Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest
abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus
mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat.
Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees
kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega
Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099
Susi oli äärmiselt andekas ja tark ning seega tehti talle Pühavaimu kiriku pastori poolt ülesandeks tõlkida eesti keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi keskpaigani. Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama
(majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts Venemaalt:karusnahk,mesi,vili. Piiskopkonna juures toomkapiitlid, piisk.. jagunes Kirikukihelkondadeks. Tsisterlased jõukad mungad(annetused) uued põllunipid Kerjusmungaordud(dominikaalased,frantsisklased) Inimese sõbralikumad. 1517 Luther reformatsioon 1523 jumalateenistus eesti keeles 1535 I eesti raamat Bürgmeister.linnapea Linnafoogt-raehärra,kes esindab maaisandat
Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid valgeid kuube, mis oli puhtuse ja rikkumatuse märk ja vastandlikuks benetiktlastele, kelle elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg
Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased
10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres.
benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ümberkirjutus tööde tegemis ruum
Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja Pühak - Religiosselt austatud isik Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad
vabastada seal asuv Püha Haud. Alati sooviti ka saada uusi maavaldusi ning ka kristlaste arvu suurendada. Ristisõjad pidid suurendama ka paavsti autoriteeti. Kõik ristisõjad ebaõnnestusid. Ka kirik oli kaasatud sõjategevusse, kuna rüütliorud olid kiriku peamine relvajõud. Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi.
Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega
Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517
Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri. Toomkapiitel- iseseisev autonoomen üksus oma vara ja kassaga, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud; Kirikukihelkond- territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid; Missa- jumalateenistus, ladina keeles; Tsitertslased, dominiikllased ja frantsiskalased= kerjusmungaordud; Reformatsioon- usupuhastus, Marthin Luther 1517 Wittenbergis. Liivimaal 1523; Pildirüüste- 1524 kirikutes rüüstamine, purustamine.
o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad. o Kes oli Innocentius III? Iseloomusta tema tegevust.
Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. 1)frantsisklased-pruunikas/hall kuub, tekkisid koolid 2)dominiiklased-must kuub, tekkisid kloostrikoolid Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid?
sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas
paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba
häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud. Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.
Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse.
Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm
iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode.Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud. Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga.Seda aega võib nimetada ka kiriku hiigelajaks,kus kõrgeimaks võimuorganiks kujunes paavst ja harituimateks isikuteks mungad.Sõjanduses oli esikohal rüütlivägi.Kujunes välja ka rüütlikirjandus.Alates 13.sajandist hakkas muutuma ühiskonnakorraldus.Inimeste väärtushinnangud hakkasid taevast maa peale laskuma,kuna religioon väärtustas üha enam maapealseid asju.
loovutama talle osa saagist.Samuti kandsid talupojad teokohustust ehk kohustust künda isanda põldu ja aidata muudes töödes, hiljem hakati neilt nõudma ka naturaalandameid.Lisaks pidid talupojad maksma ka kirikukümnist. 9.Misjonär rändas ringi ja levitas paganatele ristiusku. 10.•Ristimine •Armulaud •Piht •Viimne võidmine •Ordinatsioon 11.Keskajal tegutsesid näiteks benediktlaste ordu,frantsisklaste ordu,dominiiklaste ordu ja tsistertslaste ordu. 12.Kerjusmungaordud olid Eesti kultuurile olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid ordud rahva usuelu, haridust ja kultuuri. II paavst-katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma piiskop patriarh-õigeusu kiriku kõrgem juht piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus
/12-13 saj/ 22 Kes oli Püha Benedictus, millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse? Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et
kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele. Naiskloostrid-tehti maismatel kaalutluste tõttu,muidugi sai ka vabatahtlikuna soovist sinna minna. Reformatsioon-algatas martin luther 1517,1523 oli suur poolehoid,
Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid reformatsiooniga seotud uued ideed, mis ütles, et inimene peab saama Jumalaga otse suhelda, piiblit peab lugema, millest algas rahva harimise algus, piibli tõlkimine ning kirjaoskus muutus üldiseks
Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida
14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus.
saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal
laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele Dominiiklased, fransisklased jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kloostris avarad kirikud. Dominiiklased nõudsid liikmelt kohaliku keele oskamist, tähtsustasid haridust Tsitertlaste ridades vaid aadlikud Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste rolle, kuna lesestunud naisele võis olla see ainus väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther
saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Munga- ja nunnaordud: Tsistertslaste ordu – mõjutasid enam majandust. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud olid kerjusmungaordud. Mõjutasid enam usuelu. Augustiinlased – usuelu. Naiskloostrid – tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18. 1525,1535, Hans Susi?
küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele
suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel B. von Dreileben ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja.
PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a
ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu
Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu
Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks) ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me
simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Meka- islamiusuliste pühalinn mosee- pühakoda Koraan- islami pühakiri Allah- jumal
talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline
sordiaretus. Olid ka sotsiaalabi- ja arstiabikeskused. Hoolitsesid vaimulikuordu liikmed ka vaeste eest. Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast); 2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele. Peale vaimulikuordude olid ka kerjusmungaordud, tekkisid 12-13.saj. Tekkisid reaktsioonina linnade tekkele, tegutsesid linnades, sest seal levis rohkem ketserlust, oli ka reaktsioon jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele,
· piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud
II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased Tsistertslased Kerjusmungaordud FEODAALTSIVILISATSIOON ... on feodaalide ühiskond Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu mõte ja peamine sissetulekuallikas. Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist muhameedlaste käest. Mauri tsivilisatsioontähendas see vallutust sõna otseses tähenduses. RISTISÕJAD Need on Lääne Euroopa feodaalide ja kiriku tegelaste vallutussõjad Lähis Idas 11.13 sajandil. Eesmärgiks oli
11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused). Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa e. Palestiina vabastamine islami ülemvõimust,
William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult
lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid. Reliikviaid arvati kandat jumalikku väge. 4
· Must rüü · Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded · Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud
Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517 1523 jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu 1524 pildirüüste Plettenberg jäi oma ordule truuks, Liivimaal ei viidudki reformatsiooni lõpule. Katoliku piiskopid, toomkapiitilid, Saksa ordu ja kloostrid olid keskaja lõpuni.
annaabi.ee 
