Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt. (0)

3 HALB
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • Millal on seda võimalik teha?
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju 
Kardinalistid  arvavad , et piirkasulikkust on 
tegurid. 
võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas 
õhk eur, leib eur, banaanid  eur. 
Mõju (I) on kas ressursside ammutamine 
keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta , puit) või 
Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust 
tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine 
absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga 
keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi 
võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust 
veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete  
järjestada ja iseloomustada järgarvudena, 
olekule (liitrid,  tonnid  jne). Indiviidide arv (P) 
näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. 
mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad 
majanduse kaupade ja teenuste  kogutoodang  
jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse 
Keskkonna hindamin võimaldab arvestada ka 
rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas 
nende valdkondadega, mis jääksid 
ammutatud ressursside või heitmete hulgana 
turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes 
ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 
arvestamata. Keskkonnakaubad mõjutavad 
indiviidide heaolu paljudel erinevatel  viisidel .  
6.  Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja 
korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 
10. EV  seadusandlus keskkonnakahju  tekitamise  
formatsioonide  energiatarve  ja mõju 
kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria 
keskkonnale 
loomaliigi isendi hävitamise eest.  
7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. 
I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise 
Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid , nende 
eest: kahepaikse liigi isend  640 eurot isendi 
võrdlus. 
kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 
1300 eruto isendi kohta. Selgrootu  hävitamise 
Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 
320 eurot 
tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit o Hind tekib 
turul ostu-müügi käigus •  
11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused 
(loendada ja iseloomustada) ; vaata punkt 7. 
Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut 
füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline  
 
väärtus, bioloogiliste  liikide olemasolu väärtus. 
Turul 
12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste 
üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid 
nimetada ka turuv
majandusliku hindamise meetodid. Näited. 
älisteks ressurssideks 
(nonmarket resources) •  
Kaudsed  mteetodid: majandusliku kahju 
Probleemiks on, kuidas omistada turuv
meetod (võrreldakse eelneva olukorra 
älistele 
ressurssidele v
kulude/tuludega), preventiivkulude meetod 
äärtus, et teha nad 
otsustusprotsessis  v
(hinnatakse  kulusid  keskkonnakahjustute 
õrreldavaks teiste, turul 
osalevate h
ärahoidmiseks), taastamiskulude (Hinnatakse 
üvistega. 
kulusid, mis on vaja teha kahjustusele  eelnenud  
8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. 
olukorra taastamiseks.), reisikulude (Hinnatakse 
mingi (loodusliku) objektini, nagu  kaitseala  või 
Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda; 
üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid.), 
kardinalistid ja ordinalistid.  
kinnisvarahinna (Hinnatakse samaväärse 
kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja 
tingimustes), asenamsikulude (Hinnatakse mingi 
kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava 
väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik)  Otsesed
tingimuslik  hindamine (väärtuse hindamine 
maksevalmiduse 
alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel 
(WTP/WTA). 
13. Turutõrge, selle olemus. 
Turutõrge - turu  suutmatus  tagada täiuslikku, so 
igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul 
ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist 
tasakaalu. Ressursid pole  effektiivselt  jaotatud. 
14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup  ja avalik 
 
kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 
17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. 
konkurentsiga, konkurentsitu. 
Selgitada joonise abil 
Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib 
tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist 
vähendaks • Paljud keskkonnaressursid on 
avalikud  kaubad  
 
Välistatavus 
Välistamatus 
Konkurentsiga 
Õun Riided 
Ookeani 
kalavarud 
Suurlinna 
tänavad 
Konkurentsitu 
Kaabeltelevisioon  Õhu kvaliteet 
Looduspark 
Looduse 
mitmekesisus 
 
 
15. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise 
18. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku 
abil 
kauba järele. Selgitada joonise abil. 
Nõudluskõver, Sirge D (nõudluskõver) Y ( eurod
teljelt X (iskute arv) teljele 
16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. 
Selgitada joonise abil. 
 
19. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne 
välismõju. 
Välismõjud tekivad kas tarbimis- või 
tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et 
tekitav osapool seda arvestaks • Negatiivne 
välismõju: õhusaaste, veereostus, müra  
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral 
tootja või tarbija toob oma  tegevusega teistele 
kasu • Näide:  Mesinik  ja puuviljaaed 
20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. 
Pigou  maks. Selgitada joonise abil. 
 
22. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja 
näidake joonisel. 
S * on saastehulk, mis esineb, kui võetakse 
arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) 
kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad 
kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes 
saavutatakse  ressursside optimaalne  paigutus  
(Pareto mõttes). Kahe eelmise joonise 
lõikumispunk X tejlel S* 
 
21. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste 
23. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste 
kahjustuste piirkulu. Selgitage ja näidake 
reguleerimist? 
joonisel. 
2 eesmärkide liiki: 
 • Turg ei toimi efektiivselt -esinevad välismõjud 
-teised turutõrked 
 Nende tingimuste juures on eesmärk 
”ressursside efektiivne paigutus”  
• Muu eesmärk -sotsiaalne õiglus 
(toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus 
regionaalne tööpuudus) 
24. Keskkonnaga seotud probleemide 
lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele 
usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline 
ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis 
kuni tänapäevani. 
 
 
25. Missugused on Keskkonnaameti 
29. Taastuvate ressursside ökonoomika. 
põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande 
Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. 
selgitamiseks .  
Selgitada joonise abil 
Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi 
keskkonnakasutamise, looduskaitse ja 
kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda 
kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja 
dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 
26. Keskonnainspektsioon. 
on kontrollida looduskeskkonna kaitseks 
kehtestatud seaduste ja normide täitmist. 
Rummu näide. 
27. Eestis rakendatud  keskkonnamaksud  ja -
tasud. Mõiste seaduse järgi. 
Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses 
on keskkonna kasutusõiguse hind. 
 
1)  kasvava metsa uuendusraie; 
30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 
 2) maavaravaru kaevandamine; 
 3) veevõtt; 
 4) kalapüük; 
 5) jahipidamine; 
 6) saasteainete heitmine välisõhku, 
veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 
  
28. Keskkonnatasude seadus võimaldab 
asendada saastetasu  maksmise kohustust 
keskkonnakaitsemeetmete rahastamise 
kohustusega. Millal on seda võimalik teha? 
saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette 
või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja 
(edaspidi saastetasu  maksja ) rakendab 
saastetasu asendamise lepingu jõustumisest 
 
kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis 
 
tagavad saasteainete heitmise või jäätmete 
kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete 
32.33. Kalanduse maksustamine ja doteerimine. 
rakendamisperioodile eelnenud aastaga 
Vihikus 
vähemalt 15 protsenti. 
34. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng 
Tugeva ehk ökoloogilise kriteeriumi täitmiseks 
on vaja tagada olemasoleva kapitali 
(looduskapitali ja inimese loodud kapitali) sama 
70% Põllumajanduses, 20% tootmises, 10% 
kogus ka tulevikus. 
kodudes 
Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi  pooldajad  
38. Vee tarbimine majapidamistes. Vee 
peavad aga oluliseks üksnes kapitali koguhulga 
tarbimine põllumajanduses 
samaks jäämist inimese kohta, s.t looduskapital 
200L ööpäevas kodus. Veetarbimine 
võib väheneda, kui inimese loodud kapitali kasv 
põllumajanduses 1kg kohta: 
seda kompenseerib. 
Veiseliha 15500L 
35. Keskkonna  Kuznetsi  kõver (EKC). Selgitada 
joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid 
Kurk 240L 
• Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja 
39. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia 
suurenevad sissetulekud, samas suureneb 
tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. 
negatiivne mõju keskkonnale  
Suuremad hüdroelektrijaamad. 
• Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja 
1000 Million tonni naftat asendab  veeenergia
esmased vajadused on rahuldatud, suureneb 
Aasia (Hiina), Euroopa, Põhja-Ammerika... kõige 
nõudlus puhtama keskkonna järele 
vähem Aafrikas. 
Õhusaaste vähenes mitmes tööstusriigis USA, 
Thee Gorges Dam – Hiina 
Inglismaa, Rootsi, Saksamaa. 
Itapiu Dam – Brasiilias 
Guri - Venezuela  
40. Eesti  pinnavee  meetmeprogramm. 
Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad 
meetmed. 
Veekogumitel, mille puhul on tuvastatud 
veekvaliteedi osas mittehea seisund, ja millel ei 
ole silmapaistvalt olulisi punktallikaid, on 
seisundi põhjustaja hajukoormus. 
  Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse 
 
põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest 
tulenevat koormust (ühiskanalisatsiooniga 
36.37 Vee  jaotumine  Maal. Vee olulisus 
liitmata piirkonnad) ja metsamajandust. 
majandussüsteemile, vee poolt pakutavad 
teenused. 
41.  Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia 
tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise 
Vee poolt pakutavad teenused: 
dünaamika, suuremad tuulejaamad. 
 • Globaalne eluhoid • Saaste vastuvõtja 
16% Elis Tuulest. Hiina, USA, Sakasamaa, 
absorbeerija • Energeetiline ressurss •  Sisend  
Hispaania, India, UK, Kanada 
hüviste tootmisel. 
Shepherds Flat Wind Farm; Alta Wind Energy 
Ookean 97,5. Magevesi  2,5%, pinna ja 
Centre  (AWEC)- Suurimad 8/10 asuvad USas 
atmosfääris olev vesi 0,4%. 
 
42. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad 
tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise 
arendamisel Hiiumaa näitel. 
286,45 MW Eestis aaastas. 
Paldiski, Narva, Aulepa, Viru- Nigula
Kaasaegsed avameretuulikud on olulised vaate  
mõjutajad:  
• kuni 16 km kaugusel rannikust  
 • tavavaatlejale märgatavad kuni 29 km 
kaugusel 
 • Kohati on sellised tuulepargid palja silmaga 
nähtavad ka 42 km  kauguselt  ning tuulikute 
labade  liikumist oli võimalik näha kuni 39 km 
kauguselt. 
Suur müratase. 
 
 
Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #1 Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #2 Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #3 Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #4 Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #5 Keskkonnaökonoomika eksam 2018 konspekt #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Johannes15 Õppematerjali autor
Keskkonnaökonoomika eksam, kordamisküsimuste vastused 2018 a. sügissemestris.

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
13
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

Keskkonnaökonoomika
Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
30
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu

Keskkonna ökonoomika
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
23
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused:

Keskkonnaökonoomika
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ­ ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme"

Keskkonnaökonoomika
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam
52
pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu).

Keskkonnaökonoomika
Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada

Keskkonnaökonoomika
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria

Keskkonna ökonoomika
Keskkonnaökonomika
44
doc

Keskkonnaökonomika

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on  majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga  majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi  ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal

Keskkonnaökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun