Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 (0)

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika.
Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi.
2. Malthuse teooria
Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”.
3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika
erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis.

Rooma klubi eksimused:

• reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile
  
• ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.
  
• Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud
  
• Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks
  

4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad.
Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.
Pessimistid ütlevad, et

• on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
  
• suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada
  
• piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada.
  

Optimistid
lähtuvad teistest eeldustest

• kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid
  
• suurem nõudlus tõstab hinda
  
• keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus
  
• keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia )
  
• keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega.
  

Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega.
Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju
arvutamine.
Mõju on ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta , puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse ). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne).
Keskkonnamõju tegurid

• Inimeste arv
  
• Isiku tarbimine
  
• Hüviste tootmise tehnoloodiad
  
• Toodetud hüvised
  

I = P * A * T
I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia ( technology )
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus , põllumajanduslik, tööstuslik).
Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale.



7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed
ressursid, nende võrdlus.
Utilitaarsed ressursid – eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi).
Mitteutilitaarsed ressursid – ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus).
Utilitaarsed ressursid
Mitteutilitaarsed ressursid

• Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist
  
• Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu
  
• Alluvad turuseadustele
  
• Kasu lokaalse iseloomuga
  
• Mõjutab elatustaset
  
• Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav
  

• Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist
  
• Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu
  
• Ei allu üldjuhul turuseadustele
  
• Kasu pigem globaalne kui lokaalne
  
• Mõjutab elu kvaliteeti
  
• Kasu rahaliselt raske väljendada
  

8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus.

Kardinalistid arvavad , et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes
Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad .

Keskkonna hindamine - sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu
Keskkonnakaubad - mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel
10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria
loomaliigi isendi hävitamise eest.
Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest:

• kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta
  
• linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta
  

11. Väärtuste kategooriad (funktsionaalne, esteetiline, moraalne ). Kirjeldada ja tuua
Näiteid

Funktsionaalne väärtus tekkib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud. Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu.

Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value ). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega.

Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja „õige“ käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist. Kõik väärtushinnangud põhinevad funktsionaalsel, esteetilisel või moraalsel väärtusel. Praktikas võivad mitu väärtust esineda väärtushinnangus samaaegselt.
Keskkonna kasutamisel on sagedased väärtuskonfliktid • Funktsionaalne väärtus versus esteetiline väärtus • Esteetiline väärtus versus moraalne väärtus • Funktsionaalne väärtus versus moraalne väärtus Keskkonna väärtuste kvantifitseerimine ja majanduslik hindamine on vajalik väärtuskonfliktide tõttu.
12. Looduse turuvälised väärtused (loendada ja iseloomustada).
Üldökoloogiline väärtus - vee ja õhu ringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, pinnase erosiooni vältimine
Bioloogilise regulatsiooni väärtus - geneetiliste ressursside säilitamine; liikide kaitse; ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine
Puhkemajanduslik väärtus - rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine
Psühho-sotsiaalne väärtus - võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks
Kultuurilis -ajalooline väärtus - maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine
Hariduslik ja teaduslik väärtus - võimaluste loomine haridus - ja teadustööks
Esteetiline väärtus - võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks
13. Looduseturuväliste väärtuste majandusliku hindamise kaudsed ja otsesed meetodid.
Tuua näiteid.
Kaudsed meetodid:

• Majandusliku kahju meetod - hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu
  

Nt. Inimtekkelised kliimamuutused , pinnase saastumine , mürakahjustused

• Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid
  

Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud

• Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest
  

Nt. “merele vaate väärtus”
Otsesed meetodid:

• Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel
  

Nt. tarbijate intervjueerimine selgitamaks valmisolekut hüve eest maksta
14. Turutõrge, selle olemus.

Turg – koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga , mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
Turutõrked:

• mittetäiuslik konkurents (näiteks monopol)
  
• välismõjud
  
• avalik kaup
  
• tasakaalu puudumine
  
• informatsiooni puudumine.
  

15. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus,
välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.

Erakaup on välistatav – kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus.
Välistatavus
Välistamatus
Konkurentsiga

• riided
  
• söök
  

• kalavarud
  
• suurlinna tänavad
  

Konkurentsitu

• kaabeltelevisioon
  
• looduspark
  

• õhu kvaliteet
  
• looduse mitmekesisus
  

16. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.

Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null.
Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu.
17. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil.

Avaliku kauba tootmine
Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut.
Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine .
Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga.
Nõudlus avaliku kauba järele
Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. „ Prii -sõidu“ fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab raskusi avaliku kauba nõudluse õigel määratlemisel.
Põhimõtteliselt on üksikisiku avaliku kauba nõudluskõver sarnane erakauba omale. Sellest hoolimata on avaliku kauba nõudlust mitmel põhjusel raske määratleda. Esiteks on üksikisikul sageli, isegi kui ta üritab, raske täpsustada oma maksevalmiduse suurust. Teiseks, pole lihtne põhjendada, miks peaks inimene ennast pingutama sellise arvutuse tegemise nimel. Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab , et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada.
Nõudluse määramise meetodid:

• Hüpoteetilised meetodid:
  

• küsitlused
  

• Kaudsed meetodid:
  

• reisikulutuste meetod
  
• kinnisvara hinna meetod.
  

18. Välismõjud. Välismõju sisestamine ja selle vajalikkus. Negatiivne ja positiivne
välismõju.
Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks
Negatiivne välismõju:
• õhusaaste
• veereostus
• müra.
Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust.
Positiivne välismõju:
• mesinik ja puuviljaaed .
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu.
19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.

Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga.
Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks.
Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse . Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt).
Kuna SMC > P, on võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu.
20. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitage ja näidake
joonisel.

Saaste reguleerimise kogukulu = puhastusseadmetega saaste vähendamise kulu + tootmise vähendamisega seotud kulu + tootmistehnoloogia vahetamise kulu + saaste kahjustuste kogu kulu. Majanduslikust küljest oleme huvitatud saaste reguleerimise kulude minimeerimisest
Saaste vähendamise piirkulu:
Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel , et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise.
Saaste kahjustuste piirkulu:

• Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab.
  
• Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju
  
• Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid :
  

• kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele)
  
• haigestumise kulud (näiteks haigestumine , suremus)
  
• hüpoteetilised turud , hindamaks turuväliste kahjude suurust
  
• poliitikute hinnangud .
  

Kaks võimalust kuidas leida MDC:

• saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused (€)
  
• maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (€).
  

21. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel.

Efektiivne saaste S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega ettevõtetele ja teistele majandusagentidele tekitatavad täiendavad kulud ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes).
Horisontaalteljel on saastekogus, mis sõltub negatiivselt saaste vähendamiseks tehtud kulutustest. Saaste vähendamiseks tehtud kulutused nihutavad saastekogust vasakule. Tegelik saaste sõltub nii saastamisest kui selle kõrvaldamiseks tehtud kulutustest.
Saaste vähendamise piirkulu on näidatud vasakule üles liikuva joonega ja saaste piirkulu paremale üles liikuva joonega. Saaste vähendamise piirkulu on nullis juhul kui saaste vähendamiseks ei kasutata ressursse. Mida rohkem saastet vähendatakse, seda suurem on piirkulu.
Paremale suunduva positiivse tõusuga kõver näitab saaste piirkulu. Oluline tegur saaste piirkulu määramisel on saaste kahjulikkus. Mida ohtlikum on saaste, seda järsem on kalle. Saaste piirkulu kõrgeim punkt on seal, kus saastet üldse ei vähendata.
Kui lugeda graafikut paremalt vasakule, saab saaste piirkulu tõlgendada reostuse vähendamise piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*).
22. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kuidas saastet
reguleeritakse. Tuua näiteid.

23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem.

Süsteem - rühm teineteist mõjutavaid komponente
Keskkond kui süsteem - terve planeet Maa
24. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär. Sfääride koostised ja ulatus.
Atmosfäär - gaasid Maa ümber

• Ulatus: u. 80 000 km
  
• Koosneb: lämmastik 78%, hapnik 21%, teised gaasid u. 1%
  

Litosfäär - Maakera tahke väline osa

• Ulatus: u. 1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest, läbimõõt 3-35 km
  
• Koosneb: kivimid - tardkivimid , settekivimid, moondekivimid
  

Hüdrosfäär - vesi Maa pinnal või Maa sees

• Ulatus: 70% Maa pinnast on kaetud veega
  
• Koosneb: vesi, 0,001% veeaur
  

25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine- ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid.

Biosfäär - Maakera osa, kus on elusat ainet
Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Aine -ja energiavood ökosüsteemis - Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad .
Troofiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod
26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid.

Ressursside ammutamine - loodusressursside klassifitseerimine
Varu ja voo võrrand: St = St-1 + At – Ot
St - varude suurus perioodi t lõpuks
St-1 - varude suurus perioodi t alguses
At - sissevool perioodil t
Ot - väljavool perioodil t
Voolavad ressursid: nt. päikesekiirgus

• Ei moodusta varu
  
• Ei akumuleeru ega amortiseeru
  
• Kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus
  

Akumuleeruvad ressursid:

• Varusid moodustavad ressursid
  

27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil.

Jäätmevooge keskkonda nimetatakse emissioonideks.
St = St-1 + Wt - Dt
28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos.
Selgitada joonise abil.

• St on varude suurus perioodi t lõpuks
  

• St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp)
  

kasvuna Gt ja ammutamisena Et:
St = St-1 + Gt – Et
Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et:
Gt=0

• Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine.
  
• Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest.
  
• Näiteks – kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets.
  
• Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks.
  

Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos

• B1 – minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka, ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku.
  
• B2 – populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta). Ajutiselt suurema arvukuse puhul jääb puudu toitaineid ja muud vajalikku. Tagajärjeks väljaränne ja surevuse suurenemine.
  
• Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne
  
• B1
• Kalavaru
• Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki
  
• I – maksimaalne jätkusuutlik kalapüük, sest varud punktis B võimaldavad populatsiooni maksimaalset juurdekasvu.
  

29. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.

Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel . Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt .
30. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.

Efektiivne püük
Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, e´hk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures Je, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem.
31. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine.
Selgitada joonise abil.
Maksustamine
Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb.
Efektiivsete püügiviiside piiramine

• Kalalaevad
  
• Püügiriistad
  
• Ajaline piiramine – näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki.
  

32. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.

Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb.
33. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid.


Selgitus :

• Madala arengutaseme juures on mõjud keskkonnale väikesed.
  
• Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja suurenevad sissetulekud, samas suureneb negatiivne mõju keskkonnale.
  
• Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja esmased vajadused on rahuldatud, suureneb nõudlus puhtama keskkonna järele.
  

Empiirilised näited:

• Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste.
  
• Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2.
  
• Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed .
  
• Üldistamiseks tõendid puuduvad – me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada.
  

34. Inimese evolutsioon , selle tähtsamad etapid.

Inimese evolutsioon:

• 98,4% geenidest on šimpansil ja inimesel sarnased
  
• Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi
  

Etapid:

• Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha
  
• Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes
  
• Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad
  

35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused.
Vee poolt pakutavad teenused:

• Globaalne eluhoid
  
• Saaste vastuvõtja absorbeerija
  
• Energeetiline ressurss
  
• Sisend hüviste tootmisel
  

36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika.

Vee tarbimine maailmas: u 5000 bil m3 aastas
Euroopa: u 600 bil m3 aastas
Põhja - Ameerika: u 800
Lõuna - Ameerika: u 250
Aafrika: u 350
Aasia : u 3000
Austraalia ja Okeaania: u 50
Tarbimise jaotus sektoriti:

• Tööstussektor 20%
  
• Sisetarbimine 10%
  
• Põllumajandus (inimesed) 21%
  
• Põllumajandus (kariloomad) 49%
  

37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses.

Majapidamises ühe inimese kohta
Põllumajanduses
38. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus.
Suuremad hüdroelektrijaamad.

Energia tootmine maailmas
Kivisüsi, õli, gaas, tuumaenergia , hüdroenergia, biokütus + päikese ja tuuleenergia
Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus
Asia, East Asia, Europe , Latin America & The Carribean, South & Central Asia, Southeast Asia & Pacific , Middle East & North Africa , Africa
Suuremad hüdroelektrijaamad
China - Three Gorges dam
Brazil , Paraguay - Itaipu Dam
China - Xiluodu
Venezuela – Guri
Brazil – Tucurui
Unated States – Grand Coulee
China – Xiangjiaba
China – Longtan Dam
Russia – Sayano-Shushenskaya
Russia - Krasnoyarsk
39. Eesti pinnavee meetmeprogramm. Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad
meetmed.

Pinnavee meetmeprogramm - täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja vee-erikasutusloa tingimuste täitmise üle; heitvee vastavusse viimine seatud nõuetega
Hajukoormuse mõju vähendamine - sõnnikuhoidlate olemasolu ja keskkonnanõuetele vastavuse kontroll; täiendav keskkonnanõuete (pinna- ja põhjavee kaitse meetmed) täitmise järelevalve loomakasvatushoonetes
40. Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise
dünaamika, suuremad tuulejaamad.

Tuuleenergia Euroopa Liidus
Denmark, Portugal , Ireland, Germany , Spain, United Kingdom, Sweden , Romania, Austria, Lithuania, Netherlands , Poland, Estonia, Greece, Belgium , Italy, Finland , France, Cyprus, Bulgaria, Norway , Latvia, Hungary , Macedonia, Czeh Republic, Switzerland, Slovenia, Slovakia , Serbia, Montenegro
Suuremad tuulejaamad
USA-s
Alta Wind Energy Centre
Shepherds Flat Wind Farm
Roscoe Wind Farm
Horse Hollow Wind Energy Centre
Mere tuulepargid
The London Array
Gwynt y Môr
Anholt Offshore Wind Farm
41. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia
tootmise arendamisel Hiiumaa näitel.

Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel

• Rahva vastuolu - rikub vaate ära
  
• Kalamehed on mures, et kaob kala, mida püüda - Hiiu Kaluriga on seotud üle 50 töökoha keskmise palgaga üle 1500 euro
  
• Tuulepargi tulek võib kaotada ka turistidega seotud töökohti
  

Suuremad tuulejaamad Eestis
Paldiski tuulepark
Narva tuulepark
Aulepa tuulepark
Aseriaru tuulepark
Viru-Nigula tuulepark
42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid .

Säästev areng - areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse
43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga?

Majanduskasv ja keskkonnakaitse on võimalikud üheaegselt
44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks

45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale
ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil.

46. Milline on säästva arengu ja inimarengu indeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks
garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid.

47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos?
48. Ökoloogiline jalajälg – mida see tähendab ja mida sellega mõõdetakse? Mis on
ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa?
ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2.
49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng?

Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas.
50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid?
Tuumikelemendid:

• rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard
  
• saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel
  
• suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt
  
• areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel
  

51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut?

Brundtland defineeris säästvat arengut kui Meie ühine tulevik, areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse
52. Millised on Brundtlandi komisjoni poolt sõnastatud säästva arengu tuumikelemendid?

Tuumikelemendid:

• rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard
  
• saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel
  
• suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt
  
• areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel
  

53. Kuidas käsitleb majandusteadus säästvat arengut? Säästva arengu tasemed Pettzey
järgi.

Majandusteaduses puudub ühtne ja üldtunnustatud säästva arengu definitsioon
Pettzey:

• Säästev, jätkusuutlik aren
  
• Stabiilne, püsiv aren
  
• Ellujäämine, üleelamine
  

54. Millest koosneb kasulikkuse funktsioon (utility function)? Millised on säästvuse ja
stabiilsuse kriteeriumid?

Kasulikkuse funktsioon:

• Ut = kasulikkuse tase ajal t
  
• Ût = kasulikkuse taseme muutus ajal t
  
• Ut MAX = maksimaalne kasulikkus mida saab hoida lõputult konstantsena alates ajast t, arvestades ajal t saadaolevat tootmise võimsust
  
• USURV = minimaalne kasulikkuse tase, mis tagab populatsiooni ellujäämise
  

Kriteeriumid:

• Areng on säästev, kui Ut ≤ Ut MAX
  
• Areng on stabiilne, kui Ût ≥ 0
  
• Jäädakse ellu, kui Ut > USURV
  

55. Millised on säästlikkuse 6 kontseptsiooni ? Kontseptsioonide tõlgendused.

1. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul tarbimine ajas ei vähene
2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks ) tulevastele põlvkondadele
3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene
4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime
6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng

Tõlgendamised:

• Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt)
  
• Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised
  
• Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance)
  

56. Ökoloogia ja säästev areng. Mis on ökoloogilise süsteemi elastsus ?

Elatsus:

• Ökoloogia käsitleb jätkusuutlikkust biosfääri kui süsteemi kontekstis.
  
• Inimene on süsteemi üks osa
  
• Jätkusuutlikkust iseloomustatakse süsteemi võimega säilitada oma oleku parameetreid (ökoloogilist tasakaalu)
  

57. Millised on ökoloogilise jätkusuutlikkuse indikaatorid ?

Indikaatorid:

• Kodumaiste liikide arvu (mitte arvukuse!) muutus
  
• Metsa biomassi muutus
  
• Mikrotoitainete varude muutus
  
• Muutused vedelikuringluse mehhanismides ja mahus
  

58. Milles seisneb jätkusuutlikkuse institutsionaalne kontseptsioon?

Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng

• Kontseptsiooni rõhutavad politoloogid ja sotsioloogid.
  
• Ökoloogid ja majandusteadlased tunnistavad, et jätkusuutlikkusel on sotsiaalne, poliitiline ja kultuuriline dimensioon
  

59. Milles seisneb konventsionaalne lähenemine jätkusuutlikkusele? Millised on
konventsionaalse lähenemise puudused?

Konventsionaalne lähenemine seisneb jätkusuutlikkuse kommunikeerumises
Puudused:

• Strateegia ei ole piisav, sest selle edukus sõltub inimeste veenmisest, et on vaja tunnistada ökosüsteemi taluvuse piire ja nendega praktikas arvestada.
  
• Samuti pole teada ökosüsteemi taluvuse piirid
  

60. On võimalik eristada nelja säästva arengu stsenaariumi. Miks on viimasel ajal
põhitähelepanu pööratud tugevale säästvale arengule ja nõrk stsenaarium ei ole enam
nii asjakohane ? Põhjendage oma vastust, tuues välja nõrga ja tugeva stsenaariumi
erinevused.

Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav
Tugev säästev areng - looduskapital ei ole asendatav
61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu
kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus?
Nõrk säästev areng:

• eeldab, et kogu puhasinvesteering , mis hõlmab kõiki kapitalivorme, oleks positiivne
  
• Eeldab, looduskapital on asendatav
  

Nõrga säästva arengu kontseptsioon lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, aga kontseptsioon ise on siiski iseseisev ja eristuv
62. Milles seisneb tugeva säästva arengu kontseptsioon? Kuidas tugevat säästvat arengut interpreteeritakse?
Tugeva arengu kontseptsiooni idee seisneb selles, et looduskapital ei ole teiste kapitali liikide poolt asendatav
Interpretatsioon:

• paradigma, mis kutsub üles kaitsma ja säilitama looduskapitali selle väärtuse tõttu
  

63. Milles seisneb rohelise kasvu paradigma? Kuidas suhtestub roheline kasv säästva
arenguga?
Roheline kasvu paradigma:

• Roheline kasv on poliitikutele ja majandusringkondadele vastuvõetavam, sest sisaldab endas kasvu mõistet, mis keskendub makroökonoomikale; on võrreldes arenguga ühesemalt mõistetav nii poliitikutele kui ka majandusringkondadele
  

Rohelise kasvu mõiste adopteerisid mitmed olulised organisatsioonid ja agentuurid, nt. Maailmapank . Sellest peale on roheline kasv lahutamatult seotud säästva arenguga.
64. Mille poolest rohelise kasvu definitsioonid üksteisest erinevad?

Definitsioonid erinevad rohelise kasvu komponentide tõttu
65. Kuidas rohelist kasvu mõõdetakse?
Rohelise kasvu 4 indikaatorite gruppi:
• Keskkonna ja ressursside tootlikkus • Loodusvarade tase • Elukvaliteedi keskkonnamõõde • Majanduslikud võimalused ja poliitikameetmed
66. Millised on rohelise kasvu indikaatorid?
Indikaatorid:

• Keskkonna ja ressursside tootlikkus - CO2 tootmine, energia tootmine ja efektiivsus
  
• Loodusvarade tase - mage vesi, maakasutus , metsik loodus
  
• Elukvaliteedi keskkonnamõõde - mõju inimeste elu kvaliteedile
  
• Majanduslikud võimalused ja poliitikameetmed - poliitikate efektiivsus rohelise kasvu elluviimisel
  

67. Miks on kasulik õppida keskkonnaökonoomikat?