Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam (0)

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika  teooriaeksami kordamisküsimused  1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond  Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka                     makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali                 vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital.   2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba.   Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu                     kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks                 tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks                   (funkstionaalne kasu).  Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus),                 olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus.   Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi väärtusi; ajalooliselt oluline rada -                         üks Eesti esimesi.  3. Odumi mudel  Loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle                     utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega.  E. ja A. Odumi mudeli järgi viib territooriumi täielik kasutuselevõtt sealt saadava toodangu                           miinimumini, s.t. 25%-le võimalikust toodangust. Toodangu maksimum saavutatakse 40%                   territooriumi kasutuselevõtul, kusjuures 60%-l säilivad looduslikud ökosüsteemid.  Toodud mudel illustreerib küll looduslike alade majanduslikku efekti ökoloogilise tasakaalu                     säilitamisel ühes konkreetses ökosüsteemis, kuid selle rakendamisel peab arvestama, et kasutusele                       võetud ja loodusliku maastiku optimaalne vahekord sõltub laiuskraadist ja ökotüübist.  Kui suureks osutuvad ülaltoodud efektid tegelikkuses, oleneb nähtavasti oluliselt sellest, kui suure                         osa territooriumist täidavad looduslikud ökosüsteemid, s.t. kui palju on jäänud (kaitsealust) metsa                         või raba.  4. Malthuse teooria  Thomas Malthust tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna                           sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse                   ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Ta väitis, et inimeste arv kasvab geomeetrilises                         progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16), aga nende kasutada olevad ressursid aritmeetilises                     progressioonis (1,2,3,4,5). 


Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust ning oli arvamusel, et haritav maa piirab                         rahvastiku kasvu.  Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine, Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret                       kasvu põllumajanduses.  LISA: “Rahvastiku eksponentsiaalset kasvuvõimet kirjeldas Briti demograaf ​Thomas Malthus                   (1798). Malthus täheldas, et Põhja-Ameerikas, kus kõrge kvaliteediga maa on vabalt saadaval ning                           elukvaliteet seetõttu kõrge, ​kahekordistub rahvaarv iga põlvkonnaga, ning piirkondades, mida on                       hiljuti räsinud mõni ohvriterohke katastroof, ​kasvab rahvastik kiiremini kui ökoloogiliselt                     stabiilsetes piirkondades.  Malthus järeldas, et rahvaarvu maksimum omab mingit ​välist piirangut​, milleks on piisava                         toiduvaru ja muu eluks vajaliku olemasolu - tootmisvõime. Ilma piiranguteta kasvab populatsioon                         geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai                   piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult ​lineaarselt​. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse                         kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus”  5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika                 erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis.  1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport                             lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on                       loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei                         näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.  Realistlik stsenaarium:   


Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja selle hüpoteetilistel tagajärgedel.  I ≡ P* A* T.  ​Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad, toimub „totaalne mandumine”.    Pessimistlik stsenaarium:     Ressursside ekspluateerimine on võrreldes realistliku stsenaariumiga palju intensiivsem.  Peamiseks erinevuseks on saastet kirjeldav muutuja. Saaste suurenemine on inimpopulatsiooni                     vähenemise peamiseks põhjuseks.  Prognoosid aastani 2050: 


      


 


  6. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.  „The Limits to Growth” (Kasvu piirid) - algatas maailmas ulatusliku debati majanduskasvu ja                           inimpopulatsiooni suurenemise ökoloogilistest piiridest. Autorid kasutasid süsteemiteooriat ja                 arvutipõhist modelleerimist viie muutuja koos- ja vastasmõju hindamiseks:  ● tööstuslik tootmine  ● tooraine ammendamine  ● saastus (reostus)  ● toiduainete tootmine  ● rahvastiku juurdekasv. 


Stsenaariumid aastani 2100; 6 stsenaariumi iga muutuja kohta eraldi. Pööre keskkonnapoliitilise                       mõtte arengus. Viis keskkonnaprobleemid massidesse ja poliitikasse. Andis tõuke                   keskkonnaökonoomika arengule.    Pessimistid: ​väidavad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest                             ressursid on piiratud.Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade                     kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib                               kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada.    Optimistid: ​lähtuvad võrreldes pessimistidega teistest eeldustest. Väidavad, et kui rakendatakse                     turumajandust, siis ei ammendu loodusressursid; suurem nõudlus tõstab hinda; keskkonnaseisundi                     halvenemine, ergutab probleemide lahendamist (tehniline lahendus).  Keskkonnamõju = f(Rahvastik,Rikkus,Tehnoloogia)  Keskne võimalus on optimisti vaadetes asendada tulevikus loodusressursse inimeste poolt toodetud                       hüvistega.    7. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid.  Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? ​See sõltub inimeste arvust, isiku tarbimisest,                       hüviste tootmise tehnoloogiatest, toodetud hüvistest.   Mõõtmine= ​ I≡ P * A * T  Mõju (I) ​- ressursside ammutamine keskkonnast (süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja                           tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse                 vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne).  Indiviidide arv (P) ​ -  ​mõõdetakse loendades.  Jõukus (A) - ​majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP),                         mõõdetakse rahaühikutes.  Tehnoloogia (T) - ​mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku                           (tavaliselt $) kohta.      8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus.  Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid & ordinalistid.  


Kardinalistid  ​arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes €.  Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri                         kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena.  9. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria                   loomaliigi isendi hävitamise eest.   Hüvitise määr:  ​Selgroogse loomaliigi isendi kahjustamine ​200€​ isendi kohta​.   Isendi hävitamise eest: ​a) kahepaikse liigi isendi kohta 640€, ​b​) linnuliigi/imetajaliigi isendi kohta                           1300€ ​. Selgrootu loomaliigi isendi hävitamine/kahjustamine ​320€​ isendi kohta.    Näited I kaitsekategooria liikidest: ​ebapärlikarp (selgrootu), rohe-kärnkonn, madukotkas, must                   toonekurg, merikotkas, väikepistrik, rabapüü, rabapistrik, lendorav, euroopa naarits (selgroogsed). 


10.Loodusväärtused ja majandusteadus. Väärtuste kategooriad.   • Väärtuse kriteeriumiks on  ​mõju indiviidi heaolule​.   • Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on  ​majanduslik väärtus​.   • Järelikult: ​majanduslik väärtus on näiteks ka ökosüsteemi teenustel, liikide säilimisel ja                         puhtal õhul ​.   • Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so. nende väärtuse ​rahaline ekvivalent jääb                       leidmata, ​ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad                       arvestamata.  Väärtuste kategooriad ​:   1) ​funktsionaalne ehk instrumentaalne väärtus​: on seotud ​suhtestumisega ​(relational): nad                     väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Tekib, kui mingi objekt või tegevus                         teenib ​ äratuntavat eesmärki​, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud.  2) ​esteetiline​: on seotud ​ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi                             jõudmiseks, vaid kui ​lõppeesmärki​. Sellisel juhul on esteetiline väärtus ​loomuomane                     väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest                     millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti                         enda kvaliteetidega ​.  3) ​moraalne​: on seotud ​headusega, õigluse ja „õige“ käitumisega​. Sarnaselt esteetilisele                       väärtusele on moraalne väärtus seotud ​teo, suhtumise või hinnangu endaga​. Kui                       hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist    11.Looduse turuvälised väärtused (loendada ja iseloomustada).    (Turuvälised väärtused (non-market values). Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, nt maastiku                       esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus ​)   • Üldökoloogiline väärtus: ​Vee ja õhu ringluse tagamine • Vee ja õhu puhastamine • Pinnase erosiooni vältimine                                   • Puhta vee varude säilitamine • Veerežiimi reguleerimine • Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid)    • Bioloogilise regulatsiooni väärtus: ​• Geneetiliste ressursside säilitamine • Liikide kaitse • Ökosüsteemide                           mitmekesisuse tagamine. (Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise                       varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi                         ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi). Väljasuremisohus liigid:  


    • Puhkemajanduslik väärtus:  ​Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine.   (Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle ​utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja                       mitteutilitaarsed väärtused ​jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi                             kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda.)   • Psühho-sotsiaalne väärtus: ​•Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks (Looduse                     mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühhosotsiaalses väärtuses on omavahel                     tihedasti põimuvad olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses).  • Kultuurilis-ajalooline väärtus:  ​Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine  • Hariduslik ja teaduslik väärtus:  ​Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks  • Esteetiline väärtus:  ​Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks  12.Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed               ressursid, nende võrdlus.   Turu- ja turuväliste väärtuste võrdlus METSA näitel:     


  13.Piirkasulikkuse teooria, selle olemus ja 4 eeldust.  Piirkasulikkuse teooria - majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad                     vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse                     suhtes.   Kujunes välja 19. saj. lõpul, seega enne keskkonnaökonoomikat.  Kasulikkus - ​ tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus.  Piirkasulikkus - ​ täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel.  Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise                         kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja                           nõudluskõver langeb.  Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on                     seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi                             kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.  ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on                       madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada.  ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada.    4 teooria eeldust:   1. Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest                       teatavat kasu ehk rahulolu.  2. Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest                         võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust.  3. Mida rohke kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma                       vajadusi; iga üksiku ühiku tarbimisest saadav rahuldus (kasu) kujuneb suhteliselt                     väiksemaks.  4. Saadav rahuldus e. kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav.    NB Kõige suurem on kauba või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus                             selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata.  Kauba või teenuse teise ühiku väärtus on juba väiksem, kolmanda ühiku väärtus veel väiksem jne.   


Erandjuhul, kui tarbija on kaubast- või teenusest juba küllastunud, ​võib piirkasulikkus olla ka                           negatiivne.  ​See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema.  Näide:  ​kõrb ja veepudel 


14.Miks on vaja hinnata looduse turuväliseid väärtusi? Tuua näiteid.     Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on ka ​majanduslik väärtus​. Inimesed tahavad                           oma heaolu maksimeerida.  Igal majanduslikul väärtusel on  ​rahaline ekvivalent​.   Järelikult on majanduslik väärtus ja rahaline ekvivalent ka heaolu mõjutavatel looduse turuvälistel                         väärtustel, nagu näiteks ökosüsteemi teenustel, liikide säilimisel ja puhtal õhul.  Keskkonna kasutamisel on sagedased väärtuskonfliktid. Keskkonna väärtuste kvantifitseerimine ja                   majanduslik hindamine on vajalik väärtuskonfliktide tõttu. Probleemiks on, kuidas omistada                     turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad ​otsustusprotsessis võrreldavaks teiste​, turul                     osalevate hüvistega.  Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu.  Näide:  ​maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus  15. Looduse turuväliste väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Tuua näiteid.  Kaudsed meetodid:  Majandusliku kahju meetod ​: Hinnatakse saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna                     väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest.  Näide ​: ​inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase                   saastumine, mürakahjustused ​. ​Põhineb​ kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul.  


Preventiivkulude meetod ​: Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. ​Näide​: ​kulud                 puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja                   ökosüsteemide säilitamiseks ​. • ​Põhineb​ säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.   Taastamiskulude meetod ​: Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra                       taastamiseks.   Näide ​: ​kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude                 taastamiseks saastatud veekogus. ​ ​Põhineb​ taastatava hüve majanduslikul hinnangul.  Reisikulude meetod ​:Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt                   jõudmiseks kulutatud summasid.   Näide ​: ​Jägala joa külastajate transpordikulud. ​Põhineb ​objektini jõudmiseks tehtavate kulude                     summeerimisel  Kinnisvarahinna meetod ​: Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja                   tingimustest.   Näide ​: ​hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus ​.  Asendamiskulude meetod ​: Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse                     tehislikku tootmist.   Näide ​: ​hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine ​.  Otsesed meetodid:    Tingimuslik hindamine  ​(contingent valuation):  • Väärtuse hindamine ​maksevalmiduse alusel (willingness to pay, WTP) (​põhineb tegelike või                           võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta)   • Väärtuse hindamine ​kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) ​(Küsimuse                     sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 


16.Turutõrge, selle olemus.   Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed                           otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse                             võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole                     ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid                   turutehingutele, transaktsioonidele • Hinnamoonutused turgudel  Põhjused ​: ​1) ​kapitalituru funktsioneerimine mitte täiskonkurentsi- ehk atomaarturuna​, vaid                   sellisena, mille struktuuris on teatud osatähtsus ka teistel turutüüpidel (polüpoolsel turul,                       oligopoolsel turul, monopoolsel turul).  2) turgu ei mõjuta mitte ainult otsesed turumehhanismid (mida käsitletakse turu                       mudelkujunduse elementidena), vaid ka ​paljud turuvälised asjaolud alates seadustega                   kehtestatud keeldudest ja maksudest ning lõpetades moraali ja usuliste veendumuste                     mõjuga.  3) ​turg ei ole tundlik ühiskonnaohtlike kaupade (narkootikumid, alkohol, tubakas)                     pakkumise reguleerimise (piiramise)  ​suhtes​.   4) turg ​ei taga ühiskonna varustamist eranditult kõikide hüvistega​, mida ühiskond                       normaalseks toimimiseks ja arenemiseks vajab.   Turg ei hõlma varustamist ühishüvisteks loetavate kaupade ja teenustega, mida tarbitakse                       kas kogu rahva või paljude selle liikmete poolt ühiselt (kollektiivselt) ilma turu vahenduseta                           (näit tuletornid, riigikaitseteenused, korrakaitseteenused).  17.Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus,                   välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.   Välistav hüvis - hüvis, mille kasutamist on võimalik takistada, ​Konkureeriv hüvis - hüvis, mille                             tarbimisel ei saa sama hüvist teine tarbija kasutada.  ● Erahüvised  ​- on konkureerivad ja välistatavad (jäätis, õun, riided)  ● Avalikud hüvised/ Avalik kaup/Ühiskondlik kaup - ​ ei ole konkureerivad ega  välistatavad (õhu kvaliteet, looduse mitmekesisus, riigikaitse, majakad, 
seadusandlus). Paljud keskkonnaressursid on avalikud kaubad.  ● Ühised ressursid  ​- on konkureerivad, aga pole välistatavad (ookeani kalavarud,  suurlinna tänavad, puit, seened metsas, joogivesi)  ● ( ​Loomulik monopol ehk klubikaubad​ - on välistatavad, aga mitte konkureerivad,  kaabel TV; looduspark, jõusaali liikmelisus, tuletõrje) 
 


   


18.Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil ​.  ” ​Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk               lisaisiku tarbimise piirkulu on null ​. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja                         lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna                         seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: ​nende kasutamist ei saa                   normeerida, lisandunud tarbija saab kasu ise midagi maksmata. Pole vahet, kas kaitsta                         territooriumi, millel elab 1000 või 10 000 inimest (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse                         programm, vaktsineerimine). Nende kasutamist ​ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil                     millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda).”   19.Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.                 


20.Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.                 “Ressursside paigutus on efektiivne, kui hind on võrdne piirkuludega  (P=MR=MC). Ettevõte samastab piirkulu ja hinna. See seos määrab ära, ressursside                       paigutuse (tootmise). Tootmiskogused mida, toodetakse allpool turutasakaalu, tekitavad                 olukorra, kus ​hind on suurem kui piirkulu​. See tähendab, et tarbijad saavad lisatarbimisest                           suuremat lisaväärtust kui tootjad selle lisa koguse tootmisest. ?????? pole kindel!!  21.Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil.    Avaliku kauba tootmine MC > 0. Nt: ​Looduspargi rajamine; Loodusfilmi tootmine; Bioloogilise                         mitmekesisuse säilitamine  *Ma ja         Mb maksevalmidused liidetakse ja saadakse efektiivne kogus, kus maksevalmiduse summa                     võrdub piirkuluga  22.Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju.  


Ühe isiku või firma tegevuse kompenseerimata mõju kolmanda isiku heaolule. ​Välismõjud tekivad                         kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks.   Negatiivne välismõju ​: ​õhusaaste, veereostus, müra. ​Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad                     negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat                             tegevust  Positiivne välismõju ​: ​mesinik ja puuviljaaed ​. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja                       või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende                             välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu   


23.Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.                     Eeldab, et saastet       vähendatakse tootmise vähendamise kaudu • Maksustatakse toodet, mitte saastet.   “Keskkonnatasud (st Pigou maksud) on kehtestatud korrigeerimaks turutõrget, mis                   saavutatakse ressursside paigutuse mõjutamisega. Ainult saaste kahjustuste piirkulu ja saaste                     vähendamise piirkulu võrreldes on võimalik määrata optimaalne keskkonnatasude (e Pigou                     maksu) määr.”  24.Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitage ja näidake                     joonisel.    


Saaste vähendamise piirkulu (MCC) koosneb ​:  • Tegelikest kuludest (”out-of-pocket cost”), sisaldab: puhastusseadmetega saaste vähendamise                   kulusid, tootmise vähendamisega seotud kulud, tootmistehnoloogia kulud.  • Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika,                       sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed   • Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise    Saaste kahjustuste piirkulu (MDC) ​ on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu (MCC)   • Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju.   Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid:   • kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele)   • haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus)   • hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust   • poliitikute hinnangud   25.Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel.                  


Efektiivne saaste – S* on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii ​negatiivsed välismõjud                             (saastekahju) kui r ​eguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud​, ning neist kriteeriumidest lähtudes                     saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes)  26.Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist?    Kaks eesmärkide liiki: 1) Turg ei toimi efektiivselt -esinevad välismõjud -teised turutõrked. Nende                           tingimuste juures on eesmärk ”ressursside efektiivne paigutus” 2) Muu eesmärk -sotsiaalne õiglus                         (toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus regionaalne tööpuudus)  25.Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik),               formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale.  Küttimine-korilus ​: Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia, (​Inimenergia               ekvivalent (IE) ​: inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas) • ​Tule                           kasutuselevõtuga ​ tarbis inimene energiat ​2 IE​ päevas.    Kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit.   P ja ​A väga väikesed; ​T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent) •                                     Keskkonnamõju väike • ​P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või                       väljasuremisele. (P- populatsioon, A - jõukus, T - tehnoloogia) 


  Põllumajanduslik ​: Inimpopulatsioonid muutusid paikseks • Oluline eeldus - loomade kodustamine                     (lammas, kits, veis, siga, hobune). Inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi.                     Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega • Muutus võimalikuks                         urbaniseerumine - spetsialiseerumine ja kihistumine. Faasi lõpuks ​3-4 IE​, (2-3 IE lisaks                         somaatilisele energiale) • Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade,                       vee ja tuule energiat • Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon).                         Eksogeenne energia: biomass  Põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. • ​P palju suurem                                 võrreldes eelmise faasiga • ​A veidi suurem • ​T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks                               kasutati välist energiat per capita ​2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades ​P kasvu oli                               inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi lõpuks ​sadu kordi ​suurem küttimise-korilusega                       võrreldes • Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale!  Tööstuslik ​: Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega.                   Vajadus uute energiaallikate järele. • Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest                       vett välja pumbata • Aurumasin 1784, leiutaja James Watt. Söe kasutamine raua sulatamiseks.  Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi. I ≡ P * A * T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult                                                 kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab                         majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside                   kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud.   Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: • Põllumajanduslik formatsioon ​3-4 IE • 1900 AD                         tarbis inimene keskmiselt ​14 IE-​d • 2000 AD tarbis inimene keskmiselt ​19 IE​-d • Varieerumine                               riigiti väga suur (USA 93 IE-d;  Bangladesh 4 IE-d (biomass)) 


26.Troofiline püramiid.      Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni                   püramiid (ökoloog ​Charles Eltoni järgi)) on ​ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis                     astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht ​troofilist taset – alt üles vastavalt                           primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid ​konsumente                 ( ​fütofaage​), II astme ehk sekundaarseid konsumente (​karnivoore​), III astme ehk tertsiaarseid                       konsumente ( ​ülikiskjad​).  Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva                         energiavoo ​ alusel.  Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu                       10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud ​assimilatsiooni ​kasuteguriga                       toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass                           suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass                             umbes 5 kg).  


27.Ressursside ammutamine. Juurdevoolavad ja akumuleeruvad ressursid. Selgitada               varu ja voo võrrandi abil.   Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist:   1.  ​ressurss esineb​ voona (flow)- ​tarbimine praegu​ ei mõjuta​ tarbimist tulevikus   Juurdevoolavad (voogavad) ressursid:  • ei moodusta varu ​!   • ei akumuleeru ega amortiseeru ​!   • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus ​!   Näide ​: ​päikesekiirgus ​. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut                   tulevikus. Lisaks: ​hüdroenergia (tõusud-mõõnad, laineenergia), tuuleenergia,             maasoojusenergia    2. ​ressurss esineb varuna (stock)- ​tarbimine ​praegu ​mõjutab tarbimist                   tulevikus  Akumuleeruvad (varusid moodustavad) ressursid (stock resources):   Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: ​ ​St = St-1 + At – Ot   kus  ​St​ on varude suurus perioodi t lõpuks   St-1 ​ on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp)   At ​ on sissevool perioodil t = (Gt growth)  Ot  ​on väljavool perioodil t = (Et extraxtion)  Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu ​At defineerida                   kasvuna ​Gt (growth) ja väljavoolu ​Ot ammutamisena ​Et (extraxtion): ​St = St-1 + Gt – Et                                 Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et:  ​Gt=0  Näide ​: ​kivisüsi, nafta ​, ​põlevkivi, maagaas, turvas, pruunsüsi, tuumakütus​. Need varud                     kulutatakse permanentselt ning seetõttu pole need taastuvad. Varud on limiteeritud ning see                         mõjutab tarbimist ka tulevikus. 


28.Mittetaastuvad ressursid. Selgitada varu ja voo võrrandi abil.                   ​Üldvõrrand:​ St = St-1 + Gt – Et;   Kriteerium: ​Gt = 0; Et>0, siis St<= St-1 (juurdekasv on null; kui ammutamine suurem                             kui null, siis varude suurus perioodi lõpuks on väiksem/sama suur kui perioodi                         alguses)  Mittetaastuvate ressursside võrrand: ​St = St-1 ​– Et (varude suurus perioodi lõpuks                         võrdub varude suurus perioodi alguses lahutada ammutamine)  TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD - energiaressurss, mille kogus kasutamisel               väheneb. Fossiilkütused on põlevad, süsinikku sisaldavad ja orgaanilise päritoluga                   geoloogilised setted, mille põletamine saastab atmosfääri süsinikdioksiidiga,               lämmastikuühenditega, olenevalt kütusest ka väävliühenditega ja paljude muude heitmetega. 


29.Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos.                 Selgitada joonise abil.  Üldvõrrand: ​ St = St-1 + Gt – Et  Kriteerium: ​ ​Gt = Et (kasv=ammutamine, taandub välja)  Taastuvate ressursside võrrand ​: St = St-1 (varude suurus perioodi lõpuks= varude                       suurus perioodi alguses)  BIOKÜTUSED(biomass, biogaas, biodiisel, bioetanool) – energiaallikad, mis taastuvad                 aineringete käigus. Loetakse taastuvenergiaks eeldusel, et ressursse ei kasutata rohkemal                     määral, kui neid juurde tekib. Energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse                     uuesti aineringes.  


30.Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele               usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete             kogumisest Eestis kuni tänapäevani.  Andmete kogumine 1936-1941: ​1935. aasta looduskaitseseadusega sätestatud               loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks                   riiklikul tasandil. Aastatel 1936-1941 oli tehtud ​549 sissekannet: 238 rändrahnu, 236 puud,                         47 maa-ala, 26 taimeliiku, 2 allikat.  Nõukogude periood ​: 1955. aastal loodi Teaduste Akadeemia looduskaitse Komisjon, kelle                     ülesandeks oli: - looduskaitse riikliku süsteemi ja seadusandluse ettevalmistamine -                     kaitsealade võrgu ja loodusmälestiste nimekirjade koostamine, - teadusuurimused -                   selgitustöö.  1957 - võeti vastu looduskaitseseadus (kehtis 1990.): Seaduse alusel loodi 4 riikliku                         looduskaitseala (Matsalu, Nigula, Viidumäe, Vaika) ja mitmeid teisi kaitsealasid. 1957.                     aastal loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures Looduskaitse Valitsus   1962. aastal Põllumajandusministeeriumi juures tegutsenud Metsamajanduse Peavalitsus               allutati Ministrite Nõukogule ning Looduskaitse Valitsusest sai selle struktuuriüksus. Asutus                     nimetati Metsmajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuseks. 1966. aastal sai sellest                   samanimeline ministeerium.  Keskkonnasurve andmete kogumine: 1980-ndatel aastatel hakati ettevõtetelt koguma                 õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate                       infosüsteemiks ja veekatastriks  31.Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses               olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti               põhiülesanded? Tooge näiteid põhiülesannete kohta.  “ ​Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse                     poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike                   dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja                       moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil.”  Keskkonnaameti missioon: 


1) Keskkonnaamet loob ja hoiab head elukeskkonda praegu ja mõeldes tulevastele                       põlvedele.  2) Hea elukeskkonna tagame koos elanike, arendajate ja kõigi partneritega, arendades                       loodushoidu ja kaitstes elurikkust.  Ülesanded:   1. Keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning               litsentside andmine;    2. planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine;    3. veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude  hindamisel osalemine;    4. keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise  korraldamine    5. kaitstavate loodusobjektide valitsemine;    6. võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja  rakendamise korraldamine;    7. loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;    8. kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine;    9. metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine   10. vääriselupaikade väljavalimise korraldamine    11. metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine;    12. õhu, pinnase, vee radioaktiivsuse ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine 13.                       elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne. 


35.1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu                       tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise             põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge mõni                 näide, mis illustreeriks Keskkonnainspektsiooni tegevust.  Keskkonnainspektsioon on ​riiklik järelevalveasutus​, mille eesmärk on kontrollida                 looduskeskkonna kaitseks kehtestatud  ​seaduste ja normide täitmist​.   (Riiklik Looduskaitse Inspektsioon loodi 1988.a ning ta eksisteeris 1991. aastani. 1996.                       aastal toimus Looduskaitse Inspektsiooni taasloomine. (1997. a. nimetatud ümber                   Keskkonnainspektsiooniks). Lisaks keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast           järelevalvet kohalikud omavalitsused ning teatud ulatuses veel mitmed riigiasutused, nagu                     Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet. E-                       andmed on alates 2000. aastast.   Järelvalvevaldkonnad:   1. Keskkonnakaitse ​– nn pruun valdkond ehk eluta looduse valdkond (jäätmed,                       tootjavastutus,  välisõhk, veekaitse, maapõu, kemikaalid jne).    2. Looduskaitse – nn roheline valdkond ehk klassikaline looduskaitse (kaitstavad liigid,                       kaitsealad, metsakaitse, jahindus jne).    3. Kalakaitse ​– kalapüügi ja -käitlemise kõigi etappide järelevalve (harrastuspüük, kutseline                       püük rannikumeres, siseveekogudes ja Läänemerel, kaugpüük ookeanidel,               kalakäitlemisettevõtete kontroll).  Õigused ​:   1. kontrollida keskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist, et tagada loodusvarade                     seaduspärane ja säästlik kasutamine;    2. rakendada abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike                 keskkonnakaitse abinõude elluviimiseks;    3. peatada keskkonda kahjustav või ohustav tegevus;    4. korraldada selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi hoidmist, müümist                   või tagastamist seaduslikule valdajale, või selle hävitamist;    5. korraldada omavolilise ehitise likvideerimist kaitstavatel aladel.  


36.Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid             keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja                   -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi.    KESKKONNAMAKSUD: ​Keskkonnamaksud ühes või teises vormis on kõikides                 majanduslikult arenenud riikides. Esmakordselt nende rakendamise vajadust kinnitati EL                   keskkonnakaitse I tegevusprogrammis (1973.a.), ning see oli seotud printsiibi “saastaja                     maksab” realiseerimisega.    “ ​Majanduse arenguga on suurenenud surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest                       enam tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad               saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada ja loodusressursse säästlikult                   kasutada. ​Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja                   tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta. ​”  Eestis keskkonnamaks rakendatakse ​maksu ja aktsiisi näol: ​kütuseaktsiis, elektriaktsiis,                   raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis ​. Aktsiiside ja maksude eesmärk on                 motiveerida tarbijat  ​“tarbida vähem”​.  KESKKONNATASUD ​: Keskkonnaministeeriumi nägemus on, et keskkonnatasud             (charges) erinevad keskkonnamaksudest selle poolest, et neid lisatakse omahinda.                   Eesmärgiks on seatud sundida kõiki subjekte, kes tegelevad majandustegevusega, mille                     tagajärjeks on keskkonna survestamine, tasuda negatiivse mõju eest ning motiveerida neid                       subjekte rakendama keskkonnameetmeid, et vähendada keskkonna negatiivset mõju. Eestis                   on keskkonnatasude rakendamise aluseks keskkonnatasude seadus.  §3.Keskkonnatasu: ​Keskkonnatasu käesolevas seaduse tähenduses on keskkonna               kasutusõiguse hind.  Keskkonnatasu maksab isik ​, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul                       alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid                   või teinud seda vastavat õigust omamata.   Juriidilised – ja füüsilised isikud, kes on saanud keskkonnakasutusload võtavad enda peale                         ka kohustuse esitama andmeid (aruandlus) selle kasutuse kohta (kaevandamise mahud,                     veekasutusmahud, saastekogused).  Esitatud andmete põhjal arvutatakse välja keskkonnatasu, mis kantakse                 rahandusministeeriumi kontole ja sealt vastavalt seadusele kantakse osa raha kohalike                     omavalitsuse (KOV) eelarvetesse. 


38.Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust               keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Kuidas ja millal on seda võimalik                   teha?   §48. Saastetasu asendamine (1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada                   keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui:   1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete                     kõrvaldaja (edaspidi ​saastetasu maksja​) ​rakendab saastetasu asendamise lepingu                 jõustumisest kuni ​kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või                       jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud               aastaga vähemalt 15 protsenti ​. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud                   taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;  2) ​jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel ​kolme aasta jooksul kasutusele                       meetmed, mille tulemusena ​jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik                       kvalifitseerida ​tavajäätmetena​, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse                     ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;  3) ​jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ​ohtlike                       jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks ​, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt                         võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;  4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni                     kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu                   reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas               reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes.                   Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise             projekti alusel.  39.Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos.                 Selgitada joonise abil.  ● Varusid moodustavad taastuvad ressursid on üldjuhul reprodutseerumisvõimelised               bioloogilised populatsioonid   ● Kogu elusaine juurdekasv toimub tänu päikeseenergiale   ● Varusid ja nende liikumist iseloomustab biomassi muutus ajaühikus St = St-1 + Gt – Et   ● Kui ammutamine Et ja kasv Gt on võrdsed, taanduvad need võrrandist välja ja: St = St-1   ● Säästva tarbimise kriteerium: ammutamine ei ületa kasvu 


  ● B2 – Looduslik tasakaal (ilma ekspluateerimiseta)   ● B1 – Minimaalne varu, et populatsioon säiliks   ● Varu > B2 - juurdekasv negatiivne   ● B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv on positiivne   ● Kalavaru < B1 – juurdekasv on negatiivne   ● Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku ressursi kasutamist  40.Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil.    41.Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.  ● Kala hind, P, on sõltumatu püügi suurusest   ● Kalapüük, S, korrutatud hinnaga P on kaluri kogutulu: TR=P*S(J)  


● Kaluri kulud: -kulutatud jõupingutused J (mõõdetud ajaga) -tunnipalk w   ● Kaluri kogukulu: TC=w*J        42.Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine.               Selgitada joonise abil.  ● Vaba ligipääsuga ühisomand ammendab kasumi  


● Vaba ligipääsuga ühisomand ohustab bioloogilisi ressursse   ● Kuidas saab ressursikasutust reguleerida?    Efektiivsete kalapüügiviiside piiramine:  ● Kalalaevad   ● Püügiriistad   ● Ajaline piiramine Nagu maksudki, tõstab efektiivsete püügiviiside piiramine kalurite                   kulusid. Lisaks sellele tõusevad ka ühiskondlikud kulud.    43.Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil.  ● on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast;  


● suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht                       veelgi;   ● • turutõrke ja poliitikatõrke kombinatsioon.     44.Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng.  Tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist                   puutumatuna - kas täielikult või osaliselt.  Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks niiloodus-, füüsilise kui                     inimkapitali säilitamist ja arendamist. Eeldatakse erinevate kapitaliliikide vastastikuse asendamise                   võimalust. 


45.Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid.    ”EKC hüpotees põhineb arusaamal, et majanduse             kasvades suureneb keskkonnareostuse tase, seda kuni jõutakse majanduslikult piisavalt kõrgele                     tasemele – pöördepunkti (inglise keeles turning point), kus keskkonnareostus hakkab vähenema.                       Ühiskond hakkab rohkem tähelepanu pöörama keskkondlikele muutustele ning probleemidele.                   Keskkonnahoid muutub riigi tasandil poliitiliselt oluliseks teemaks siis, kui rahva rikkuse tase on                           ületanud teatud läve ​”  46.Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus,             biomajandus, sinine majandus.  ​(võtsin need netist, kuna ei leidnud slideidelt)  Tasakaalumajandus ​- ​on ​majandus​, mida iseloomustavad konstantsed ​rahvaarv​, ​kapitalivarud ja                     materjali ​- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal  Mittekasv ​- ehk tasaareng on kõige kaugemale minev alternatiiv ​majanduskasvu paradigmale,                         kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist                        


nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad ​[1]​. See tähendab ka ​ressursikasutuse ja ​tarbimise vähendamist                             kui ainuvõimalikku teed  ​sotsiaalse õigluse​, ​ökoloogilise jätkusuutlikkuse​ ja ​heaolu​ parandamiseks.  Nullkasv ​- ​on tasakaaluseisund, mis on saavutatud ​tootmise​, ​tarbimise ja seda toetava ​ökosüsteemi                           vahel ​[1]​. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energiavarude ja ​toormaterjalide koguse                     stabiliseerimist  Ringmajandus ​- ​on ​majandus​, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide                       taaskasutusel ja ​korduskasutusel​. Toodete kokku kogumine nende ​olelusringi lõpus ja materjalide                       eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks  Biomajandus ​- ​Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks,                       söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks.  Sinine majandus - ​(ingl blue economy) on majanduskorralduse kontseptsioon, mida levitas ​Rooma                         Klubi oma aruandes 2009. aastal. Rakendatakse looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiaid ja                       ärimudeleid selleks, et katta inimeste põhivajadused kohapeal ​olemasolevate ressursside abil​,                     vältides jäätmete tekkimist  ​ning tihtipeale isegi kasutades jäätmeid uute toodete loomiseks.   47.Vee jaotumine Maal.  ​Vee olulisus majandussüsteemile​, vee poolt pakutavad teenused.  Vee maht Maal on 1 338 000 000 km3 (1,34x109 km3).      Vesi kui ja globaalne eluhoid:  ● Elusorganismide põhiline komponent (üle 90%)   ● Lahusti  


● Termoregulaator   ● Rakkude struktuuri säilitaja   ● Biokeemiliste reaktsioonide substraat   ● Veest on pärit kogu atmosfääris olev hapnik  Veel vee pool pakutavad teenused:  ● hüdroelektrijaamad    48.Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika.     


     


49.Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses.      50.Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus.                       Suuremad hüdroelektrijaamad.   


    Suurimad hüdroelektrijaamad:  ● Three Gorges Dam - Hiina  ● Itaipu Dam - Brasiilia-Paraguay (riikide piiri peal)  ● Xiluodu - Hiina  ● Guri - Venezuela  ● Tucurui - Brasiilia  ● Grand Coulee - USA  ● Xiangjiaba - Hiina  ● Longtan Dam - Hiina  ● Sayano-Shushenskaya - Venemaa  ● Krasnoyarsk  - Venemaa 


51.Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise                   dünaamika ​, suuremad tuulejaamad.   


  Maailma suurimad tuulepargid (8/10 USA-s):  ● Alta Wind Energy Centre - USA  ● Shepherds Flat Wind Farm - USA  ● Roscoe Wind Farm - USA  ● Horse Hollow Wind Energy Centre - USA  Maailma suurimad mere tuulepargid:  ● The London Array - Inglismaa  ● Gwynt y Mor - Wales  ● Anholt Offshore Wind Farm - Taani 


52.Põhilised fossiilkütused (nafta, kivisüsi, gaas), nende varude suurus ja jaotus.          


       


     


53.Nafta hinna volatiilsus, selle põhjused.  “Naftaturg on tuntud oma volatiilsuse poolest, kuna selle hinda mõjutavad paljud tegurid.                         Pakkumine, nõudlus, geopoliitika, sõjad, sanktsioonid, ülemaailmne kasv - need kõik on                       olulised tegurid.“  “1971-2012 aastate naftahinna muutuste põhjuseid vaadeldes võib järeldada, et naftahinna                     volatiilsust mõjutavad ​riikide poliitilised suhted, globaalne majandusolukord ehk nõudlus                   nafta järele ning spekulatsioonid ​. Naftahinda on aastate jooksul mõjutanud erinevad tegurid                       ning tihti on naftahinnale mõju avaldanud ​OPECi riikide tegevus​, eelkõige on oluline Saudi                           Araabia”  “Põhjuseid, miks naftat eksportivad riigid on naftahinna poolt nii mõjutatavad, on mitu: 1)                           nõrgad institutsioonid ja korruptsioon; 2) ebademokraatlik riigirežiim; 3) spetsialiseerumine                   naftale ja oskamatus majandust mitmekesistada”  “Kokkuvõtvalt võib väita, et ​maailma naftavarud, SKP kasv ja geopoliitika on peamised                         nafta hinna kujunemise mõjurid.”  54.Heitmekaubandus, selle tekkimine ja alusdokumendid (Kyoto protokoll).  Kyoto konverentsi eesmärgid:  ● Välja töötada regulaarne aruandlus kasvuhoonegaaside osas   ● Kliimamuutuste tegevuskava ja Aruandluse väljatöötamine  Kyoto protokolli vastuvõtmine:  ● Konverents otsustab globaalse emissiooniäri algatamise viimasel ööl ilma Euroopa maade                     osavõtuta   ● Emissiooniäri sisu: tööstusriigid võivad end CO2 -e emissiooni vähendamise kohustusest                     vabaks osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad   ● CO2 -st saab vara, millega võib hakata maailmaturul kauplema   ● Kyoto protokollis käsitleb kauplemist vaid 2 paragrahvi   ● Heitmelubade turg peab end ise looma   ● Täitevkogu on vaba äri vahekohtunik   ● Eeldus, et kapitalism on suuteline kliimat päästma   ● Idee on pärit USA-st, kes lõpuks protokolliga ei ühinenud 


55.Emissiooniäri ja saastekvoodid. Tuua näiteid.  Emissiooniäri sisu: tööstusriigid võivad end CO2 -e emissiooni vähendamise kohustusest vabaks                       osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad. (Nt Niederaussemi                           elektrijaam Saksamaal.)    56.Säästva arengu kontseptsioon, olemus ja kontseptsiooni tekke põhjused.  Keskkonnapoliitikas on olnud kesksel kohal vastolu majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel.                     Säästva arengu kontseptsioon on katse see vastuolu ületada: majanduskasv ja keskkonnakaitse on                         võimalikud üheaegselt.   Säästva arengu kontseptsioon esitati esmakordselt 1980-ndal aastal kolme NGO                   (IUCN-International Union for Conservation of Nature, UNEP- United Nations Environment                     Programme, WWFWorld Wildlife Foundation) poolt Maailma looduskaitse strateegias (World                   Conservation strategy) Sere muutus kiiresti keskseks mõisteks keskkonnapoliitika diskursuses.                   Maailma looduskaitse strateegia tegeles ökoloogilise jätkusuutlikkusega kitsamas mõttes ilma                   ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja ühiskonda. Säästva arengu mõiste sai laiema                       tähenduse raportis Meie ühine tulevik (Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja                           arengukomisjoni poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987. aastal                       ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all.  Säästva arengu tuumikelemendid ​:  1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard                         (Development)  


2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel                       (globaalselt) (Development)   3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse                   vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt                   (Sustainability)   4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal                         tasemel  57.Säästva arengu seos heaoluga. Säästev areng ja ökoloogiline jalajälg.  Säästva arengu üks tuumikelement on: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile                         mõistlik heaolustandard.    


  Ökoloogiline jalajälg per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit.    58.Ökoloogilise jalajälje arvutamine. Ökoloogiline jalajälg ja SKP. Tuua näiteid.     


  59.Ökoloogiline jalajälg ja õnne indeks, tuua näiteid.      Lisa:  ​Coase'i teoreem - Kui eraõiguslikud pooled saavad ressursside  jaotamise kaudu liigseid kulutusi tegemata  kokku leppida, siis saavad nad ise lahendada  välismõjude probleemi.