Kirjelda seda. Mehed - naised; eestlased - venalsed 7. Selgitage, mida tähendab sotsiaalne mobiilsus. Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Tooge selle kohta mõni näide. Sotsiaalne mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne. Nt urmas sõõrumaa sai turvatöötajast miljonäriks. Aadu luukas mehaanikust ettevõtjaks. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Riigivõimu olemus võime mõjutada teiste tegevust. Võimu ressurssid: · Päritolu · Aineline kapital (omand, raha) · Inimkapital (teadmised, kogemused) · Sotsiaalnekapital (tutvused, usaldus) 9. Nimeta vähemalt 4 riigivõimule omast tunnust. · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Kasutada vägivalda · Riigivõimu otsused on kohustuslikud 10. Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat. (4) · Võrdsus inimeste vahel
7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Tänapäeval on majanduse arengu seisukohalt määrav mitte tööjõu hulk, vaid kvaliteet, seepärast on hakatud rääkima inimkapitalist. Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.
inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomiline tasakaalu küsimused: tööjõu tasakaal, eelarve tasakaal, impordi-ekspordi tasakaal. 1.1 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota?
tööga edukalt pihta hakata. Iga eelmainitud küsimuse all on tihti tarvis suhelda erinevate asjaosalistega. Selleks peab idee suutma kuidagi nii vormistada, et sellest saavad ka teised aru- korralik ning korrektne vormistus. Kui olemas vajadus, tahe ja idee on kõik mittematerjaalne olemas. Siit punktist edasi tulleb tunnistada, et elame materjaalses ühiskonnas, kus ilma resursse omamata ei anna peaaegu midagi suurt saavutada. Ressurssid mõista on suur ja lai ning jaotub rohketeks alaliikideks, mida üritakski nüüd lahti mõtestada. Üks olisemaid, kuid kindlasti ei saa nimetada kõige olulisemaks, on raha. Alati annaks rahapakkidest ja kullakangidest hakata tegema kujusid ja rajama müüre, kuid see ei pruugi täita eesmärki. Puht füüsiliselt on ehitamiseks tarvis materjale. Kuulus on ütlemine, et raha eest saab kõike, kuid vahel lihtsalt pole mida saada. Olgu siis majanduses boom või mõõn
arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. KOKKUVÕTVALT:Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressurssid otsa saavad. Pessimistid – ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressurssid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Optimistid arvavad, et kui rakendatakse turumajandust, ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda
Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986
Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil
6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset
käsitletakse, nende järgi saab määrata ära hõiustamis kõrguse, koridoride laiuse ning kauba liikumise laos. Et aga liigset segadust ladudes ei tekiks jälgitakse ka liikluskorraldust laoterritooriumil. Üheks väga tähtsaks teguriks on see et asukoht peab olema sobiv ning võimaldama parimat tarne võimalust. Lao planeerimine jaotatakse erinevatesse etappidesse. Esimeseks peab valmima algne kavandamine, mille järgi hakkatakse valmistama ladu. Siis määratakse vajalikud ressurssid ning lõpuks tegeletakse detailsema planeerimisega, et võimalikult hästi oleks lao pinnad kasutatud. Põhjus miks ladusid planeeritakse ongi see et soovitakse luua tulus ja effektiivne töö võimalus, et olla konkurentis võimelised.
500 600 EUR Rohkem kui 600 EUR 2. Milline on teie sissetulekuallikas? (mitmed võimalikud vastused) Töö Juhutöö Õppelaen Toetus vanematelt Muu 3. Hinnake kui palju raha kulutate erinevatel eesmärkidel? ... 60 EUR 60 120 EUR 120 180 EUR 180 - ... EUR Õppemaks Elukoht Koolitused/ Kursused Transport Meelelahutus/ Sport Toit Shoppamine (Riided, tehnika, jm) Reisimine 4. Kas sinu ressurssid on piisavad katmaks su kulutusi? Jah Jah, ja raha jääb ka üle säästude jaoks Ei, vajaks lisaressursse 5. Mille peale tahaksid rohkem kulutada? Õppemaks Majutus Koolitused Transport Meelelahutus/ Sport Toit Shoppamine Reisimine 6. Milline sissetulek oleks hetkel piisav mugavaks eluks? (Palun olge selle küsimuse osas realistlik) Vähem kui 300 EUR 300 400 EUR 400 500 EUR 500 600 EUR Rohkem kui 600 EUR Aitäh vastuste eest! Järeldused:
Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma täpselt nii ja nii kaua kuidas arst ütleb, sest muidu enam rohud ei mõju ja tekib renestantsus. 5) Milleks kasutab inimene baktereid? Toodetakse mida? – Hapendamine, juust, ravimid. Looduses on lagundajad, hoiavad arvukust kontrolli all, kujundavad mulda, osalevad looduslikes ringetes. Jämesoolas elavad bakterid lagundavad orgaanilisi aineid/ühendeid.
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU
vabariik.saksa-jagati nsvl,usa,prants ja briti vahel ära..läänes oli liiduvabariik ja idas demokraatlik vabariik.idablokk-nsvl,poola,jugoslaavia,rumeenia,saksa dv,tsehhoslovakkia,ungari,bulgaaria,albaania,hiina,põhja-vietnam,põhja- korea,mongoolia.võin oli koondunud ühe partei kätte,kogu elu juhtis see partei,suur võim julgeolekuorganeil,majandus riigistatud,juhtimine tsentraliseeritud,sõjaväestatus suurem kui maailma kesmkiselt.stalin-rajas gulag-i,suunas ressurssid sõjatöstusesse,terrorivalitsus,võim tema käes,5.märts 1953 suri ootamatult.sai võimule peale teda nikita hrustsov,kelle võimuaeg nimeet sulaajaks.
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid:
aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, kes ilmutasid mingitki märku NSV liidu pooldamisest
ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema kuidas oma raha kasutada- kas panustada rahalised ressurssid laste hea hariduse saamiseks või lasta end ravida. Seega pandakse selle mudeliga raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, mis minu arvates ei tagaks Eesti järkusuutlikkust. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt kõige vanim reziim.Orienteerub ennekõike töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate inimeste vajadused. Peamiseks on inimese tööpanus ning see kindlustab heaolutaseme. Ebasoodne on see, et
Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka külalislektoreid Eesti parimatest partnerülikoolidest ja muudest väliskõrgkoolidest, toimuvad rahvusvahelised konverentsid ja seminarid. BFM’is on olemas kõikvõimalikud ressurssid ja kaasaegsed võimalused kvaliteetsete õppingute tagamiseks: raamatukogu, telestuudio, helistuudio, montaažikeskus, filmipaviljon ja isegi kinosaal, kus toimuvad loengud ning mille saab samuti kasutada konverentsisaalina. 2 BFM’isse on oodatud õppima aktiivseid, motiveeritud ja loomingulise loomuga inimesi, kellel on soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada
Jah, eestlaste ja muulaste (venelaste) vahel. Venelased tahavad, et neid koheldaks Eestis nagu Venemaal. Nt. peab suhtlema nendega vene keeles, kuigi riigikeel on eesti keel. 7. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Näited Sotsiaalne mobiilsus- inimese ümberpaiknemine, sotsiaalse kihistumise ristumine. Jah on, nt. Oleg Gross oli algul lihttööline kuid nüüd ärimees. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. *Ainelised- kapital ja omand *Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused *kehtestab seadused ja kontrollib nende täitmist *kogub makse ja otsustab, mida teha maksutuluga *seadus on andnud ainuõiguse kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks *riigivõim on kohustatud korraldama igapäevaelu ehk esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 10
puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda reguleerib nõudjate ja pakkujate vahelisi suhteid. Plussid: kaubelda hinda odavamaks, konkurents, ostujõud, pakkumine. Miinused: ostujõu langus, palk väike, hind kallis 3.Konkurents: mis see on, liigid? Võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad.
4. Loomuliku valiku tulemusel jäävad võitluses ellu tugevamad Teokraatlik teooria: 1. Jumal lõi maailma 2. Maailmakorraldus ja kaasa arvatud riigid on loodud Jumala poolt Marksistlik teooria: 1. Ühiskond on jagunenud sotsiaalseteks klassideks. 2. Viimane jaotus on riigivõim tekkepõhjuseks. 3. Majanduslikult valitsev klass vajab oma privileegide säilitamiseks teiste eesinstitutsiooni, milleks on riik. Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressurssid: Ainelised · Omand · Kapital Vaimsed · Teadmised · Oskused · Kogemused · Sotsiaalne kapital Võim nüüdisühiskonnas: · Traditsiooniline võim · Majandulik võim · Avalik arvamus/prestiiz · Riigivõim Riigivõim (oma institutsioonide, valitsemis mehhanismidega) on tänapäeva ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide ees. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on monopoolsed ehk ainuomased. Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused:
tarne; kvaliteet - tooted ja teenused vastavad spetsifikatsioonile; paindlikkus - võime muutuda, tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur, koguste ja variatsioonide muutused 5. Toote- ja teenuse arendamine Toote- ja teenuse arendamine on protsess, mis on mõõdetud (kvaliteet, kiirus, kindlus, paindlikkus, kulu) Protsessi sisenditeks on muudetavad ressurssid (tehniline info, turu info, aja info) ja muundavad ressurssid (testi ja arenduse töövahendid, personal), protsessi väljundiks on täelikult defineeritud tooted ja teenused. Tootearenduse etapid näide: kontseptsioonide arendamine>kontseptsioonide analüüs>eeldisain>hindamine ja parendamine>prototüübi ehitamine ja lõppdisain 6. Protsesside arendamine ja analüüs (meetodid) Miks on protsesside arendamine oluline? Tuleb arendada protsesse, et saada see kõige optimaalsem omahind ja kõige kõrgem kasumihind
standartiseerida, ega juhtida 5) üleliigne laovaru põhjustab materjalide liikseid laokulusid, tarned hilinevad, halb tehnoloogia ebavajalikud liigutamised igasugune tegevus mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalik kliendi soovide täitmiseks 6)deffektid on raiskamine (on igasugune tegevus, mis ei lisa toote ja teenusele väärtust), toyota filosoofia optimaalsed ressurssid, stabiilsed ja standardid protsessid, nähtav juhtimine Tänapäevane tarneahela kontsepsioon ? süsteemne operatsioonide kogum, mis jälgib materjali , info ja rahavoogude juhtimist, lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahel algab toormaterjalide hankimisga ja lõppeb jätmekäitlusega. Keskendutakse tarbija vajaduste kiirele rahuldamisele, püüdes teha selleks võimalikult õiged ja optimaalsed kuulutusi.
Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport ja reklaam, 2. Kohtunike äraostmine, 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Kõikide teemade puhul näeme, et rahal on võimu sporti mõjutada. Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on. 3 1.Sport ja reklaam Sponsorlus on tippspordi lahutamatu osa. Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil
Me elame tarbimisajastul, me kodud on täis asju, tihti ka ebavajalikke. Palju on küll räägitud ka rohelisest eluviisist, nende ebavajalikke asjade taaskasutamisest, kuid millegipärast ei taha roheline mõtteviis meie ühiskonnas kuigi hästi juurduda. Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui isegi mõeldakse, et need on piiratud, siis on väga vähe inimesi, kes seetõttu oma tarbimist ohjes hoiaksid. Tegelikult on probleem üsna tõsine. Kui vaadata seda numbrites, siis viimase kolme aastakümnega on inimkond ära kasutanud 1/3 kogu maakera ressurssidest. Kui siinkohal tagasi tulla hõbeehete juurde, siis ei ole hõbe vaid enese ehtimiseks. Seda kasutatakse palju elektroonikas, näiteks telefonides ja kosmosetehnikas ning ilma hõbedata
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
ei jagu kohta süsteemis, sest kõik on juba kellegi vahel ära jaotatud ja neile pole enam midagi alles jäänud. Just selletõttu kannatabki tänapäeval Aafrika ja India näljahädas, kuna lääne tsivilisatsioon on oma jala sinna seadnud ning kohaliku rahva jaoks kõik ära piiranud. Selle olukorra põhjustasid aga mõned üksikud kohalikud, kes kasutasid võimaluse ära rikkaks saada ja nüüd selletõttu peab kogu ülejäänud elanikkond kannatama. Süsteem aga väidab, et ressurssid on piiratud, samal ajal aga visatakse lääne ühiskonnas iga päev tonnide viisi toitu minema. Mis on aga kõige jubedam selle kõige juures on asjaolu, et reziim milles me elame on diktatuur, kuid see pole sellisel kujul toimiv diktatuur nagu seda oli näiteks Nõukogude Liit või Natsi Saksamaa, kus sai konkreetselt näha diktatuuri näkku surutul kujul, vaid tegemist on varjatud diktatuuriga, mis üritab ennast sõna demokraatia taha ära peita
Selleks et ühiskond end uuendaks, peaks summaarne sündimuskordaja olema arenenud riigis 2,1 (Eestis, 2014 = 1,54). Imiksuremus Eesis (surmajuhtumeid tuhande elussündinute kohta) 2014 a = 2,7. Eestis aastal 2013: meeste oodatav eluiga = 72,2 naiste oodatav eluiga 81,3. 23. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Näited. Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud energiaallikad (fossiilkütused) - ressurssid, mille kogus kasutamisel väheneb: kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi, turvas + uraan(tuumakütus). Taastuvad energiaallikad - ressurssid, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastuvad inimeaga võrreldava perioodi jooksul (hüdroenergia, tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojusenergia, biokütus). Fossiilkütused on kogunud päikeseenergiat väga pika aja kestel ja väga ammu (nt: turvas 10 000 aastat; põlevkivi 450 mln. aastat)
tegevusvormide kogumit, mida subjekt on võimeline kasutama mõju avaldamiseks, selle üleskasvatamiseks võimuks. Mõistagi on oma roll ka objektide valmisolekus olla just selle võimu objektiks. Laiemas tähenduses võib ressurssidena vaadelda subjekti energeetilisi võimalusi bioloogilisest aspektist, kitsamalt võttes on aga tegemist teatud genotüübiga, mis on seotud eeldustega teostada võimu. Ressurssid võivad olla iseloomult sellised, et nad mõjutavad objekti väliselt, kuulumata tema seesmisse struktuuri. Sel juhul suurendab subjekt oma mõju sellise astmeni, et objekt hakkab mõjuallika poole tõmbuma või temale alluma. Sotsiaalsete suhete vallas võivad taoliste väliste faktorite rolli mängida paljud inimese olemise ja vaimse elu tegurid: aastaaeg, maastiku reljeef, kellaaeg, hommik/õhtu, ilmastik jmt. Samuti relvastus, raha, kaubad, kultuuritase jne
1. MIS ON ENERGIAALLIKAS? Energiaallikas ehk energiaressurss on ressurss, mida saab soojus-, elektri- ja muud liiki energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust.
Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse. Süvenes ideoloogiline surve. Võideldi läänestumise vastu. Isikukultus. GULAG- vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks. Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas: Punaarmee okupeeris riike. NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi. Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused. Korraldati valimised. Natsionaliseeriti kogu tööstus ja põllumajandus kollektiviseeriti.
Aasta hiljem avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust. Darwini evolutsiooniteooriat ja loodusliku valiku põhimõtteid on täiendanud palju uued bioloogiaalased teadmised. 2.) Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1.Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2.Ressurssid (toit,elupaigad) on looduses piiratud. 3.Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamutult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 4.Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. 6.Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad
• Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend) • mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s.o. töö efektiivsust
Tallinn 2002 Inseneridest ja eetikast Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum? Millistel tingimustel saavad meie põhilised vajadused rahuldatud piisavalt vähese hulga ressurssidega? Millised tehnoloogiad meie vajadusi veel paremini täidaksid? Demokraatlik-kapitalistlikus ühiskonnas on ressurssid (tootmisvahendid) inimeste individuaalses omanduses. Ettevõtja / juht on indiviid, kes käsutab materiaalseid ressursse, tööline aga inimene, kes müüb oma füüsilist ressurssi. Insener, analüütik, selle ahela (JuhtInsenerTööline) vahelüli, kes oma intellektuaalse võimekusega rakendab ettevõtja ressursi töölise abiga tarbija (ühiskonna) vajaduste rahuldamiseks. Seega võib inseneri kujutada osalevana ka järgnevas ahelas: EttevõtjaInsenerTarbija
Nt. vanemad ei joo piima, seda ei leia ka selle pere külmkapist – lapsena harjutatakse sind piima mitte jooma, täiskasvanuna tõenäoliselt sa ka seda tegema ei hakka ja võimalik, et see kandub edasi sinu lastele. Või sinu sõbrad on harjunud ostma viimase mudeli nutitelefone (vahetavad iga aasta iPhone), selline tarbimisharjumus võib sulle ülekanduda (juhul, kui sul on selleks vastavad ressurssid) Massimeedia aga mõjutab meid kõiki mingil määral. Reklaamiohvriks võib sattuda igaüks teatud momendil, kuid mõni võib olla täielikult mõjutatud sellest. Nt. reklaamitakse uut šampooni ja olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu. 5. Ei jõudnud pildistada 6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde VASTUS: Religiooni 5 põhielementi on: 1
lõnga B korral vahemikus (225-11,1;225+15) ehk (213,9;240). Lõnga C ja lõnga D üh sihifunktsioon vastavalt 60 võrra ja 120 võrra väiksemaks või suuremaks. See kehtib l vahemikku (400-70;400+42,5) ehk (330;442,5) ja lõnga D korral vahemikus (120-11,7 (Limits report) Antud tabelist selgub, et ülesandel on ainult üks lahendus, et sihifunktsioon ol 0, villased sokid(x2) 170, sall(x3) 140, kampsun(x4) 440. se asulasse. Seoses sellega soovitakse olemasolevad ressurssid rim. Käsitöö vabrikul on laos nelja lõnga: vastavalt A lõng, B te valmistab hetkel nelja erinevat toodet: käpikud, villased saadav kasum ühe toote kohta. (€) Tooted Sall Kampsun 0.5 0.4 0.3 0.3 0.1 0.8 0.3 0.1 25 35 2 +25x3+35x4→max
Kõrbestumine Intensiivne põlluharimine ja karjakasvatus hävitavad mulla struktuuri ning põhjustavad mulla vaesumist. Taime- ja loomaliikide arvu vähenemine Inimene hävitab taimedele ja loomadele sobilikke elupaiku, sellega kaasneb liikide arvukuse vähenemine. Looduslik mitmekesisus avaldub kolmel tasandil: · Geneetiline mitmekesisus; · Liikide mitmekesisus · Elupaikade mitmekesisus. Ökoloogiline kriis Inimeste arvukus kasvab kiiremini kui taastuvad ressurssid, mis on vajalikud inimeste eluspüsimiseks. Veekriis ja veekogude reostumine Eutrofeerumine on lämmastiku ja fosfori sattumine veekogudesse. Lämmastikku ja fosforit sisaldavad meie pesupulbrid. Eutrofeerumise tagajärjel hakkavad taimed veekogudes vohama . Kasvab ka kalade arvukus. Öösiti võib tekkida hapniku puudus ning osa organisme hukkub. Organismide lagundamine nõuab hapnikku ning selle tulemusena tekib hapniku puudus. Järve või jõe põhja tekib muda. Veekogud
Nende olemasolu väldib võimu monopoliseerumist, sest täiendab pateide tegevust ega lase neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Kasvatavad demokraatiale vajalikke väärtuseid: sallivus, koostöövõime ja omaalgatus. 19. MILLISED ON SOTSIAALSE KIHISTUMISE OBJEKTIIVSED ALUSED? 1) ISIKLIKUD RESSURSSID võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon 2) KESKKOND, milles inimene tegutseb (elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 20. MIS ON SOTSIAALNE MOBIILSUS NING MILLISED VÕIMALIKUD MOBIILSUSBARJÄÄRID? Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. See tähendab majandusliku (jõukuse), poliitilise (võimu) ja ametialase seisundi muutust. MOBIILSUSE BARJÄÄRID:
poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta. Säästev areng Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu Selline areng tagab tootmise ja tööhõive nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. Toetamaks inimpopulatsiooni kasvu, peaks olema tulevane areng säästev. Põhiprobleem – kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
Pärast meie väljumist programmist muutub parool automaatselt. Lisavõimalus on, et ma ise käin kohal ja paigaldan vastava programmi. Püsiklientidele hakkab kehtima püsivaid soodustused. Ettevõttel on olemas eelnev praktiline kogemus kuna hobikorras tegelen arvutitega ja aitan enda tuttavaid just samal moel. Kuna vähesed pakuvad sellist kaugabi võimalust on minu positsioon hea. Tegevus hakkab pihta uuest kalendriaastast, sest siis on olemas vajalikud ressurssid firma normaalseks toimimiseks. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Tulevikus on kindlasti idee ettevõtet laiendada ja palgata enda alla töötama kvalifitseeritud tööjõudu, kes on oma ala spetsialistid. Koostööd sooviks teha riistavara parandusega tegeleva firmaga, sest peale diagnostikat saame kliendi sinna suunata. Samuti oleks soov laiendada teenuste nimekirja, et pakkuda klientidele mitmekesisust ja uudsust. Teenused peaksid olema kõrgel tasemel ja kiiresti kättesaadavad
eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbimise ja reklaami seosed: soodustab uute ja paremate toodete väljatöötamist, on ajakirjanduse suur tuluallikas, soodustab konkurentsi ja hoiab hinnad madalamad, levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta, teeb kauba leidmise hõlpsamaks, kaitseb rahvuslikku majandust välistootjate eest, harib inimesi. Tarbimise mõju keskkonnale: mida rohkem tarbida, seda kiiremini saavad otsa ressurssid ning toitu ja jooki ei jätku enam. Tuleb ju ikkagi olla säästev. St. seda et vähem saastada keskkonda, ostame vaid vajalikke asju ning enne eseme soetamiset uurime välja, mis omadused sel on. Laenamine kujutab endast seda, et kui inimene ei suuda säästa nii palju raha, kui oli planeeritud, ja soovitakse kaup kohe kätte saada. Liising on mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel.
• Ressursid ja teadmised (nt RBV, Knowledge-Based View) • Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization Ecology) • Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt „strategy as practice“) Strateegilise juhtimise mudel Strateegilise juhtimise põhielemendid: • Keskkonna seire • Strateegia sõnastamine • Strateegia elluviimine • Hindamine ja kontroll • Tagasiside / õppimine KESKKONNA KATEGOORIAD Sisekeskkond (strktuur, kultuur, ressurssid), task environment (industry) – societal environment, väliskeskkond STRATEEGIA ELEMENDID Kes me oleme ja mida väärtustame? (eksistents) – mission Kuhu me tahame pikas plaanis jõuda? – visioon Plaan sellest, kuidas me saavutame oma visiooni? – starteegia Plaanitud tegevuste tulemused. Kuidas saavutada edu? – Eesmärgid Strateegiad moodustavad üldise kava selle kohta, kuidas äriühing täidab oma missiooni ja saavutab seatud
me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki.“ ( Saat, 2013) Tema öeldu võib tunduda utoopiana, kuid see, mis hetkel toimub on ohtlik mitte ainult kaladele, vaid kaudselt mõjutab see ka meid. Loodus suudab kohanduda, kuid inimene paneb looduse kohanema endaga ja liigub edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid. 13 VIIDATUD ALLIKAD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013 , 11. detsember 2013 02.03.2015 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014, 20. oktoober 2014 02.03.2015
3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada,kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid.Ta peaks seda tegema,kui selgub et reklaami piirkulu on madalam piirtulust.
ORGANISATSIOONI NING SELLE PROTSESSIDE TULEMUSLIKKUSE JA EFEKTIIVSUSE POOLE TAOLINE FILOSOOFIA ALGAB KONTSEPTSIOONIST, ET KVALITEET ON ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA MITTE AINULT KLIENTIDE, VAID KA TARNIJATE JAOKS, MITTE AINULT JUHTKONNA, VAID KA TÖÖTAJATE JAOKS NENDE ENDI ARENEMISE PÄRAST TQM TÄHENDAB SÜSTEEMSET TEGUTSEMIST ÜLDISTES VALDKONDADES NAGU: JUHTIMINE POLIITIKA JA STRATEEGIA PERSONALI JUHTIMINE RESSURSSID PROTSESSID KLIENTIDE RAHULOLU TÖÖTAJATE RAHULOLU MÕJU ÜHISKONNALE ÄRITEGEVUSE TULEMUSED TQM ja ISO 9000 ERINEVALT ISO (9000) JUHTIMISKVALITEEDI STANDARDIST KESKENDUB TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE KVALITEEDILE SUUNATUD LÄHENEMISELE JA KVALITEEDIMÕTLEMISELE. SAMUTI ERINEVALT ISO VASTAVA STANDARDI IDEEST, MIS ASETAB RÕHU SELLELE, ET TEHA ASJA ÕIGESTI, ON TERVIKLIKU KVALITEEDIJUHTIMISE FILOSOOFIAS RÕHUTATUD JUST SEDA, ET TULEB TEHA ÕIGET ASJA
prognoosida võimalikke mõjusid keskkonnale ning sellest lähtuvalt teha otsus, kas seal saba kaevandada või mitte (Mankelow, 2017). Mäenduses on digitaalne kaardistamine abiks kaevanduste modelleerimisel, uurimisel, ja potentsiaalsete vajumisalade kaardistamisel ja seisundi hindamisel, aga ka maaparandusel ja maastiku taastamisel (Suurna et al., 2010). Joonis 1. Maavara ressursside kaart (USGS, 2017). Sellel kaardil on näha maailmas asuvad maavarade ressurssid (must) ning peamised kaevandused maailmas (värvilised kolmnurgad), kaardil pole nafta maardlaid. Kuna inimeste nõudlus pidevalt kasvab ning maavarad saavad ükskord otsa on GIS väga suureks abiks kaardistamisel ning ressursside prognoosimisel. On tähtis, et maavarade kaevandamine oleks jätkusuutlik ning ei tekitaks kahju keskkonnale ning GISi abiga on seda kõike võimalik jälgida. Kokkuvõte 8
soovitused et seda ühtlustada Eesti Vabariigi Valitsusele? Üheks suurimaks kitsaskohaks on töökohtade jaotus. On selge, et Põhja-Eestis on töötase suurem ja efektiivsem kui Ida-Virumaal või Lõuna-Eesti regioonis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on ettevõtteid rohkem ning sellest tingituna on ka töökohtade hulk suurem ja valikuvõimalus mitmekesisem, see aga omakorda suurendab konkurentsi. Lõuna-Eestis on aga 1-2 ettevõttet, kes pakuvad tööd sealsetele inimestele. Ressurssid on piiratud, sest põhiline konkurents toimub Põhja-Eestis. Kuid harv ei ole ka juhus, kus inimese töömarsruudiks on Jõhvi- TLN-Jõhvi. 16. Kuidas õiguskantsler sekkub KOVi töösse? ON iguskantsler teostab jä relevalvet valla võ i linna õ igustloovate aktide vastavuse ü le põ hiseadusele ja seadustele 17. Regionaalhaldusreformi eelised ja puudused Puudus: • avaliku halduse teenuste vähene süsteemsus • riiklik järelvalve on ebaühtlane
Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4
Mida täpsemalt suudame tulevikku ette ennustada, seda paremini meil läheb. Peame võiamlikult täpselt ette nägema, mis tuleb. Teatud puhvriga peab alati arvestama Tingimusi, mis mõjutab on liiga palju. Aga kindlasti võiks mõelda järgmistele asjadele: 1. Mis toimub maailmamajanduses 2. Milline on seadusandlus täna ja homme. Riigid muudavad oma seadusandlust ja sageli on sinna kaasatud ka huvigrupid. 3. Millised on ressurssid täna ja homme ajude äravooluga peame arvestama 4. Mida teevad konkurendid ega nad ei ole midagi nutikamat välja mõelnud. Kõige kehvemas seisus on need, kes on pidevas hinnasõjas kui konkurent hinda alandab, siis muud ei jää ka sul üle öelda (nt toiduaninetööstus, kütusefirmad). 5. Millised on alternatiivsed teenused (nt sotsiaalmeedia on vähendanud mobiilide kasutamist)?
Keskkonnapoliitika. Säästev areng tähendab tasakaalu kolme valdkonna vahel: keskkond, majandus, ühiskond. Nende kolme valdkonna tasakaalustamata areng on viinud tõsiste keskkonna probleemideni ehk ühiskonna probleemide eiramiseni. Riiklike poliitikate ja arengute põhialuseks on olnud majanduse arendamine, mis on viinud keskkonnaprobleemideni. Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt ei tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5)
käsitööoskuste-, laulude-, tantside-, pillimängude- ja pulmakommetega, Eesti laulu- ja tantsupidu traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon, ravimtaimede kogumine ja kasutamine, hoidistamine, Lindora laat, väikekandle tagasitulek, Hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvad rõhud, vanade hoonete taastamine ja Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed (Ibid., 17-24). Ja lugedes seda nimistut, võib märgata, kui suurt osa moodustab loodus ja selle ressurssid Eesti vaimse kultuuripärandist ja kui väärtuslik see on selle säilitamisel. Näiteks, Kihnu toidu valmistamisel kasutatakse ressursse, mida kohalik ala annab sellele kultuurile, käsitöö puhul, mille kuulub puukujud, rahvariiete valmistamine, sallide ja rättide kudumine, sitsijaki õmblemine, käsivankrite ja laastukorvide valmistamine, ning väikekaaneli valmistamiseks samas vajatakse Eesti looduslikke ressursse. Peale selle, Võromaa suitsutraditsioon hõlmab arvukaid
annaabi.ee 
