Facebook Like

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt (13)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles eksis Rooma Klubi ?
  • Miks tekivad turutõrked ?
  • Millised peaksid olema omandiõigused ?
  • Millistest komponentidest koosneb saaste vähendamise piirkulu (MCC) ?
  • Millistest komponentidest koosneb saaste piirkulu (MDC) ?
  • Millised on keskkonna administratiivse reguleerimise eelised ja puudused ?
  • Kuidas saastemaks tagab efektiivse saaste ?
  • Millised on saastemaksu eelised ja puudused ?
  • Millised eeldused peavad olema täidetud heitmelubade turu loomisel ?
  • Millised kulud lisanduvad avaliku sektori tselluloosi tehase tasuvusanalüüsis ja miks ?
  • Kuidas saab transpordivaldkonna tasuvusanalüüsis hinnata tarbija hinnavaru ?
  • Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus ?
  • Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ?
  • Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest ?
 
Säutsu twitteris
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond.
Keskkonnaökonoomika on
  • majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
  • majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi
  • ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga.
Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga.
2. Malthuse teooria.
Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks.
Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard. Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem.
Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil.
3. Rooma klubi ennustus. Milles eksis Rooma Klubi?
Aastal 1972 ilmus Rooma klubi raport „Kasvu piirid“. Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud . Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele .
Rooma klubi eksimused:
  • reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile
  • ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.

4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad.
Näide makroökonoomikast:
Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile. Võetakse kasutusele nt keerulisem matemaatilise analüüsi metoodika.
Näide keskkonnaökonoomikast:
Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi (nt nafta ) hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressursid otsa saavad.
Kui prognoos ei vasta tegelikkusele, süüdistatakse andmete ebatäpsust. Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid.
Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus .
Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu.
Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.
Pessimistid ütlevad, et
  • on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
  • suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada
  • piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada.
Optimistid
lähtuvad teistest eeldustest
  • kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid
  • suurem nõudlus tõstab hinda
  • keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus
  • keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia )
  • keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega.
Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega.
Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.
5. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus.
Utilitaarsed ressursid – eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi).
Mitteutilitaarsed ressursid – ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus).
Utilitaarsed ressursid
Mitteutilitaarsed ressursid
  • Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist
  • Tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu
  • Alluvad turuseadustele
  • Kasu lokaalse iseloomuga
  • Mõjutab elatustaset
  • Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul suhteliselt lihtsalt väljendatav
  • Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist
  • Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu
  • Ei allu üldjuhul turuseadustele
  • Kasu pigem globaalne kui lokaalne
  • Mõjutab elu kvaliteeti
  • Kasu rahaliselt raske väljendada

6. Piirkasulikkuse teooria (PKT), 4 eeldust . Kardinalistid ja ordinalistid.
PKT on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes.
Piirkulu – täiendav kulu ehk hind, mis mingi kauba iga järgmise ühiku tootmine maksma läheb.
Kasulikkus – tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus .
Piirkasulikkus – täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema.
Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus. Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb.
Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.
Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada.
PKT eeldused:
  • Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu.
  • Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust.
  • Mida rohkem kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma vajadusi; iga üksiku ühiku tarbimisest saadav rahuldus (kasu) kujuneb suhteliselt väiksemaks.
  • Saadav rahuldus e kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav.
Kvantitatiivne mõõdetavus on eeldusena hädavajalik selleks et tarbimisest saadav rahuldus e kasu oleks majandusteaduse objekt. Praktikas on tarbimisest saadava rahulolu kvantitatiivne mõõdetavus sageli problemaatiline.
Kardinalistid:
  • arvavad , et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks:
  • puhas õhk ... EUR
  • puhas vesi ... EUR
  • leib ... EUR
  • banaanid ... EUR

Ordinalistid:
  • arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks:
  • puhas õhk
  • puhas vesi
  • leib
  • banaanid

7. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad .
Probleem:
Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks.
Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega .
Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega , mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent , arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata, ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata.
Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole.
Majanduslike otsuste üldine põhimõte ja kriteerium :
  • Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
  • Kui kasu on suurem, on otsust mõistlik toetada.
  • Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks.
  • Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav.
  • Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel.

Keskkonnakaubad:
Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres.
8. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest.
Kaitsealuse loomaliigi isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine.
Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), mis vähendab isendi eluvõimet, kuid ei takista tema paljunemist.
Kaitse all mitteoleva linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev) või loodusest eemaldamine.
Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest
  • Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta.
  • Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest:
  • kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;
  • linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta.
  • Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta.

  • I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp.
  • I kaitsekategooria selgroogsed loomad on:

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #1 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #2 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #3 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #4 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #5 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #6 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #7 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #8 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #9 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #10 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #11 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #12 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #13 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #14 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #15 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #16 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #17 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #18 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #19 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #20 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #21 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #22 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #23 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #24 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #25 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #26 Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 534 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina236 Õppematerjali autor

Lisainfo

Keskkonnaökonoomika konspekt 2011. aasta kordamisküsimuste põhjal.
42. vastuse õigsuses ei ole kindel, samuti ei viitsinud ma sinna jooniseid teha (need peaks harjutustundide materjalide seast kergesti leitavad olema).

keskkonnaökonoomika , ehrlich , pädam , rõbakova

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (13)

Haughom profiilipilt
Haughom: Kahju, et endal oli juba üle poolte küsimuste vastatud, oleksin selle varem leidnud, oleks enda aega säästnud. Hea matejal:)
14:52 30-05-2012
potakso profiilipilt
potakso: Supper! Materjal vastab 100% 2012 kordamisküsimustele. Aitäh
21:30 11-01-2012
poiss84 profiilipilt
poiss84: Aitab väga palju aega säästa, kõik vajalik on olemas
08:36 12-01-2012


Sarnased materjalid

44
doc
Keskkonnaökonomika
13
docx
Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
30
docx
Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
25
doc
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015
14
docx
Keskkonnapoliitika konspekt
12
docx
Keskkonnaökonoomika eksam
23
doc
Keskkonnapoliitika eksami konspekt
10
doc
Keskkonnapoliitika eksami konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun