Keskaeg 5 -16 saj (0)

KESKAEG 5.-16.saj
ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid  nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal 
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus  osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel 
kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid.  KESKAJA TUNNUSED  Poliitiliselt killustunud-  palju väikseid riike  Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega.   Seisuslik ühiskond-  sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus.  Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse 
kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse 
domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus).  Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.  Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu.  Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku  maailmavaate levik.  Seisuslik ühiskond  Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus  Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine  Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge,  looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad  mungaordud).            Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, 
abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta 
hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik  Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism.   Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased 
paganarahvad.  Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed 
puudusid.


Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, 
kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures  töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete 
näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti 
kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal. Hääbus antiikne linnakultuur. Linnad kannatasid germaanlaste rüüsteretkede ajal enim. 
Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Rooma riigis e Bütsantsis. Ladina keel jäi püsima kogu keskaja vältel. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostrites, 
kohtutes, diplomaatias. Ka suur osa raamatuid ja käsikirju pandi kirja ladina keeles.  FRANGI RIIGI TEKE 496.a Algselt tekkis keltide Gallia (esimesena vallutas selle Caesar ja muutis selle Rooma  provintsiks).   Merovingide Gallia (5.-8.saj)  Karolingide Gallia (8.-10.saj) Frangid elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. Kui 5.saj sai frankide kuningaks Merovingide  soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse 
vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu.  Katoliikluse vastuvõtmine andis  Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. 
Chlodovech  muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi.  7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl 
Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur  võttis kasutusele kannused.  Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu  ja kristlaste kaitsmises. KARL SUUR 768- 814  Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid, 
mille etteotsa valitsejateks markkrahvid.  Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu 
murti küüditamiste ja tapatalgutega   Karl Suure riik omandas Rooma impeeriumi mõõtmed ja 800.a kroonis paavst Karl 
Suure keisriks. Paavst tahtis tugevat liitlast ja tugevat kaitset. Kuna riik oli  saavutanud Rooma impeeriumi mõõtmed vääris ta keisri tiitlit.  Erinevalt Rooma riigist puudus Frangi riigis tugev keskvõim, riigi eri osade ja  majanduslikud jm sidemed olid nõrgad.  Suures impeeriumis oli vaja ametnike. Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma  riigist- 7 ti  Toetati kultuuri- Karolingide renessanss   843.a Verduni lepinguga jaotati riik 3-ks, mis paneb aluse tänapäeva Saksamaa, 
Prantsusmaa ja Itaalia kujunemisele. INVASIOONID VARAKESKAEGSES EUROOPAS  711.- araablased vallutavad Pürenee ps.  732. pannakse araablaste pealetung seisma  Karl Martelli poolt Poitiers’ lahinguga


 9.-10. saj ründavad normannid nii põhjast kui jõuavad ka Vahemere piirkonda  9.saj jõuavad Euroopasse viimased rändhõimud Aasiast ungarlased vürst Arpadi  juhtimisel  Ungarlaste edasitungi peatas Otto I 955. a Lechi jõel ja omandas kristlaste kaitsja  aupaiste. Rooma paavst kroonis ta 962.a Püha Saksa Rooma Keisriks (riik püsis kuni 
1806)  Ungarlased rajavad oma riigi X saj. esimeseks kuningaks kroonitakse 1000.a Istvan, 
kes on kristlane RÜÜTLI SEISUSE KUJUNEMINE Keskaegses Euroopas puudusid tugev administratiivvõim ja keskvõim. Valitsemine rajanes  isiklikel suhetel.   kord on ühiskonna valitsemise viis, mis põhineb alluvussuhete võrgustikel (senjööri  vasalli vahelistel suhetel)  Feodaalkorra kujunemise põhjused  o Luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon o Vajadus uue stabiilse võimusüsteemi järele  Kõik feodaalid, keisrist väikerüütliteni, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli.   Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna  kaitsmine. Nende elu oli suurel määral seotud sõjapidamisega  Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningale kristliku maailma kaitse sise- ja välisvaenlase vastu. Kuninga kohustus kaitsta kirikut talle usaldatud 
Jumalariigi territooriumil.  Varustus- mõõk, turvis (rõngassärk, hiljem raudrüü, kiiver), kilp. Kõige kallim osa oli 
hobune. Rüütlivarustust hinnati 20 talupoja igapäevase töö hinnaga.  FEODAALKORD JA FEODAALIDE SEISUS  Feodaalid olid seotud vasallisidemetega. Esimene rüütel oli kuningas  (senjöör=süserään), tema kaaskondlastest kujunes suurfeodaalide kiht  Sõjameestele maksti maaga e läänivaldusega.. hiljem muutus see päritavaks koos  töötegijatega.  Elasid linnustes.  Vasalli ülesanded: (läänimees) senjööri abistamine, truudus/ustavus, teenimine 
isanda sõjaväes,  toetada isanda poliitikat, nõuandmine, vajadusel lunaraha  maksmine (kui isand langeb vangi)  Senjööri ülesanded: (lääniisand) Lääni andmine, vm. Tulusa ametikoha andmine,  Vasalli kaitsmine  Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht. LÄÄNIPÜRAMIID Kuninga süserään. Suurfeodaalid- krahvid, hertsogid, vürstid, grandid, parunid.  Väikefeodaalid- rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud HERALDIKA Ajaloo abiteadus- teadus vappidest.  Rüütlite  sugukonna tunnusena kasutati vappi. Vanimad on kolmnurksed. Mida  keerulisemaks vapikilp muutub seda hilisema vapiga on tegu.  INGLISMAA KUJUNEMINE 1066 hakkavad Inglismaad valitsema Normannid. KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj


KESKAEGNE PÕLLUMAJANDUS IX saj-ks oli feodaalsuhted põhiliselt välja kujunenud. Kadunud olid vabade talupoegade kiht. Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt 1) Vabadelt kogukondlastel, põlluharijatelt võeti vägisi maa ära 2) Talupoeg andis feodaalile oma maa vabatahtlikult- vastu sai kaitset
3) Endistele orjadele anti samuti maatükk Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. Seetõttu tuli talupoegi maal kinni hoida. Kujunes 
välja sunnimaisus- talupojal oli keelatud maalt lahkuda. Makse maksti natuuras  Põlisrendisüsteem e rendihärrus- maaomanikul oma majapidamine puudus- maa oli 
mitmekordses valdsuses. Kogu maa oli talupoegadele välja renditud, kes pidid makse  maksma. (loovutada osa saagist, maksta loomade eest) koormised olid kindlaks määratud ja
väga kõrged. Lääne-Euroopas Pärisorjuslik mõisamajandus e mõisahärrus- maa oli mõisniku eraomanduses. (Ida-
Euroopas) Mõisamaa jagunes kahte ossa:  mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras  Talumaa, mis kuulus samuti mõisnikule, kuid seal asusid talumajapidamised, millel  asusid koormised Piir kahe süsteemi vahel kulges mööda Elbe jõge PÕLLUMAJANDUSE ARENG Tööriistad arenesid- ratastega hõlmader (adrale oli lisatud ratas, mis võimaldas sirgemini  künda). Tööloomaks võeti hobune. Paremad rakmed. Kolmväljasüsteem- kolmandik põldu
puhkas poole asemel.  Prantsuse revolutsioon kaotas feodaalkorra. LINNADE TEKE 10-11 saj vahetusel ehk kõrgkeskajal Eelduseks  Põllumajanduse areng  Parem toitumine kasvatas rahvaarvu  Kaubanduse elavnemine  Teatav tööjaotus- tööstuspiirkonnad (Madalmaades toodeti kangast)  Raha osatähtsus suureneb Esialgu tekivad kaubateede ristumiskohtadesse, linnuste ja kloostrite ümbrusesse. 
Elanikkonnaks põhiliselt käsitöölised. Hiljem, kui hakatakse mujale müüma asju tekib  kaupmeeste seisus. Feodaalid annavad linnadele privileegid ja linnad saavad ise ennast 
linnaõiguse järgi valitseda. (magistraad- linnanõukogu) Raad- linnavõimu-organ (jõukad  linnaelanikud). Teine tunnus on linnamüür. „Linna õhk teeb vabaks“- kui talupoeg pages 
linna ja suutis ennast seal aasta ja ühe päeva varjata sai ta vabaks ja ükski senjöör ei  saanud teda enam pärisorjaks pidada. Kaupmeesteorganisatsioonideks- mustpeade vannaskond(vallalised ja võõramaalased  kaupmehed) ja suurgilg (raehärrad k.a). Tsunftikord-  väljaspool tsunfti käsitööd teha ei 
tohtinud. Ühe käsitööala meistrid moodustasid tsunfti. Skraa-tsunfti põhikiri. Reguleeris  toodete kvaliteeti ja tööaega. Määras ka hinna.                                           Sell-  pidi õppima mitme meistri käe all. Vandersell-rändab ringi ja on erinevates kohtadeks selliks, rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli 
kaubandus ja käsitöö.


2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa 
kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)).  Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade 
töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja  Augustinus. Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisele ja kujuneb välja 
varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- 
ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel  riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja  kirikuhierarhia, mille tipus on paavst. 
Seejärel:  kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli
õigus valida paavst)  Peapiiskopid  Piiskopid   Kanoonikud(toomkapiitli liikmed)  Kloostriülemad (abtid, Priorid,  abtissid, priorissid)     Alamvaimullikud   Preestrid  Vikaarid, diakonid-preestri abid  Mungad ja nunnad Sakramendid- jumalaarm  Ristimine  Leeritamine  Piht ja patukahetsus  Armulaud  Viimne võidmine  Abielu   Ordinatsioon e preestriks 
pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest 
distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu  vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 
laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et  vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID  XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine 
tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese  maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed 
pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut).  Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid 
kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada:


1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi  keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine
3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see  jätkus kuni 1492.a.  Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu
 Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks.  Relvastatud palverännak (ristisõda), milles osalejad said patukaristuse kustutuse  (osalesid jõukad ülikud)
 Rüütlid otsisid uusi väljakutseid  Lihtrahvas- patukarituse kustutus  Rituaalide rohkus: vande andmine, ristimärgi kandmine riietel ja lippudel, rohked  jumalateenistused retkel RISTISÕJAD  Esimene ristisõda 1096-1099- Jeruusalemm langes 1099 ristisõdijate kätte langesid 
ka Antiookia ja Nikaia - Vallutatud maale rajasid ristisõdijad oma riigid (Edessa, Jeruusalemma, Antiookia, 
Tripoli)  Kokku peeti u 8-9 ristisõda. Edukaim oli esimene.  II ristisõda (1147-1149) oli suurim ebaõnnestumine  Kõige suurejoonelisem III (1189-1192), kus osalesid 3 kuningat    Neljas ristisõda rüüstasid ristisõdijad Konstatinoopoli, abilaste sõjad olid suunatud  Lõuna-Prantsusmaa katarite abil  Jeruusalemm ehk püha maa- põhiline suund.  Tulemused  Lääne-kirik laiendas oma piire(viimased paganarahvad ristiusustati)  Lähis-Itta suunduvad retked ebaõnnestusid-konfrontatsioon Ida- ja Lääne-Kiriku vahel
ja ristiusu ja islami vahel süvenes.  Ristisõdade mõjul suurenes kõigis kultuuride võõravaenulikku. Euroopas ei piirnenud 
sallimatus vaid moslemite ja paganatega, vaid laienes ka vähemustele(ketseriteks  kuulutatutele) ja juutidele.  Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue  maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur)  Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire.   Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu
3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID  Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid  maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja 
ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed)  Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks.


 12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid 
toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi  vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või 
linnakoole, mis andsid haaridust kaupmeeste ja käsitööliste lastele.  Linnades sündisid keskajal ka uut tüüpi haridusasutused- ülikoolid. Ülikoolid rajati 
käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna  üliõpilasi ja õppejõude. Kujunes uus ühiskonnakategooria- õpetlased ja õppejõud ehk 
vaimse töö tegijad Hiliskeskaeg 15-16.saj Püha Saksa Rooma keisririik 962-1806. Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi  kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks  PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks  Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni  1378.a.  kõik paavstid olid siis prantslased. See tekitas rahulolematust, nõuti, et paavst 
naaseks Rooma. Paavstiriigis valitses segadus. Võimu taotles mitu rikast suguvõsa.  PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, 
feodaalid iseseisvad.     Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks  said linnad.   - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim  veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid.   RENESSANSS
Renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Hakati uuesti uurima antiikfilosoofia saavutusi, 
filosoofide töid. Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism-  inimkeskne, inimene muutub tähtsaks.  Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult.  Ta oli väga mitmekülgne inimene.          Kunstiteoseid hakatakse seostama kunstnikega. Inimesi  hakatakse kujutama alasti (keskajal oli see lubamatu). Trükikunst saab alguse. Tõestati ära, 
et maa on ümmargune ja tiirleb ümber päikese, universumeid on palju. MAADEAVASTUSED Meretranspordi arenguga julgeti sõita kaugemale merele. Hakati otsima turvalisemaid  kaubateid, vajadus idamaiste kaupade järgi oli suurenenud.  Magalhaes- esimesena ümbermaailma, läks viie laevaga tagasi jõudis üks, Magalhaes ise  hukkus (tapeti pärismaalaste poolt) (hispaania)1519-1522 Kolumbus- sõitis Hispaania lipu all, avastas 1492 Ameerika, arvas ise, et jõudis Indiasse Americo Vespucci- tegi kindlaks, et ameerika on eraldi manner (hispaania lipu all). 
Ameerikat kutsutakse alguses uueks maailmaks


Dias- teeb kindlaks, et ümber aafrika saab Indiasse rännata.(portugal)1488 Gama- rändas esimesena ümber Aafrika Indiasse (portugal) 1498 TAGAJÄRJED Avastatud maade koloniseerimine.  Tordesillase leping- (1494) jagatakse ära avastatud ja  avastamata maad, paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe. Kõik, mis on ida 
pool demarkatsioonijoont kuulub Portugalile, lääne pool Hispaaniale.  Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse 
veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni. Vilja hind tõusis viis korda ja  käsitöö hind kolm korda.  Euroopa majandusliku raskuspunkti ümberpaiknemine. Kaubateede ristumiskohaks saab  atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber.  Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad. Paljud indiaanlased surid haigustesse, mis 
eurooplased endaga kaasa tõid. Loodusteaduste areng. Meditsiini ja anatoomia areng.   Keskajal ei olnud inimese keha üldse oluline. Andreas Vesalius paneb aluse teadlikule
anatoomiale.  William Harvey avastas imetajate vereringe ja lõi kujutluse vere ringvoolust kehas.  Francis Bacon paneb aluse empirismile, mille kohaselt on tõe kriteeriumiks kogemus.  Kogemuse saamiseks kasutatakse eksperimenti, mis on üks teadusliku uurimise 
põhimeetodiks. Varem oli tõe kriteeriumiks jumal. Vaatlus, eksperiment ja järelduste  tegemine- annavad teadmise.  Uus lähenemine valitseja rollile. Niccolo Machiavelli- Firenze diplomaat ja kirjanik.  Tema arust olid valitseja vajalikud jooned- kindlameelne, piiramatu võimuga, aus, 
eesmärgi saavutamiseks on kõik lubatud (k.a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi  ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik 
ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal  korral).  REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik)  protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne.


Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju 
õndsaks ainult kiriku abiga. Uue õpetusega pandi alus uuele väärtussüsteemile-arusaamale,  et vaesus pole ideaal ega aita õndsaks saada. Rõhutati töö austusväärtust ja vajalikkust, 
tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsat eluviisi. Reformatsioon oli lõplikult hävitanud Lääne (katoliku) kiriku ühtsuse. Põhja-Euroopa muutub protestantlikuks.  AUGSBURGI USURAHU Killustatud Saksamaa vürstid jagunesid kahte leeri: osa toetas keisrit ja katoliiklust, teine 
osa reformatsiooni. 1530- Aegsburgi usutunnistus (esitati Saksamaa riigipäeval) Peale kahte sõda keisriga sõlmiti 1555.a Augsburgi usurahu- „kelle võim, selle usk“. See  lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid katoliiklikuks (lõuna ja loode 
Saksamaa) ja protestantlikuks (põhja- ja kesk-Saksamaa). Madalmaades, Šotimaal ja  Prantsusmaal levis  VASTUREFORMATSIOON Trento kirikukogul 1545- sai alguse uus liikumine, mida nimetati vastureformatsiooniks. Pahed, mis nurinat tekitasid eemaldati kirikust. Vaimulikud, samuti nunnad ja mungad pidid  elama eeskujulikku elu. Paavstiks võis saada vaid tõesti väärikas mees. Harimatud 
vaimulikud, või need, kes häbistasid vaimuliku seisust eemaldati halastamatult. Paavst Paul III elustas 1540.a uuesti inkvisitsioonikohtu. Koostati keelatud raamatute 
nimekiri. Võimsamaks relvaks reformatsiooni vastu sai Jesuiitide ordu, nn Jeesuse selts.  Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline 
iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda  nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ 
Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi  usurahuga 
(valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus 
anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne.  Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad 
ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja  katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese 
edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi  veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse 
usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj (Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon) Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks.  Absolutism  Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815)


Uusaeg (peale revolutsiooni)  Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine   Konstitutsiooniline monarhia  Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb  esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj  1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb  Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas  Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. 
Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on  parmamendil). 18.saj  1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga   Valgustusfilosoofia levik  Valgustatud valitsejad  Ameerika Iseseisvussõda  Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM
Ehk piiramatu kuningavõim.  Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne  Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- 
kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja 
neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama,  protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt 
protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi  kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus.  Louis XIV-„Riik- see olen mina“  Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära 
intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud  Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti)  Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim,  tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat  Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus.  SUURBRITANNIA
Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata 
makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab  isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, 


rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp. Laud’i ettepanekul hakati ka Šotimaal sisse 
viima anglikaani jumelateenistuse korda. Seal puhkes mäss. Inglise sõjavägi sai mässu  mahasurumisel lüüs. Šotlased tungisid Inglismaale. Kogu riigis valitses rahulolematus. 
Kuningas vajas raha ja kutsus 1640 kokku parlamendi, et makse tõsta, aga parlament ei ole  nõus.  KODUSÕDA
1642 puhkeb kodusõda. Kavalerid- Charles I toetajad. Ümarpead- parlamendi pooldajad.  Hukatakse ka kuningas riigi reetmise pärast ja sündis vabariik (Commonwealth). 1649 
Commonwealthi juhiks saab Cromwell. Tema ajal saab Inglismaast sünge, morn paik- keelati  igasugu meelelahutus (teatrid), värvilised riided jms. 1660. kutsuti troonile tagasi hukatud kuninga poeg Charles II- Stuartide restauratsioon. 1679- Habes Corpus Act- inimvabaduse akt, millega pöörati kuninga kohtuvõimu. Ilma 
kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma  süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast). Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja 
rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada.  Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal 
katoliiklust.  Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt.  KUULUS REVULUTSIOON
Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime 
all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb 
ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik. VALGUSTUS 
Valgustus- usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Filosoofia. Sai  alguse Inglismaal, kus oli vabam õhkkond. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis 
Bacon) Voltaire- võitles katoliku kiriku vastu. Peamiseks eesmärgiks seadis inimõiguste vabastamist. Russeaux ei poolda parlamenti sest arvas, parlament lähtub pigem enda huvidest kui rahva  omadest. Ta pooldas vabariiki. Idealiseeris riigieelset ühiskonda. Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas. UUSAEG 19.SAJ Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799


Järgnevad Napoleoni sõjad, mis kestavad kuni 1815. Prants. Rev paneb lõpu vanale korrale. Kaotatakse seisused,  1) Prantsuse revolutsiooni järgne aeg 1815-1853. luuakse Viini kongress, üritatakse  taastada vana korda, taastatakse monarhia. „Püha liit“. Ühiskonna korraldus- tööstuse  areng. Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg. Töölisliikumine. Valitsemiskord- 
konstitutsiooniline monarhi.  ETAPID: 1) Revolutsiooni algus 14.juuli 1789-1791 2) Konstitutsiooniline monarhia sept 1791-1792 3) Revolutsiooniline vabariik 1792-1795 (Jakobiinide diktatuur(giliotiiniga tapeti palju  inimesi) tuntakse ka kui Jakobiinide terror) 4) Direktooriumi aeg 1795-1799 5) Konsulaat 18. brümjäärist 1799 kunin kroonimiseni 2. dets 1804 6) Napoleoni ajajärk 1804-1815  TULEMUSED: • Lammutab vana korra (feodaalkorra) aegse ühiskonna ja rajass uue sotsiaalse korra - Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, võrdsus maksude tasumisel (varem  aristokraatial eesõigustatud seisund) • Kaotati tsunftisundus- igaühel kehtestati vaba juurdepääs ametile • Kehtestati kõik kodanikuvabadused ja õigused. Inimene on kodanik ja rahvas on  võimu kandha (varem ustavus kuningale) • Tagatakse usuvabadus, õigus eraomandile ja selle puutumatusele • Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks, osalemine poliitikas sideus  rahva ühtseks tervikuks. 4.08.1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, kaotati feodaalkord, 
tunnistati õigeks kõikide inimeste maksustamine.                   26. august võeti vastu „inimese ja kodaniku õiguste  deklaratsioon. NAPOLEON JA PRANTSUSE REVOLUTSIOON Reini liidu ala- Püha Saksa-Rooma keisririik. Hakati(Austria ja Preisimaa) ohtu nägema feodaalkorras. Austria ja Preisimaa hakkasid 
Prantsusmaa piirile vägesid koondama. Prantsusmaa otsustas sõjaliselt sekkuda.  1792- algavad revolutsioonisõjad. „Isamaa on ohus“. Üleskutse mõjul läksid tuhanded 
vabatahtlikud väkke. Marsi käigus tekkis hümn. 1793- revolutsioonisõdadest saavad vallutussõjad. Luuakse Prantsusmaa vastane 
koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland jt.  Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus. NAPOLEON


1804-1814 Napoleoni ajajärk/keisriaaeg Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees,  eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.  1805 dets - Austerlitzi lahing- Prantsusmaa võidab, Inglise armee saab lüüa. 1805- Trafalgari merelahing- Prantsusmaa vs Inglismaa, Inglismaa võidab (admiral oli 
Horatio Nelson) 1806- kontinentaalblokaad 1807- Tilsiti rahu 24 juuni 1812 läks Napoleon Venemaale. Borodino lahing, Prantsusmaa võidab ja jõuab 
Moskvasse 1815-Waterloo lahing, Napoleoni viimane lahing. VIINI KONGRESS 1814-1815 Napoleoni vastu tuli sõjavägi koguda.  Euroopa suurriigid, mis sõdisid Prantsusmaa vastu otsisid nn Euroopa kooskõla, mis 
tähendas uute kokkulepete sõlmimist ja neist kinnipidamist. Võitjariigid võtsid endale  volituse käituda suurriikidena ja nad jagasid väiksemate riikide territooriume.  Keskne roll kongressil oli Venemaal Preisimaal, Austrial ja Inglismaal.  Üritati taastada vana  korda.  Saksa liidu mõte oli hoida Saksamaal rahu. Liidu lõid Preisimaa ja Austria. Liitu kuulus 39 riiki ja see loodi Reini liidu asemel. Liidu moodustamine otsustati Viini kongressil. Kui on liiga 
killustatud- hea saak Prantsusmaale. Kui on väga ühtne- ohuks ülejäänud Euroopale. VIINI KONGRESSI JÄRGNE EUROOPA Luuakse stabiilne süsteem, mis tagab Euroopas rahu. Oluliseks muutus rahvaste  enesemääramise õigus. Olid kujunenud rahvusriigid.  1852-1871 on Prantsusmaal Napoleon III võimul ja Prantsusmaa on järjekordselt keisririik.  ITAALIA ÜHENDAMINE Itaalia oli pärast rev. killustunud ja ainus iseseisev riik oli Sitsiilia. Peale lombardia sõda olid  ülestõusud. Prantsusmaa sõlmis Austriaga rahu, Lombardia liideti Sardiiniaga, taastati 
Habsburgide võim. Loodi rahvuskogud. Peale edukat ülestõusu kuulutati välja Itaalia vabariik SAKSAMAA ÜHENDAMINE Prantsuse preisi sõda 1870-1871. Prantsusmaast ja Saksamaast saavad suured vaenlased  praktiliselt II maailmasõjani välja.  TÖÖSTUSÜHISKONNA KUJUNEMINE Tööstusrevolutsioon on üleminek tsunftikäsitöölt ja manufaktuurtootmiselt vabrikutööstusele
ja masinatootmisele.  Tööstuspööre saab alguse Inglismaal. Sellele eelneb põllumajanduspööre. Tehnika areng ja 
kapitali olemasolu.  Kapital- vabrikute ehitamiseks, masinate ostmiseks, palkade  maksmiseks. Tööjõu olemasolu- tööliste reserviks oli maata jäänud talupojad ja tööta 


jäänud käsitöölised. Täiustus põllumajandustehnika- võeti kasutusele masinad, mis 
tõstsid saagikust. Tänu masinate juurdetekkele vähenes inimeste vajadus ja hakati kolima  linnadesse, seega kasvas linnarahvastik. Põllutooted muutusid ka odavamaks ja paremini 
kättesaadavaks (tekkisid nö poekaubad). Uueks tootmisharuks oli puuvillatööstus. 1733  laiutati lendsüstik (oluline tekstiilitööstuses). Leiutati mehaaniline vokk ja ketrusmasin. 
Hakatakse kasutama terast ja raudbetooni. Üha väiksem hulk inimesi võis toota üha rohkem  kaupu. Üks suurimaid leiutusi on aurumasin (James Watt). Metallurgias sai pöördeliseks 
kivisöe kasutuselevõtt 19.saj kujunesid uuteks energiaallikateks nafta ja bensiin. 19.saj teadussaavutused ja leiutised  1800- Alessandro Volta ehitab galvaanielementidest patarei, mis kandis edasi elektrit.  1821- Michael Farady leiutas elektrimootori, dünamo ja transformaatori, millega võimaldas  elektrienergiat rakendada inimeste teenistusse. Kodudesse jõudis elektrivalgus 1879, kui 
leiutati elektripirn. 1860- Louis Pasteor- leiutas pastöriseerimise, mis aitab piimatooteid säilitada. Wilhelm Röntgen- avastas röntgenikiired, mis läbisid mitmesuguseid aineid ja aitasud  avastada haigusi LIIKUMISVAHENDID • Jalgratas- leiutati 1839, kuid populaarseks muutus 1888, kui Dunlop leiutas  õhkkummid. • Bensiinimootoriga iseliikuja (automobiil) • Õhulaevad e dižaablid. Telekommunikatsioon sai alguse telegraafist, mis edastas elektrikaablit pidi sõnumeid 
(Morse) 1876- telefon, mis edastas ehedat kõnet 1877- fonograaf- helisalvestusseade, millega saab heli salvestada ja hiljem helistada 19.saj I poolel – fotograafia 1895- leiutati kinematograafia 1895- asutati Nobeli auhind 1903- sooritati esimene lend sisepõlemismootoriga lennumasinal

Document Outline

• RENESSANSS
• ABSOLUTISM
• KUULUS REVULUTSIOON
• VALGUSTUS