Keskkonnaökonoomika eksami konspekt (1)

Q: Miks on vaja saaste reguleerimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Q: Keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Loodus - Keskkonnaökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on vaja saaste reguleerimist?
Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise?
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?
Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus?
Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ?
Keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada?

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012

Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna.

Malthuse teooria
*Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16)
*Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5)
* Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

Malthuse ajal oli maailma rahvastiku
arv umbes 1 miljard
Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem
Malthus ei näinud ette tootlikkuse
kiiret kasvu põllumajanduses

Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused.
Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimeheAurelio Peccei poolt eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda praegused liiga kitsa valdkonna uurimiskeskused või valitsused, mis on liialt osakondadeks jagatud.
Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks.
1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth, Meadows, jt).

Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest
ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud

1971 . aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal.

Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile
Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi

Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
Ajakava , mis hõlmab endas inimkonna ressursikasutust.
PESSIMISTID:

ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud.
Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada.
Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada.

OPTIMISTID:

Lähtuvad teistest eeldustest
Kui rakendatakse turumajandust ei
ammendu loodusressursid
Suurem nõudlus tõstab hinda
Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus
Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia )
Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega

Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid.
on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale.
majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik-poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma.

Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus.
Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta , põlevkivi
Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus

Utilitaarne ressurss

Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist

Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu

Alluvad turuseadustele

Kasu lokaalse iseloomuga

Mõjutab elatustaset

Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav

Mitteutilitaarne ressurss

Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist

Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu

Ei allu üldjuhul turuseadustele

Kasu pigem globaalne kui lokaalne

Mõjutab elu kvaliteeti

Kasu rahaliselt raske väljendada

Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus.
Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda : kardinalistid ja ordinalistid. Kardinalistid arvavad , et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks puhas õhk - ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirk absoluutarvdes mõõta ei saa, kuid võimalik on eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, nt puhas õhk, banaanid, puhas vesi.
PIIRKASULIKKUSE TEOORIA ... on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes.
Kasulikkus- tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus .

Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad.
Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres.

EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest.
Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru.

„Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“

§ 15. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest
(1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta.
(2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest:
1) kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;
2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta.
(3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta.

Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada).

Üldökoloogiline väärtus - Vee ja õhu ringluse tagamine, Vee ja õhu puhastamine, Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veerežiimi reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid)

Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Geneetiliste ressursside säilitamine, Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine, Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi.

Puhkemajanduslik väärtus – Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine

Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine

Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks

Kultuurilis -ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine

Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus - ja teadustööks

Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks

12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited.
Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul.
Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine , mürakahjustused.
Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks.
Taastamiskulude meetod - Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul.
Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus.
Sõidukulude meetod
Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel
Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud
Kinnisvarahinna meetod
Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest.
Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus.
Asendamiskulude meetod
Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.
Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine.

Turutõrge, selle olemus.
Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).
Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika.
Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents.
14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju.

Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks

Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus , müra

Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust

POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu

Näide: Mesinik ja puuviljaaed

Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu
15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.
Pigou -maks = väliskuluga võrduv maks
Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju
Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad).
Kuna SMC > P On võimalik
parandada vähemalt ühe inimese
olukorda, vähendamata teiste heaolu
16. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitada ja võrrelda joonise abil.

Tegelikest kuludest (”out-of-pocket cost”)
Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed
Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise

MDC (saaste kahjustuste piirkulu) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju. Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid :

kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele)
Haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus )
Hüpoteetilised turud , hindamaks turuväliste kahjude suurust
poliitikute hinnangud

17. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitada joonise abil.
Efektiivne saaste – S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes).
MCC = MDC
18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist?
Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid.
19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide.

Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda.
Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine
Subsiidiumid – rahalised toetused
Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad
Turu loomine (heitmelubadega kauplemine ) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus.

20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud
saastekogust. Selgitage joonise abil, miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust?
Ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem.
21. Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage jooniste abil.
22. Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke

Administratiivne – Saasteload reguleerivad kogusaaste
Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine
Subsiidiumid – rahalised toetused sunnivad vähem saastama
Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist
Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Kaubeldakse kuni leitakse optimaalne lahendus.

23. Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks?
Turu loomise tingimused:

-Peavad olema küllalt suured saastekogused;
- Saasteaine emissioon peab olema mõõdetav;
-Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend );
-Turu tekitamine on otsustav:
-Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks

24. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel.
Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse.
25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist?

Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris
Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs

ERASEKTOR

Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad?
1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid
2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus

SOTSIAALNE

Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale

Tagajärgede kvantifitseerimine

Tagajärgede väärtuse hindamine
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI?

Seaduste muudatuste hindamisel
Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus)
Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine)

26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud?
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu ( loobumiskulu ), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad.
Tulu
- erasektor: laekumised
- avalik: sektor indiviidide maksevalmidus
Kulu

Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne)
Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu)

Näites:
-maa ostmisele – lisandub märgala taastamine
-veereostus – lisakulu
-õhusaaste – lisakulu
-töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu
-elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust
27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid.
Alternatiivide leidmine
Alternatiivide võrdlemine (sotsiaalsed tulud, kulud)
Rakendamisvõimaluste uurimine
28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus?
Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus
29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda.
30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest.
Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse , looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast.
Kuni enne I maailmasõda
1879 – rändrahnude säilitamine
1910 – Vaika linnukaitseala
1918-1940
Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938)
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936
1945-1990
Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon
1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts.
1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark.
1990-2004
1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus
Alates 2004
2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus.
2004 – Natura 2000
31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid.
Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus .
Keskkonnaametil on 6 regiooni:

Harju-Järva- Rapla

Hiiu-Lääne-Saare

Jõgeva-Tartu

Põlva-Valga-Võru

Pärnu-Viljandi

Viru regioon
Eesti looduskaitse selts – Suurima seltsi eesmärgiks on kooskõlastada looduse ja ühiskonna suhet, väärtustada rahvuslikku kultuuripärandit, edendada ja propageerida jätkusuutlikku arengut, looduskasutust jamaastikuhooldust ning suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus .
Eesti Looduskaitse Seltsi osakonnad asuvad 43 Eesti asulas.
32. Keskkonnaameti ülesanded.
Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.
33. Keskkonnatasu mõiste keskkonnatasude seaduse järgi.
Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.
34. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu..
Välistatavus
Välistamatus
Konkurentsiga
Õun
Riided
Ookeani kalavarud
Suurlinna tänavad
konkurentsitu
Kaabel
Televisioon
Õhu kvaliteet
Looduse mitmekesisus
35. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Ma ja Mb - Erinevate tarbijate (üksikute tarbijate) nõudlused looduspargi järele
36. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
37. Välistatava avaliku kauba tarbimine. Turutõrge. Selgitada joonise abil.
38. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil.
Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist
Avaliku kauba tootmine MC > 0
Näiteid:
Looduspargi rajamine
Loodusfilmi tootmine
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
39. Era ja sotsiaalne tasuvusanalüüs. Erinevused.
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad.
40. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos.
Selgitada joonise abil.
Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets)

…võivad muutuda taastumatuteks

Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide)

Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne
B1
Kalavaru
Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki

41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.
42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.
43. Kalanduse reguleerimine. Ma ksus tamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine.
Selgitada joonise abil.
44. Doteerimise (peale maksmise) mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.
45. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng.
Jätkusuutlik areng tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajadused
Tugev – peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist
Nõrk - peetakse oluliseks nii looduskapitali, füüsilise kapitali kui inimkapitali säilitamist ja arendamist . Eeldatakse erinevate kapitaliliikide asendamise võimalust.
46. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid.

Madala arengutaseme juures on mõjud keskkonnale väikesed; - agraarmaade õhusaaste on väiksem kui tööstusriikide saaste

Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja suurenevad sissetulekud, samas suureneb negatiivne mõju keskkonnale;

Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja esmased vajadused on rahuldatud, suureneb nõudlus puhtama keskkonna järele.

Empiirilised tõendid õhusaaste vähenemisest (SO2, NOX) mitmes tööstusriigis (näiteks Inglismaa, USA, Madalmaad, Rootsi ja Saksamaa,)
47. Miks ja millal Eestis hakati koguma keskkonnaandmeid ning miks ja millal laiendati andmete nimekiri?
Aastal 1935, looduskaitseseadusega sätestatud looduskaitseregistri pidamise kohustust
võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Koguti sellepärast, et saada rohkem infot looduses toimuva kohta, et omakorda seda paremini kaitsta.
Registrit peeti 1936-1942, mille jooksul tehti 549 sissekannet.
Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkati registri pidamist, toimus andmete digitaliseerimine.
48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele.
Keskkonnaamet
Keskkonnainspektsioon
keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine
menetleb keskkonnaalaseid väär- ja kuritegevusi
keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine
teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse valdkondades
kaitstavate loodusobjektide valitsemine
peatab keskkonda kahjustav või ohustav õigusvastane tegevus
kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine
Omavoliliste ehitiste likvideerimine
49. Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ? (Saastetasu seadus)
Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid.
50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasu määrad? Kui jah, siis ka näide(-d) (Saastetasu seadus)
Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda:
1) paiksest saasteallikast;
2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus;
3) ujuvvahendilt.
51. Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? (Saastetasu seadus)
Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse .
52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja
radioaktiivsete jäätmete arvestusele.
Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse , seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks.
53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Kasutage vastuses näiteks heitmepuhastusjaama.
Võimaldab asendada näiteks siis kui:
1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.
2) heitmepuhastusjaam suudab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul võtta kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena
3) heitmepuhastusjaam rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 286 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

286 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eek05 Õppematerjali autor

Keskkonnaökonoomika küsimused ja põhjalikud vastused. Eksamikonspekt

keskkonnaökonoomika ökonoomika keskkond eksam küsimused vastused konspekt kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

Keskkonna ökonoomika

doc

Keskkonnaökonomika

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on  majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga  majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi  ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal

Keskkonnaökonoomika

doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria

Keskkonna ökonoomika

doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada

Keskkonnaökonoomika

pdf

Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt.

Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. 25. Missugused on Keskkonnaameti 29. Taastuvate ressursside ökonoomika. põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. selgitamiseks . Selgitada joonise abil Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu).

Keskkonnaökonoomika

docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused:

Keskkonnaökonoomika

docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme"

Keskkonnaökonoomika

Rohkem sarnaseid