine • Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) • Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Euroopa keskkond täna
annaabi.ee 
