· -Turu tekitamine on otsustav: · -Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks 24. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? · Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris · Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR · Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid · 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE
-Turu tekitamine on otsustav: -Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks 24. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale
ala esmakordselt mainitud 1543. aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi kaldal, kust sai kaks korda nädalas laevaga Tartusse sõita. (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Mõisast on alles vaid tiik ja mõned pargipuud ning mõisahooned on tänaseks hävinenud (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Kauksis tegutses ka postijaam, mis paigutati ümber Rannapungeri jõe äärde. Edaspidi hakati seda jaama nimetama Rannapungerja hobupostijaamaks (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Rannapungerja jõe lähedal on kaitsealune 15.-18. sajandi maa-alune kalmistu ja majakas (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Tänapäeval tuntakse Kauksit kui turismipiirkonda, mis rajati juba 1962. aastal ranna luidete nõlvale
...7 2.Valitud kinnisvara arenduse projekt.............................................................................10 2.1.Asukoha põhjendus................................................................................................10 2.2.Sihtotstarbe põhjendus...........................................................................................13 2.3.Eelarve kalkulatsioon............................................................................................16 2.4.Tasuvusanalüüs......................................................................................................17 Kokkuvõte.......................................................................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Lisad................................................................................................................................23
tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Samas muudab ettevõtete või teiste „saastavate üksuste“ jaoks tegevuse majanduslikult võimalikult efektiivseks. (Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). 30) Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus
kindlakstegemine ja selle põhjuste selgitamine (account analysis) korrelatsioonianalüüs korrelatsioonikordajate ja indeksite kasutamisel põhinev analüüs, mis võimaldab selitada uuritavate nähtuste (tunnuste) vahelisi statistilisi seoseid (correlational analysis) kulu-mahu-kasumi (KMK)analüüs - analüüs, millega taotletakse leida müügihinna, käibe ning muutuv-ja püsikulude optimaalne kombinatsioon (CVP- analysis) kulude-tulude analüüs, tasuvusanalüüs, rentaablusanalüüs analüüs, millega tehakse kindlaks, kas ja kui palju tulud ületavad kulusid ning üritatakse määrata kindlaks nende optimaalne vahekord (cost-benefit analysis) lisandväärtus 1. Väärtusahela lülides lisanduv väärtus, mis peegeldub hinna kasvus ja katab väärtuse kasvamisega seotud kulud; 2.kauba turuhind miinus teistelt hangitud ja kauba(teenuse) valmistamiseks kasutatud materjalide ja teenuste maksumus (EVA*, value added)
23 43. Millised eeldused peavad olema täidetud heitmelubade turu loomisel? Turu loomise tingimused: · peavad olema küllalt suured saastekogused; · saasteaine emissioon peab olema mõõdetav; · asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); · turu tekitamine on otsustav: peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks. 44. Kirjeldage, kuidas avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist. Erasektori tasuvusanalüüs otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. · Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. · Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . · Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. · Puhastulu ajaldatakse. · Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + ..
suhteliselt vabas vormis teostatav ja vabatahtlik. 3 Peamised finantstegevused Seotud kuue valdkonnaga: 1. Finantsanalüüs majandusseisundi analüüs, suhtarvuanalüüs jne 2. Juhtimisarvestus allüksuste ja toodete kuluarvestus, analüüs ja juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised otsused Kolme liiki otsused: 1) Investeerimisotsused milliseid tegevusi finantseerida? 2) Finantseerimisotsused kuidas finantseerida põhitegevust? 3) Käibekapitali juhtimisega seotud otsused konkurentsivõime tagamine?
4. Tooted/teenused. 5. Turustamine ja konkurents turu kirjeldus, edutegurid, müügi prognoos. 6. Finantseerimisvajadus ja oodatav tulemus. 7. Kokkuvõte. Finantsanalüüs ja -projektsioonid 1. Finantseerimisvajadus ja -allikad. 2. Põhivarade loetelu. 3. Bilanss. 4. Tasuvusanalüüs. 5. Kasumiaruande (tulude-kulude) plaan 6. Rahavoogude plaan 7. Hälvete analüüs. 8. Viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori hinnanguga (olemasolul). Lisad.
raudtee infrastruktuuri haldaja oleks oma majandustegevuses plussis. Majandusliku analüüsi kohaselt on nii infrastruktuuri haldaja, kaubaveooperaator, kui ka reisijateveo operaator plussis. Tulu-kulu määraks kujunes 1,88, mis ei ole suhteliselt kõrge ehk projekti kallinemine või väiksem veonõudlus võivad järeldusi muuta. (AECOM 2011) 2.2. Ernst & Youngi analüüs 30. aprillil 2017 avalikustati Ernst & Youngi poolt teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüs. Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohaselt on Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, millest kuni 85 protsenti peaks kaetama Euroopa Liidu vahenditest. Eestisse jääva osa maksumus on 1,35 miljardit eurot, millest omafinantseering oleks 268 miljonit eurot. (EY 2017) Uuringus hinnati Rail Balticu sotsiaalmajanduslikuks tuluks 16,2 miljardit eurot, mis kaalub kaugelt üle siseriiklikud investeeringud
saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Samas muudab ettevõtete või teiste „saastavate üksuste“ jaoks tegevuse majanduslikult võimalikult efektiivseks. (Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 30. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? Avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist 3 komponendi järgi: tulud, kulud, intressimäär. Tulu Erasektor: laekumised Avalik sektor: indiviidide maksevalmidus Kulu Erasektor: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) Avalik sektor: alternatiivkulu (loobumiskulu) Intressimäär Erasektor: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud laenuintressimäära. Avalik
........................................10 Strateegilised tegevused eesmärkide saavutamiseks............................................................................10 4 OSA...........................................................................................................................................................11 Finantseerimine....................................................................................................................................11 Tasuvusanalüüs....................................................................................................................................11 Projekti detailne eelarve.......................................................................................................................11 Finantsprognoosid....................................................................................................................................12 Prognoositud kasumiaruanne............................
White paper proposals! Direct road pricing would be unpopular, charging for non-residental parking space, including out of town shopping centres. Konkurents turul vs konkurents turu pärast. Täiusliku konkurentsi saavutamise probleemid transpordis. Transpordiliikide integratsioon. Ülepakkumine. X-ebaefektiivsus. Ristsubsideerimine. Raudtee konkurents maanteetranspordiga, raudtee mastaabisääst kui argument konkurentsi piiramiseks. 4. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. Reisija ajaväärtus. Reisi üldistatud maksumus. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine. Mõju vanadele reisijatele. Mõju juurdetulnud / ära jäänud reiside osas. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs - majanduslik- ehk alternatiivkulu analüüs lisaks kuludele ja tuludele arvestatakse keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.
ressurssidele on avatud kõigile. Ühisomanditragöödia (tragedy of the commons) – Kus kõigile avatud ressurss kasutamise käigus kaotsi läheb. Keskkonnamõju hindamine (environmental impact assessment) – Kavandatava tegevuse poolt loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldatava eeldatava mõju kirjeldamine ja hindamine, negatiivsete mõjude vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi soovitamine. Tasuvusanalüüs ehk kulu-hüve analüüs (cost-benefit analysis) – Analüüs, mis võrdleb mingi tegevuse kulusid sellest sündiva väärtuse või tuludega. Kaudne kasutusväärtus (indirect use value) – Väärtused ja hüved, mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt. väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tulevikuväärtus ehk võimalusväärtus (option value) – Elurikkuse või mingi muu ressursi
registreerita. Kinnisvaraturu tsüklilisus- on tõusud ja mõõnad. Kinnisvaraarendus- tegevus, mille tulemusena kinnistu parandamise käigus tõuseb selle tulusus. Sünergiline efekt- lõpule viidud arendusprojekti tuluväärtus on suurem kui tehtud investeeringutel. Kinnisvararendusprojektid: maa arendusprojektid, ehitusprojektid. Kinnisvararaendusprojekt ietapid:idee genereerimine, esialgne tasuvusanalüüs, eellepingute sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering.
Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel. Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents. Ultraliberaalne majanduskeskkond suurendab sugulise valiku intensiivsust. Elukäikude evolutsiooni teooria seletab, miks ja kuidas sigimiskäitumise optimeerimise reeglid on evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb. Tasuvusanalüüs kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui aga tulevik on tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad. Tuleviku diskonteerimine väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule. Mingi konkreetne rahasumma on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi sugugi 100% tõenäosusega kätte jõuda. Iseloom ja loom ise
Oma kalkulatsioonide põhjendamiseks on kasulik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ja suurusega ettevõtete käibega, hinnapoliitikaga ja kasumi marginaaliga. Kasumiaruande prognoosi aluseks on tulude prognoos (koostamisel kasutage eelnevalt koostatud müügiprognoosi) ja nende tulude saamiseks vajalike kulutuste ning makstavate maksude hindamine. Seejärel tuleb arvutada tegevusega seotud kulud. 28. Tasuvusanalüüs on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod. Mingi projekti vm tegevuse tasuvust hinnatakse selle kulu ja eeldatava kasu omavahelise võrdlemise teel. 29. Rahakäibe prognoos näitab firma tegevuse, investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju kassakäibele ning on aluseks antud ajahetkel firma rahavajaduse määramisel. Samuti näitab kassavoo
Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant- sellega saab kõige madalama intressiga laenu. 20. Ettevõtte krediidivõime hindamine - Ettevõtte puhul hinnatakse: Finantsaruandluse analüüs ·Maksevõime analüüs ·Rentaabluse analüüs ·Rahavoogude analüüs Äriprojekti analüüs ·Eelarve analüüs ·Finantseerimisskeemi analüüs ·Tasuvusanalüüs ·Riskianalüüs Kindlasti tuleb hinnata ka ettevõttele laenu andmiseks tema likviidsust ja maksevõimet ning milline on tõenäosus, et ettevõte võib sattuda pankrotti. 21. Finantsvõimenduse mõju omakapitali rentaablusele joonis finantseerimise pp, slaid 21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui
poodides (kodumasinad, mööbel, riided, autod). Erikaubad on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed, ei tunnusta asenduskaupu. Võõrkaubad on kaubad mille järele nõudlus puudub. Esmatarbekaubad jagatakse: regulaarkaubad, impulskaubad, hädaabikaubad. Toote väljatöötamist võib jagada järgmisteks etappideks:a) idee otsing b) ideede valik c) kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine d) tasuvusanalüüs e) toote kujundamine f) turu proovimine g) turul juurutamine 10. Pakendi ülesanded Toote jaoks võib pakend olla: ebaoluline või oluline. Pakendid jagatakse: primaarne pakend, sekundaarne pakend, transpordipakend Pakendamise funktsioonid: 1. Kaitse 2. Informeerimine 3. Müügi soodustamine 11. Kaubamärk Kaubamärk on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille
Muutuvkulud 5100 10 000 18 000 kokku Finantsprognoosid tulemused (eurodes), 3 aastat: 2019 2020 2021 Tulud / käive 24 800 45 000 55 000 Kulud kokku 15 100 33 000 43 000 Kasum 9700 12 000 12 000 Tasuvusanalüüs: Autod võtavad 10 liitrit sajale kilomeetrile. Tegin arvutuse, kui palju kaks autot teeniks optimaalsete tingimuste juures ja kas ettevõte oleks kasumlik: 1 km = 0,1 l 1l = 1,2 Ideaalis oleks päevas keskmiselt umbes 20 sõitu, 3 km on keskmine sõidu pikkus. 20x3=60 km päevas üks auto, kaks autot 180 km päevas. 20 160 km neli kuud (7x180x4x4) Kütust kulub - 2016 l ja maksab see 2419,2 Kokku 2240 sõitu nelja kuu peale ehk siis kui alustustasu on 3 , siis sealt tuleb sisse 6720
Ettevõte peab tegema oma investeeringud nii, et oleks kaetud laenatud vahendite kulud ja lisaks teenitud tulu. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressikulude kattekordajat ehk seda, kas ettevõte on suuteline intresse jooksvatest tuludest tasuma. See näitaja ei tohiks olla alla 1. Intressikulude kattekordaja = kasum / intressikulu 9 2.2.5. Tasuvusanalüüs Tasuvus- e. rentaablussuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutab ettevõte oma varasid ja kui hästi on korraldatud ettevõtte põhitegevus. Mida kõrgemad on tasuvussuhtarvud, seda edukam on ettevõte. Tasuvussuhtarvude arvutamisel kasutatakse kõige sagedamini ettevõtte puhaskasumit. Tasuvussuhtarvu võib väljendada nii protsendis kui ka suhtarvus. Kõige sagedamini kasutatakse tasuvusanalüüsi mõõtmaks tulu aktsionäride omakapitali kohta (TAOK)
..................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23 3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS...25 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine.......................................................27 3.2 Uue toote omahinna kalkulatsioon.....................................................................29 3.2
· Kasutame NPV otsustamise · Kasutame otsustamiseks tavalise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on NPV kriteeriumi,kus tõkkenormiks on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. riski arvestav diskonteerimismäär. 10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on
laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud. Strateegia – Üldine tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegiline juhtimine – Strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Sulgemiskurss – Väärtpaberite hind börsipäeva lõpul. T Tagatis – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist. Tasuvusaeg – Aeg, mille kestel saadud kasum katab tehtud kulude summa. Leitakse investeeringu ja aasta netolaekumi jagatisena. Tasuvusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele. Tarbijahinnaindeks – Hinnaindeks, mis mõõdab üksikisikute tarbekauba- ja teenusekorvi hinna muutumist; levinuim hinnaindeks. Tegevuskulud – Ettevõtte normaalse äritegevusega kaasnev kulu, välja arvatud müüdud kaupade maksumus.
3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 14) Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15) Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon,
nimekirjast on võimalik esitada objekte või objektigruppe (projekte) rahastamiseks EL perioodi 2014-2020 üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetmest andes Maanteeametile õiguse esitada projekti rahastamistaotlus rakendusüksusele (Tehnilise Järelevalve Amet). Maanteeamet valmistab ette projektitaotlused koos vajalike lisadega, milleks on keskkonnamõjude analüüs (juhul kui seda nõuab seadus), tasuvusanalüüs ja vajalikud kinnituskirjad. Projektitaotluse vaatab läbi rakendusüksus koostöös rakendusasutusega (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) , andes hinnangu tasuvusanalüüsile, määrates selle analüüsi alusel toetuse määra ning hinnates riigiabi aspekte. Nõuetele vastavale projektile teeb rakendusüksus rahastamisotsuse. Seega maanteeprojektidele struktuurivahenditest toetuse eraldamise eelduseks on käesolev teehoiukava
ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi. c) Kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine. Idee kirjeldatakse üksikasjalikult tarbijakesksetes terminites. Potentsiaalsetel tarbijatel palutakse tootekontseptsiooni hinnata. Nende suhtumine näitab suuresti ära selle, kas toote vastu on piisav huvi ja kas eksisteerib müügipotentsiaal, mis õigustaks edasisi arenduskulusid. d) Tasuvusanalüüs. Hinnatakse toote oodatavat majanduslikku tasuvust. Arvestatakse tootmiskulusid, konkurentsi tugevust, nõudlust, investeeringute vajadust ja oodatavat rentaablust. e) Toote kujundamine. Toode realiseeritakse materiaalselt, esialgseid mudeleid katsetatakse ja arendatakse. Kavandatakse esialgne turundusstrateegia. f) Turu proovimine. Uut toodet ja tema turunduse programmi katsetatakse reaalsetes turutingimustes. Saadud informatsiooni kasutatakse
organisatsiooni üksikute osade varjatud arenguvõimalused y konkurentide tasand võrreldakse oma ja konkurentide saavutusi või tegevusi; võrreldakse toodete disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid y üldine tasand seire ületab konkurentide ja tööstusharu tasandi. Kriteeriumiks on võime rakendada kogemust oma tegevusvaldkonnas. Tasuvusanalüüs määratakse toote kogus, mille puhul toote valmistamise kulud võrdsustuvad kogutuluga ja millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid)
· etendavad tähtsat osa kaugvedudes, või · võimaldavad transpordikoridorides ümbersõitu suurtest linnadest, või · kindlustavad ühenduse teiste veoviisidega, või · raskesti ligipääsetavad ja äärealad ühenduse keskpiirkondadega. Projektide valiku protsess - Taotleja poolt · Projekti identifitseerimine ja projektdokumentatsiooni koostamine - Eelarved - Tasuvusanalüüs - Finantsanalüüs · Tulu-kuluanalüüs · Finantsprojektsioonide koostamine - Rakendusüksuses · Prioritiseerimine · Otsustamine Suurprojekt - Projekt, mis seisneb ehitustöödes, meetmetes ja teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku ja tehnilise olemusega ühtne ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja
Asukoha valik koosneb neljast etapist: 1) valitakse asukoha hindamise kriteeriumid (tulu, sotsiaalsete teenuste hulk), 2) tehakse kindlaks tähtsust omavad tegurid, nt turgude asukoht või toormaterjalid, 3) leitakse alternatiivsed asukohad, määratakse asukoha regioon, määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti 4) hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid (kaalumismeetod, raskuskeskme meetod, tasuvusanalüüs, transpordikulu meetod, regressioonimudelid, eksperthinnangud). Peamiselt kasutatakse: 1) kaalumismeetod, mis hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid sisendeid, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni vajadustest. Asukoha hindamiseks on vaja: 11
organisatsiooni üksikute osade varjatud arenguvõimalused y konkurentide tasand võrreldakse oma ja konkurentide saavutusi või tegevusi; võrreldakse toodete disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid y üldine tasand seire ületab konkurentide ja tööstusharu tasandi. Kriteeriumiks on võime rakendada kogemust oma tegevusvaldkonnas. Tasuvusanalüüs määratakse toote kogus, mille puhul toote valmistamise kulud võrdsustuvad kogutuluga ja millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasumifunktsioon lineaarse nõudlus- ja kulufunktsiooni korral. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3. VÕRRANDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Lineaarsed võrrandid. Tasuvusanalüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Ruutvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4. PROTSENT- JA FINANTSARVUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
Väga raske on hankida õigeaegset, tõepärast ja võrreldavat infot, mis näitaks firma tulemuslikkust ülemaailmses mastaabis. Kahe aasta jooksul peame leidma sellele olukorrale lahenduse." Millist infosüsteemi tuleks neile selleks eelkõige soovitada? Ettevõtte ressursiplaneerimissüsteem Analüüs, mille käigus ettevõte võrdleb juurutatavast infosüsteemist saadavat tulu süsteemi ostu-, paigaldus- ja hoolduskuludega, nimetatakse terminiga majanduslik tasuvusanalüüs. Millised meetmed on otseselt suunatud klienditeeninduse efektiivsuse tõstmiseks e-äris? Veebivormide ja -uuringute kasutamine klientidega koostöö parandamiseks Kliendihaldussüsteemi juurutamine Erinevate infosüsteemidega kahe erineva panga ühinemisel, peab infosüsteemi haldav osakond planeerima vajalikud tegevused, et luua alternatiivideta, ühine infosüsteem, mis on vastavuses äriplaani eesmärkidega.
........................................... 10 2.4 Kasumifunktsioon lineaarse nõudlus- ja kulufunktsiooni korral ........................................... 12 2.5 Liitfunktsioon ......................................................................................................................... 14 3 Võrrandid ........................................................................................................................... 16 3.1 Lineaarsed võrrandid, tasuvusanalüüs .................................................................................. 16 3.2 Ruutvõrrandid ....................................................................................................................... 18 4 Protsent- ja finantsarvutused .............................................................................................. 21 4.1 Protsentarvutuste põhitüübid .....................................................................................
................................................................................52 V ANALÜÜS 57 1.Finantsanalüüs....................................................................................................................57 2.Kulu-maht-kasum analüüs ................................................................................................61 3.Investeeringute tasuvusanalüüs..........................................................................................63 4.Kulu-kasu analüüs .............................................................................................................75 KASUTATUD KIRJANDUS 78 3 4 SISSEJUHATUS
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
partnereid, ja neid sündis ju vähem) Sigimiskäitmise optimeerimine · Nende jaoks, kes sigivad mitu korda elu jooksul, on keskne küsimus: o Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne? o Millal on targem teha pikaajalisi investeeringuid, et hiljem suurem kasum välja võtta? o Millal on kasulik investeerida maksimaalselt hetkekasusse? · Tasuvusanalüüs o Kui ees ootab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saks veel edaspidigi o Kui edasine elu tõotab tulla lühike, sigi kohe!ad varem suguküpseks ja sigivad o Äädikakärbsed asusid kisklus riski tingimustes kiiremini sigima, kui haistavad kiskjate kohalolu · Paarumiskonkurents=> surnud ring o Kuna meeste eluiga on naiste omast lühemaks evolutsioneerunud, siis on naistest
Organisatsiooni tasand: kui arukalt ja efektiivselt inimressurssi üldiselt juhitakse Personalijuhtimise kui funktsiooni toimimise tasand: kui hästi ja efektiivselt töötab funktsionaalne allüksus Meetoditest on kasutusel: Auditid Vastavus strateegiale, plaanidele; indikaatorite hindamine (näit. värbamiskulud ühe värvatava kohta); huvigruppide hinnangud Analüütiline lähenemine; Tasuvusanalüüs; Eksperimendid Tasakaalus tulemuskaart Võrdlused Võimalikud kasutatavad mõõdikud: Töötajate arv Koguvoolavus Vabatahtlik voolavus Soodustuste kulu töötaja kohta Tervisekulu töötaja kohta Esimese 90 päeva jooksul lahkunud uute töötajate arv Arendustegevustes osalemise määr Mitmekesise meeskonnaga juhtide arv Kõrge potentsiaaliga töötajate voolavus Hinnang uue töötaja tulemusele esimese tööaasta lõpuks 17
mis on autentne. ,,Lõkke süütamine ilma tikkudeta ja kuidas linast riie valmib" mõjusid ankeetküsimustikus tõenäoliselt atraktiivse ja olulisena, et küsimustele negatiivseid 48 vastuseid ei tulnud. Neid märksõnu võib turunduses kasutada klientide ligimeelitamiseks. Selgus märkimisväärne huvi selle vastu, et kogu teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud. Viia läbi tasuvusanalüüs selgitamaks välja, kas seda on võimalik korraldada ilma, et toidu hind muutuks liialt kalliks. Toidu saamise protsessi osad (maa harimine, seemnete külvamine, viljade koristamine) saab muuta osaks elamustootest, mille käigus tutvutakse vanaaegsete töömeetoditega. Teemapargis võiks luua justkui ajajoone mineviku tsoon, tänapäevane ala ja futuristlik tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses,