Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 (0)

Tallinna Ülikool - Loodus - Keskkonna ökonoomika
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks toimus üleminek põllumajandusele?
  • Mida juhib tung parema elu järele?
  • Kui kütt ja korilane?
  • Miks on vaja saaste reguleerimist?
  • Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise?
  • Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi?
  • Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?
  • Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
  • Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
  • Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
  • Keskkonnaameti põhiülesanded?
  • Missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab?
  • Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude -tasude näol Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud ?
  • Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest?
  • Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega Millal on seda võimalik teha?
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014
  • Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
    Keskkonnaökonoomika on ökonoomika , mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro -ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti.
    - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
    - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi
    -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga.
    Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga.
  • Malthuse teooria
    Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad , haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard. Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem.

    Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil.
    Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses.
  • Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050 . Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis.
    Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimehe Aurelio Peccei poolt eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda praegused liiga kitsa valdkonna uurimiskeskused või valitsused, mis on liialt osakondadeks jagatud. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth , Meadows, jt). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. 1971 . aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi
  • Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
    Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad.
    Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile. Võetakse kasutusele nt keerulisem matemaatilise analüüsi metoodika.
    Näide keskkonnaökonoomikast: Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi (nt nafta ) hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressursid otsa saavad. Kui prognoos ei vasta tegelikkusele, süüdistatakse andmete ebatäpsust. Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid.
    Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu.
    Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.
    Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taaskasutada.
    Optimistid lähtuvad teistest eeldustest: kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid . Suurem nõudlus tõstab hinda, keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus, keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia ), keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega.
    Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.
  • Majanduse keskkonnamõju , keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
    Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T
    Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi , nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse ). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne).
    Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades.
    Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes.
    Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta.
  • Majanduslikud formatsioonid ( küttimine - ja korilus , põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale.
    Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma .
    Inimkonna ajaloo võib jaotada 3-e etappi
    I etapp: 12000BP – 500 e.Kr. Populatsiooni suurus ca 100 miljonit
    II etapp: 500 e.Kr. – 1800 AD Kasv 100 miljonist 1 miljardini (kasvu alguses põhjus ebaselge) Põllumajanduse algus 12000 a BP.
    III etapp: alates 1800 AD-21.saj. algus ajaloos pretsedenditu kasv Kasv 1 miljard- 6miljardit (kasvu indeks 0,9)
    Alates Homo habilis-st küttide-korilaste periood 99% ajaloost. Alates Homo sapiens -st 88%
    Suurim tehnoloogiline saavutus - kontroll tule üle 0,5 milj. a BP. Võimaldas toiduks kasutusele võtta uusi energeetilisi ressursse. Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia.
    Inimenergia ekvivalent (IE): inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas. Tule kasutuselevõtuga tarbis inimene energiat 2 IE päevas
    Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi:
    1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit.
    I ≡ P * A * T, P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent ), Keskkonnamõju väike, P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele
    2)Põllumajandusrevolutsioon on eksitav termin, sest muutused toimusid aeglaselt. Inimpopulatsioonid muutusid paikseks. Oluline eeldus - loomade kodustamine . Esimesed koduloomad 12000 a. BP Aasias. Põllumajandusliku faasi kestus ca 12000 a. Muutused energeetika tehnoloogias: Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale). Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade , vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt ( sooldumine , pinnase erosioon )
    Miks toimus üleminek põllumajandusele?
    Teooria I: Paratamatu sihipärane areng, mida juhib tung parema elu järele?? Kas talupoeg on subjektiivselt vabam ja õnnelikum kui kütt ja korilane??
    Teooria II: Adapteerumine muutunud keskkonnatingimustega
    Võimalikud põhjused: 1) ebasoovitavad kliimamuutused 2) inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi võimaluste 3) küttide-korilaste populatsiooni tõrjumine vähemviljakatele aladele tugevama populatsiooni poolt
    3)Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega.Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP. 5000 BP linnad, mis aine- ja energiavahetuselt sarnanevad tänapäeva linnadele. Urbaniseerumisega kaasnes spetsialiseerumine ja kihistumine . Kihistumine peaaegu puudus küttidel ja korilastel. Linnades tekkis kaubavahetus 1) linn-maa; 2) linn-linn
    1. Industriaalfaasi põllumajandus tarbib pindalaühiku kohta ca 10 korda rohkem energiat ja annab 30% rohkem väljundenergiat põllumajandusfaasiga võrreldes
    2. Industriaalfaasi näiliselt suur efektiivsus inimenergia kasutamisel väljundenergia ühiku kohta (500 korda suurem kui jahindus -korilus faasis, 80 korda suurem kui põllumajanduslikus faasis) saavutatakse eksomaatilise (peamiselt fossiilsetel kütustel põhineva) energia kasutamisega
    3. Kogu sisend- ja väljundenergia suhe on industriaalses faasis 1,3, mis on võrreldes põllumajandusliku faasi 41-ga suur tagasiminek
    Põllumajanduslikus faasis andis eksogeenset energiat peamiselt biomass (puit). Faasi lõpus Lääne-Euroopas energiakriis- puitu ei jätku. Olukorraga adapteerumise vajadus tingib ülemineku industriaalsesse faasi. Varasemad näited vahemikus 1200 AD-1800 AD. Industriaalse ja põllumajandusliku formatsiooni paralleelne areng. Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Alguseks loetakse Inglismaal 18. saj. Keskel. Söe kasutamine majapidamiste kütmiseks algas 13. saj. ja manufaktuurides 17. saj. Rahvastiku arvu kasv põhjustas puidu defitsiidi. Vajadus uute energiaallikate järele. Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata . Aurumasin 1784 , leiutaja James Watt (1736-1819). Inimkapitali akumulatsioon, teadmiste hulga suurenemine. Erinevuste suurenemine riikide vahel, arenenud ja nn kolmas maailm. Inimkapitali eksport kolmandasse maailma tingis rahvastiku plahvatusliku kasvu. Suremuse vähenemine ja sündivuse suurenemine. Teadvuse mahajäämus praktikast kolmandas maailmas.
  • Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus.
    Utilitaarsed ressursid – eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näiteks nafta, põlevkivi. Mitteutilitaarsed ressursid – ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näiteks maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus.

    Utilitaarsed ressursid
    Mitteutilitaarsed ressursid
    • Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist
    • Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu
    • Alluvad turuseadustele
    • Kasu lokaalse iseloomuga
    • Mõjutab elatustaset
    • Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav
    • Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist
    • Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu
    • Ei allu üldjuhul turuseadustele
    • Kasu pigem globaalne kui lokaalne
    • Mõjutab elu kvaliteeti
    • Kasu rahaliselt raske väljendada

  • Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus.
    Kardinalistid ... arvavad , et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk ... EUR, leib ... EUR
    Ordinalistid...arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks: puhas õhk, leib
  • Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad .
    Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega , mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis . Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks.
    Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
    Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres.
  • EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest.
    §15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest (nt ebapärli karp, rohekärnkonn, lendorav, madukotkas )...samuti karistatakse kaitse all oleva isendi elupaiga hävitamise eest rahatrahviga
    (1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta.
    (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta.
    (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta.
  • Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).
    Üldökoloogiline väärtus – loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, pinnase erosiooni vältimine , puhta vee varude säilitamine,veerežiimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid).
    Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemi tüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse, ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine.
    Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda. Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine
    Psühho-sotsiaalne väärtus – looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-sotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimunud olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). Väljund: võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks.
    Kultuurilis -ajalooline väärtus – väljund: maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine.
    Hariduslik ja teaduslik väärtus – väljund: võimaluste loomine haridus - ja teadustööks.
    Esteetiline väärtus–väljund: võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks.
  • Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited.
    Majandusliku kahju meetod – hinnatakse kulusid või saamata jäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutused, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Veekeskkonnale tekitatud kahju hindamisel kasutatakse seda meetodit näiteks paisude majandusliku kahju väljaselgitamiseks, võrreldes paisude rajamisel tekkinud olukorda nende rajamisele eelnenud olukorraga. Näiteks lõhilaste kudejõgedel arvutatakse paisude tõttu saamata jäänud kalade (või smoltide) turuväärtus, tuletades nii loodusele tekitatud kahju rahalise ekvivalendi.
    Preventiivkulude meetod – hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul. Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Veekogude turuväliste väärtuste majanduslikul hindamisel sobib preventiivkulude meetod näiteks puhastusseadmete ehitamisega ärahoitud keskkonnaseisundi halvenemise rahalise ekvivalendi kindlaksmääramiseks, kusjuures puhastusseadmetele tehtavad kulutused loetakse võrdeliseks säilitatava veekeskkonna kvaliteedi rahaliseks väärtuseks.
    Taastamiskulude meetod – hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul. Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest.
    Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu.
    Kinnisvarahinna meetod – hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Veekogude hindamisel kasutatakse eelkõige elamurajoonidesse või nende lähedusse jäävate järvede turuvälise väärtuse hindamisel. Meetod on populaarne Lääne-Euroopas tihedalt asustatud aladel.
    Asendamiskulude meetod – hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine ( kasvatamine ) tehistingimustes.
  • Turutõrge , selle olemus.
    Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
    Turutõrgete põhjused:Välised asjaolud , Avalikud hüved , Puudulik teave, Kooskõlastamise probleemid, tasakaalu puudumine, mittetäiuslik konkurents .
  • Kaupade klassifikatsioon . Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus , välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.
    Erakaup on välistatav – kui üks inimene on toidu ära söönud , siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
    Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus.
    Välistatavus
    Välistamatus
    Konkurentsiga
    • kalavarud
    • suurlinna tänavad
    Konkurentsitu
    • kaabeltelevisioon
    • looduspark

  • Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
    Avaliku kauba tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jäävat avaliku kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu.
  • Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
    Näiteks, maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi. Seega teatud liiklejate tasemeni on maanteede kasutamise hind null, kuid liiklejate arvu kasvades võidakse kehtestada näiteks maantee kasutamise tasu, mis tõstab hinna nõudluskõvera ja piirkulu kõvera lõikepunkti. Võidakse valida alternatiivi?
  • Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
    Eraettevõtjal võimalik pakkuda seda kaupa turul. Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’.
  • Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil.
    Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut.
    Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist-Avaliku kauba tootmine MC > 0
    Näiteid:Looduspargi rajamine, Loodusfilmi tootmine , Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
    Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine .
    Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. „Prii-sõidu“ fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab raskusi avaliku kauba nõudluse õigel määratlemisel.
    Põhimõtteliselt on üksikisiku avaliku kauba nõudluskõver sarnane erakauba omale. Sellest hoolimata on avaliku kauba nõudlust mitmel põhjusel raske määratleda. Esiteks on üksikisikul sageli, isegi kui ta üritab, raske täpsustada oma maksevalmiduse suurust. Teiseks, pole lihtne põhjendada, miks peaks inimene ennast pingutama sellise arvutuse tegemise nimel. Kolmandaks , küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab , et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada.
    Nõudluse määramise meetodid:

  • küsitlused
    • Kaudsed meetodid:

  • reisikulutuste meetod
  • kinnisvara hinna meetod.
    Avaliku kauba tootmine MC>0.
  • Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju .
    Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks.
    Negatiivne välismõju: õhusaaste , veereostus , müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust
    Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu
  • Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.
    Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
    Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga.
    Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks.
    Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja ) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse . Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt). Kuna SMC > P, on võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu. Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad).
  • Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitage ja näidake joonisel.
    Saaste reguleerimise kogukulu = puhastusseadmetega saaste vähendamise kulu + tootmise vähendamisega seotud kulu + tootmistehnoloogia vahetamise kulu + saaste kahjustuste kogu kulu.
    Majanduslikust küljest oleme huvitatud saaste reguleerimise kulude minimeerimisest
    Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel , et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng:
    Saaste kahjustuste piirkulu:
    • Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab.
    • Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju
    • Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid :
    • kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele)
    • haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus )
    • hüpoteetilised turud , hindamaks turuväliste kahjude suurust
    • poliitikute hinnangud .
    Kaks võimalust kuidas leida MDC:
    • saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused (€)
    • maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (€).

    Näiteks, elanikkonna maitse muutub:
  • Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel.
    Efektiivne saaste S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega ettevõtetele ja teistele majandusagentidele tekitatavad täiendavad kulud ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes).
    Saaste reguleerimise kogukulu miinimu
    Horisontaalteljel on saastekogus, mis sõltub negatiivselt saaste vähendamiseks tehtud kulutustest. Saaste vähendamiseks tehtud kulutused nihutavad saastekogust vasakule. Tegelik saaste sõltub nii saastamisest kui selle kõrvaldamiseks tehtud kulutustest.
    Saaste vähendamise piirkulu on näidatud vasakule üles liikuva joonega ja saaste piirkulu paremale üles liikuva joonega. Saaste vähendamise piirkulu on nullis juhul kui saaste vähendamiseks ei kasutata ressursse. Mida rohkem saastet vähendatakse, seda suurem on piirkulu.
    Paremale suunduva positiivse tõusuga kõver näitab saaste piirkulu. Oluline tegur saaste piirkulu määramisel on saaste kahjulikkus. Mida ohtlikum on saaste, seda järsem on kalle. Saaste piirkulu kõrgeim punkt on seal, kus saastet üldse ei vähendata.
    Kui lugeda graafikut paremalt vasakule, saab saaste piirkulu tõlgendada reostuse vähendamise piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*).
  • Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist?
    Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust.
  • Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide.
    • Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda.
    • Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine
    • Subsiidiumid – rahalised toetused
    • Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad
    • Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus.

  • Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Selgitage ja näidake joonisel.
    Admin . Reguleerimine ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem.
  • Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage ja näidake joonisel.
    Saastemaks vähendab saastet ning on tehniliselt uuenduslik. Parema tehnoloogiaga ettevõte müüb „ puhastatud õhku“ kehvema tehnoloogiaga ettevõttele. St üks puhastab teisest enam, kokkuvõttes ühiskonna jaoks puhastatus lõpuks ikkagi nõutaval tasemel, aga protsess odavam. Ehk saastelubadega kauplemine
  • Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke
    Administratiivne – Näiteks saasteload reguleerivad kogusaaste. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia.
    Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine. Saastemaks, trahvid negatiivsete välismõjude eest.
    Subsiidiumid – rahalised toetused sunnivad vähem saastama. Toetus saastajale iga puhastatud jäätmeõhiku eest.
    Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist.
    Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Kaubeldakse kuni leitakse optimaalne lahendus
  • Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks?
    Peavad olema küllalt suured saastekogused, Saasteaine emission peab olema mõõdetav, Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend), Turu tekitamine on otsustav (peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks).
  • Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel.
    Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Samas muudab ettevõtete või teiste „ saastavate üksuste“ jaoks tegevuse majanduslikult võimalikult efektiivseks. (Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse.
  • Tasuvusanalüüs . Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?
    Avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist 3 komponendi järgi: tulud, kulud, intressimäär . Tulu Erasektor : laekumised Avalik sektor: indiviidide maksevalmidus Kulu Erasektor: kulutused sisenditele ( tööjõud , puit, elekter jms) Avalik sektor: alternatiivkulu (loobumiskulu) Intressimäär Erasektor: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud laenuintressimäära. Avalik sektor: Laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu) Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad.
    Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad?
    • Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid.
    • Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus.
    • Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal .
    • Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt.
    • Puhastulu ajaldatakse.
    • Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N.
    • Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära.

    Sotsiaalne tasuvusanalüüs e avaliku sektori tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi:
    • mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale
    • mõjude kvantifitseerimine
    • mõjude hindamine.

  • Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
    Tulu - indiviidide maksevalmidus
    Kulu - alternatiivkulu (loobumiskulu)
    Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu-õhusaaste – lisakulu- töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu-elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust
  • Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
    Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus. St diskonteeritud väärtus.
  • Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
    Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda.
  • Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani.
    1910. aastat peetakse Eesti looduskaitse ametlikuks alguseks, kui loodi Vaika saarel Baltimaade esimene kaitseala. 1935. aasta detsembris jõustus Eesti esimene looduskaitseseadus . Looduskaitse korraldamine selle seadusega sai Riigiparkide Valitsuse ülesandeks. Selle alusel hakati pidama looduskaitseregistrit, millesse kanti käsikirjaliselt musta tindiga kõik maa-alad, põlispuud, rändrahnud , taimed ja muud objektid kaitse alla võtmise järjekorras. Looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Looduskaitseregistri pidamise eesmärgiks oli registri objekti puudutava teabe kogumine, korrastamine ja säilitamine kaitse korraldamiseks.
    Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel jätkati looduskaitseregistri pidamist. Uusi võimalusi keskkonnaandmete talletamiseks, edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks pakkus personaalarvutite levik ja infotehnoloogia areng.
    Keskkonnasaaste andmete koondamise eelkäijaks on statistiline aruandlus , kus nn 2TP vormidel hakati 1980ndatel aastatel koguma ettevõtete õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate infosüsteemiks ja veekatastriks. Eestist kogutud keskkonnaandmed koondab kokku Info- ja Tehnokeskus ja edastab need ettenähtud Eesti organisatsioonidele ja Euroopa Liidule ning rahvusvahelistele organisatsioonidele.
  • Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks .
    Planeerimine, seadused, load jms
    Keskkonnaameti ülesanne on ellu viia riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaameti ülesanded on planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine; keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine; võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine;
    • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning muude lubade ja litsentside väljaandmine
    • keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine
    • kaitstavate loodusobjektide valitsemine
    • tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine
    • loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine.

  • 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust.
    Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid):
    - seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude ellu viimise eesmärgil
    - keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse kui ka loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärase tegevuse peatamine, kui see seab ohtu inimeste elu, tervise või vara
    - selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine
    - seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine.
  • Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud ? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi.
    Keskkonnatasude seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.
    Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara , heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu objekti omanik. Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu.
    Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse merevette; saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda jäätmete transportimise käigus; saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.
    Kui saasteaineid või jäätmeid tekib rohkem kui saasteloas lubatud või saastatakse üldse ilma loata, korrutatakse saastetasu määr erinevate kordajatega. Osa omavalitsuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest õhku paisatud saasteainete eest maksta alati 1,2–2,5 korda kõrgemat saastetasu
    Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest?
    Saastetasu kantakse riigieelarvesse , välja arvatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse.
  • Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha?
  • heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15%. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.
  • heitmepuhastusjaam suudab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul võtta kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd , et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena
  • heitmepuhastusjaam rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks.
  • Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil.
    • B1 –. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku.
    • B2 – populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta). Ajutiselt suurema arvukuse puhul jääb puudu toitaineid ja muud vajalikku. Tagajärjeks väljaränne ja surevuse suurenemine.
    • Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne
    • B1
    • Kalavaru
    • Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki
    • I – maksimaalne jätkusuutlik kalapüük , sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu.
    Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist :
    • ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus
    • ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus.
    Voolavad ressursid:
    • ei moodusta varu
    • ei akumuleeru ega amortiseeru
    • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus.
    Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus.
    Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand:
    • St = St-1 + At – Ot, kus
    • St on varude suurus perioodi t lõpuks
    • St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp)
    • At on sissevool perioodil t
    • Ot on väljavool perioodil t
    Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt ja väljavoolu Ot ammutamisena.
    • St = St-1 + Gt – Et
    Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et:Gt=0
    • Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine.
    • Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest.
    • Näiteks – kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets.
    Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks.
  • Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.
    Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel . Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt .
  • Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.
    Oletame, et kalurid saavad püüki müüa hinna P eest. Püük S korrutatud hinnaga annab kalurite kogutulu TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest , vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J.
    Efektiivne püük
    Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, ehk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures Je, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem.
  • Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil.
    Ookeani kalavarud on konkurentsiga avalik kaup (ühiskaup). Kalanduse bioloogilis-majanduslik analüüs – bioökonoomiline mudel. Kui palju võib igal aastal kalavarusid ohustamata kalastada? Kalavarude suurus ei tohiks muutuda. Peame arvestama loodusliku variatsiooniga – kalavarude keskmine suurus ei tohiks muutuda . Tavaline soovitus - “maksimaalselt jätkusuutlik kalapüük”
    Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend , mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigust. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise – püügi reguleerimine ( keeluajad ja –piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine.
    Maksustamine
    Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb.
    Efektiivsete püügiviiside piiramine
    • Kalalaevad
    • Püügiriistad
    • Ajaline piiramine – näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki.

  • Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.
    Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb.
  • Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng.
    Tugev jätkusuutlikkus, looduslike ressursse ei tohi vähendada. Nõrk jätkusuutlikkus, lubatakse kasutada looduslike ressursse, s.t. vähendada niivõrd, et ei laskuta allapoole kriitilisest piirist .
    Jätkusuutlik areng on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajadused. Eesmärgiks on saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning kaitseks ja säilitaks samal ajal stabiilse elukeskkonna nii praegustele kui järeltulevatele põlvedele.
    Tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist puutumatuna – kas täielikult või osaliselt. Üks tähtsamatest põhjendustest on, et ökoloogilised varud on inimesele ja inimkonna edasisele elule hädavajalikud. Tugevat jätkusuutlikku arengut saab väljendada kas piirangutega looduskapitalile, ökoloogiliste põhjendustega või mõlemaga.
    • Probleem tekib, kui erinevate loodusvarade vahel pole võimalik kompromisse teha (kas naftat võib asendada uue metsa istutamisega?). Kui ei, siis pole mingisugune majandustegevus võimalik.
    • Kriitiline looduskapital – tähelepanu tuleks pöörata taastuvatele loodusvaradele, sest need on eluks vajalikud
    Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks nii loodus-, füüsilise kui ka inimkapitali säilitamist ja arendamist . Eeldatakse erinevate kapitaliliikide vastastikuse asendamise võimalust. Oluliseks peetakse, et erinevate kapitalivarude summa ajas ei kahaneks. Kui teatav kapitalivorm kahaneb, lähtub nõrk jätkusuutlik areng sellest, et seda saab asendada mõne teise kapitalivormiga.
    Probleemid: kõik kapitali liigid on omavahel täielikult asendatavad . Näiteks, kui üks liik sureb välja, saab seda asendada investeeringuga näiteks kinnisvarasse või haridusse.
    • Hartwicki reegel: teatud tingimuste juures saavad investeeringud füüsilisse kapitali asendada taastumatu loodusressursi kahanevaid varusid ning samas võimaldada konstantset tarbimist.

  • Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid.
    Selgitus :
    • Madala arengutaseme juures on mõjud keskkonnale väikesed.
    • Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja suurenevad sissetulekud, samas suureneb negatiivne mõju keskkonnale.
    • Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja esmased vajadused on rahuldatud, suureneb nõudlus puhtama keskkonna järele.
    Empiirilised näited:
    • Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste.
    • Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2.
    • Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed .
    • Üldistamiseks tõendid puuduvad – me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada.

  • Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv , nullkasv, ringmajandus , biomajandus, sinine majandus.
    Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „ Toward a steady-state economy“.
    Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümber-struktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad (ISHES 2012). See tähendab ka ressursi-kasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
    Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu.
    Kontseptsiooni autoriks peetakse Nicholas Georgescu-Roegenit. Mõiste kasutuselevõttu seostatakse tema 1975. a. ilmunud artikliga „Energia ja majandusmüüdid“.
    Nullkasv - tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energia-varude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist.
    Kontseptsiooni kirjeldas Herman Daly oma 1977. a. ilmunud raamatus “Steady-State Economics”.
    Ringmajandus - Majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. Vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (nt tagastamise logistika) ja ärimudeleid. Vajaduste rahuldamine teenuste abil muutub tähtsamaks kui toodete omamine.
    Mõiste juured on mitmesugustes kontseptsioonides ja seetõttu seda ühele autorile või aastale omistada ei saa. Pöördepunktiks kujunes 1970-ndate a-te lõpp, kui teadlaste , ekspertide ja ettevõtete eestvedamisel hakati tegelema ringmajanduse kontseptsiooni praktiliste rakendustega.
    Rohemajandus - Majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus , suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele – see on vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. (UNEP 2011)
    Biomajandus - Biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid.
    Teadaolevalt võttis biomajanduse termini 1990.-ndatel aastatel kasutusele Ameerika teaduse edendamise assotsiatsioon (American Association for the Advancement of Science).
    Sinine majandus - Looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldavad heitmete tekitamiseta kõigi inimeste põhivajaduste katmist olemasolevate ressursside abil.
  • Rohelise majanduse mõõtmine, mõõtmise võimalused ja alternatiivid.
    Rohelise majanduse mõõtmiseks ei sobi üksnes sisemajanduse kogutoodang (-produkt) (SKT/SKP), mis töötati välja riikide majandustegevuse kvantiteedi mõõtmiseks ja kuigi seda on pidevalt kasutatud ka riikide heaolu näitajana, mõõdab see vaid ühte osa süsteemist .
    Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja hinnata kogu süsteemi, mille raames majandus saab toimida ja millest ta sõltub – loodus-, inim- ja sotsiaalset kapitali.
    Seni on riikide tasandil arengu mõõtmiseks välja pakutud alternatiive, mida võib jagada nelja tüüpi:
    - Indeksid, mis korrigeerivad SKT-d – näiteks säästva majandusliku heaolu indeks (Index of Sustainable Economic Welfare ), tõelise arengu indeks (Genuine Progress Indicator ), roheline SKP ( Green GDP), jätkusuutlik säästumäär (Genuine Savings)
    - Indeksid, mis ei kasuta SKT-d – majandustegevuse asemel mõõdetakse loodus-, sotsiaalset ja/või inimkapitali, nt ökoloogiline jalajälg , subjektiivne heaolu (Subjective Well-Being), rahvusliku koguõnne indeks (Gross National Happiness), kogurikkuse indeks (Inclusive Wealth Index)
    - Komposiitindeksid ehk ühendnäitajad, mis sisaldavad SKT-d või selle variante – nt. inimarengu indeks, mis koondab keskmise eluea , haridustaseme ja üldise elatus-taseme näitajad.
    - Indikaatorite komplektid – nt ÜRO millenniumi arengu eesmärgid ja indikaatorid , mis defineerivad 48 näitajat, millega mõõta kaheksa eesmärgi saavutamist.
  • Rohemajandust suunav poliitika ÜRO-s ja Euroopa Liidus.
    ÜRO on olnud omavahel lahutamatult seotud rohelise majanduse ning säästva tarbimise ja tootmise eestvedaja ülemaailmsel tasandil.
    2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel.
    Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks.
    Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad.
    Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud.
    Üksmeel saavutati muuhulgas näiteks rahvusvahelise keskkonnaalase valitsemise (ÜRO keskkonnaprogramm ja säästva arengu komisjon ) reformimise ning säästva tarbimise ja tootmise raamprogrammide loomise vajalikkuses
    Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rohelise ehk keskkonnahoidliku majanduskasvu strateegia(Green Growth Strategy) avaldati mais 2011 koos indikaatoritega arengu mõõtmiseks ja rohelise kasvu poliitika vahenditega, mida saab kohandada vastavalt riikide vajadustele.
    Strateegia eesmärk on anda riikidele konkreetseid soovitusi majanduskasvu ja -arengu saavutamiseks, nii et loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, oleksid jätkuvalt tagatud
    Rohemajanduse jaoks on üks olulisematest strateegiadokumentidest ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (Roadmap to a Resource Efficient Europe , Euroopa Komisjon 2011).
    Tegevuskava, mis on strateegia „Euroopa 2020“ (Euroopa Komisjon 2010) üks juht-algatustest (flagship initiatives ), võtab kokku ressursitõhususe suunas liikumise vahe-eesmärgid aastaks 2020 ja visiooni aastaks 2050.
    Algatuse elluviimise eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu:
    - lahutada majanduskasv ressursikasutuse kasvust
    - kiirendada üleminekut vähese CO₂-heitega majandusele
    Eesmärgid on seatud nii majanduse ümbermuutumiseks kui looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste parandamiseks/säilitamiseks.
    Oluliste sektoritena on eraldi tähelepanu all toitu käsitlevad meetmed ning hoonete ja transpordi tõhusamaks muutmine, kuivõrd tööstusriikides tekitavad 70–80% kogu keskkonnamõjust tüüpiliselt toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks.
    Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv.
    Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele- võtuks , jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm.
  • Rohemajandust suunav poliitika Eestis.
    Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada.
    Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke.
    Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool.
    Raporti eesmärk on analüüsida rohetöökohtade potentsiaali Eesti põllumajanduses, metsanduses, ehituses ja transpordis, selgitada, kuivõrd vastavad kõrghariduse õppekavad rohemajanduse vajadustele ning anda soovitusi kõrgkoolide õppekavade rohelise majanduse vajadustega vastavusse viimiseks .
    Raportis järeldatakse, et tulevikus on enam vaja tähelepanu osutada energiatõhususele tervikuna. Energiatõhusa majandusmudeli ülesehitus näeb ette teisenenud oskustega inimeste vajadust eeskätt keskkonnasäästlike tehnoloogiate loojatena ja kasutajatena.
    Kui seni ei ole regulaarselt peetud arvestust selle üle, kui suur on rohelise majanduse sektor Eestis, siis alates 2013. aastast on Statistikaametil plaanis hakata koguma ja analüüsima keskkonnakaitseteenuseid ja -tooteid tootva sektori andmeid ( Statistikaamet 2012).
    Sarnaselt teiste ELi liikmesriikidega määratletakse Eestis roheliste ehk keskkonnahoidlike toodete ja teenuste (environmental goods and services ) kriteeriumid oma riigi kohta, mille põhjal hinnatakse selle sektori tööhõivet ja lisandväärtust
    • .DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 51 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #1 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #2 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #3 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #4 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #5 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #6 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #7 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #8 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #9 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #10 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #11 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #12 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #13 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #14 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #15 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #16 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #17 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #18 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #19 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #20 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #21 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #22 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #23 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #24 Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015 #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mari kuusk Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    keskkonnaökonoomika keskkond Malthuse teooria Rooma Klubi tulevikustsenaariumid Kasvu piirid. Optimistid pessimistid keskkonnaressurss Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid kardinalistid ordinalistid

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnaökonomika
    44
    doc

    Keskkonnaökonomika

    Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on  majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga  majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi  ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal

    Keskkonnaökonoomika
    Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt
    27
    doc

    Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

    1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada

    Keskkonnaökonoomika
    Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
    30
    docx

    Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

    Keskkonna ökonoomika
    Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
    13
    docx

    Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

    Keskkonnaökonoomika
    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
    23
    docx

    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused:

    Keskkonnaökonoomika
    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
    35
    docx

    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

    Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ­ ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme"

    Keskkonnaökonoomika
    Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam
    52
    pdf

    Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

    Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu).

    Keskkonnaökonoomika
    Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt
    6
    pdf

    Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt.

    Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. 25. Missugused on Keskkonnaameti 29. Taastuvate ressursside ökonoomika. põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. selgitamiseks . Selgitada joonise abil Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist

    Keskkonnakaitse ja säästev areng


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun