Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus:
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu o Kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena o Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele o Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima o Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamigaT Tagajärjed: o Avastati Ameerika 1492. Aastal o Indiaanlaste massiline hävitamine
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia ...
Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu. Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...
Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka uudishimu ning seiklus- ja kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. Lisaks võib veel välja tuua vajaduse idamaiste vürtside järele, müüdid pururikastest riikidest ja ristiusu levitamise. See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused. Näiteks ehitasid portugallased H. Meresõitja kavandite järgi karavelli, millel oli kolmnurkne nn "ladina puri". See võimaldas sõita igasuguse tuulega, nende hulgas ka vastutuulega
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi
1. Miks algasid suured maade avastused? Kaks peamist põhjust. · vajadus idamaiste vürtside järele · india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse · uudishimu ja seiklusjanu · kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. 2. Millised tehnilised ja ühiskondlikud muutused lõid eeldused suurtele maade avastusele? Kaks näidet kumbastki valdkonnast. · karavellide ilmumine. · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja). · Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee
Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds, rõivamood. 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Ø uudishimu ja seiklusjanu Ø kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Ø Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale:
jõukad on jumala poolt välja valitud. Inglise reformatsioon erines mujal toimunud reformatsioonidest selle poolest, et see toimus kuninga isiklikel soovidel-põhjustel. MAADEAVASTUSED: 1. Põhjused: a. vajadus idamaiste vürtside järele b. India kaubad olid vahendajate tõttu kallid c. (uudishimu ja seiklusjanu) d. rekonkista (türklastega sõdimise) lõpp Hispaania ja Portugali väikeaadlikud vajasid tegevust e. kullajanu ehk väärismetallide puudus f. müüdid pururikastest riikidest nt. Eldorado g. ristiusu levitamise vajadus h. oli vaja türklastest vabu kaubateid 2. Eeldused: a. karavellide kasutuselevõtt b. uued navigatsioonivahendid c. piisava meresõidukogemusega meremehed d. (maailmapildi avardumine tänu renessanssile ja ka ristisõdadele) e. veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
mungad olema vaesed nagu kirikudki. Inkvisitsioon kirikukohus Ristisõjad Koraan islami püha raamat (allahi ilmutused muhhamedile) Renessanss loominguline ajastu, inimesi hinnati omaduste tõttu Reformatsioon usuuendus, algatas Martin Luther aastal 1517 Maadeavastused eeldused miks mindi maad avastama oli sellepärast, et olid uut tüüpi laevad, kompass, astrolaab ja kogemused, põhjusteks oli aga see, et luksuskaubad olid kallid, taheti leida uusi mereteid, kullajanu. Christophr Kolumbus tahtis sõita Indiasse Lääne kaudu. Startis 3.august 1492 laevaga ,,Santa Maria" Esimese reisiga avastati: Bahama saared (Hiina), Kuuba (Jaapan), Haiti( väike Hispaania). Uskus, et jõuti Hiina rannikule. Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased. Siis järgmine reis avastas ta Puerto Rico, Jamaica, Väikesed Antillid. Karl Suur Pippini poeg, vallutaja, ristiusu levitaja, riigijuht, kultuuritoetaja. Riigi kuningas,
tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? - vajadus idamaiste vürtside järele - uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele - merenduse areng 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. - Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine) - Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527. Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketsuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks. EUROOPLASTE TULEKU HUKUTAV MÕJU · Indiaani kõrgkultuuride loomulik areng peatati · Riigid alistati ja kultuurisaavutused hävitati. · Kullajanu tõttu rööviti hindamatuid kunstiaardeid. · Asteekide, maajade ja inkade arhitektuurimälestised purustati. · Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus. · Algupärased kirjasüsteemid kadusid. · Võitluses hukkus palju põliselanikke. SAJA-AASTANE SÕDA PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada.
4. Meresõidutehnika areng - täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused - hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu - võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia. Hispaania otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes 1492 Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India-indiaanlased)
· Terra Australis · Avastati 1606 · James Cook reisid 1768-79 · Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola. Martin Luther
Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks. Rastignac provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega. Pariisis tahab agan ka armastust ja kuulsaks saada. Hella loomuga. Oli viletsast perest, tahab rikkaks. Tulvil hingepiinu. Hoolitseb isa Goriot eest pojaliku hellusega
Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd. Ameerika avastamine ja uurimine: Esimesena saabusid aastal 1000 Põhja- Ameerikasse viikingid, teadmata ise, et nad olid uue mandri avastanud. Cristoph Kolumbus tegi 4 avastusreisi, ning oli esimene, kes avastas Uue Maailma. Ta küll arvas, et leidis meretee Indiasse. Amerigo Vespucci oli aga see mees, kes mõistis , et Uue Maailma näol on tegemist uue mandriga.
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha. Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate maadeavastajate tegevus. Meresõitjaid heidutasid mitmed legendid mis tänapäeval tunduvad koomilised, nt arvati et ekaatori ääres läheb vesi keema ja kokkupuuted neegritega ehmatasid nad ära sest valgenahalised kartsid et päike põletab ka nende naha
Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks. Rastignac provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega. Pariisis tahab agan ka armastust ja kuulsaks saada. Hella loomuga. Oli viletsast perest, tahab rikkaks. Tulvil hingepiinu. Hoolitseb isa Goriot eest pojaliku hellusega
Kuna kaup oli väga kallis, hakati otsima odavamat teed kauba saamiseks. Piprakotid eriti rikkad inimesed, kuna nemad said vaevata vürtse. Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus, kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp karavell. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
