Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi soojusastet. Õhu suhteline niiskus: veeauru osarõhu ja küllastunud veeauru osarõhu suhe. Õhu liikumiskiirus: voolu hulga ja ristlõike pinna suhe. Optimaalne mikrokliima: füüsikalised tegurid, mis moodustavad mikrokliima ning jäävad normi piiridesse ja on sobivad. Lubatav mikrokliima: füüsikaliste tegurite suurused, mis on märgitud lubatud piirnormidena. Inimese soojaeritus: suurus, mis määrab, kui palju sooja eritab inimese keha. 4. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. Selleks täita alljärgnev tabel. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Küsimus Sisekliima klass (edaspidi küsimustes tähistatud SK) II
5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus
5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus
kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks). Sageli lisatatkse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni. Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seepärast, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed ja konstruktsiooni sisemuses võib kivistumise ajal temperatuur tõusta liiga kõrgele. Intensiivne vee aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada.
sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealis- või aluskihiks, kas ühe- või kahekihilise teekatteks). Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni. Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus sellepärast, et betooni kivistumisel kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu,
aluskihiks, kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks). Sageli lisatatkse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni. Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seepärast, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed ja konstruktsiooni sisemuses võib kivistumise ajal temperatuur tõusta liiga kõrgele. Intensiivne vee aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. 19 Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse
Kuiv õhk on nii madala kui ka kõrge temperatuuri korral looma organismile talutavam kui niiske õhk. Temp tõustes aurumine suureneb. Kõrge temp + kõrge niiskus: liigse soojuse väljutamine häiritud kuumastress; madal temp + kõrge niiskus: soojuse väljutamine organismist suureneb tuntavalt külmetushaigused. Õhu liikumise kiirus: õhk on pidevas horisontaal-ja vertikaalsuunalises liikumises. Õhu liikumine loomaruumides: ventilatsioon, uksed ja aknad, kütmine, loomade soojaeritus. Madalatel temp on õhu liikumiskiiruse tõus 1m/s võrreldav temperatuuri langusega 2-5C võrra (külmatunne). Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel kliima soojenemine (kasvuhooneefekt)
madala kui ka kõrge temperatuuri korral looma organismile talutavam kui niiske õhk. Temp tõustes aurumine suureneb. Kõrge temp + kõrge niiskus: liigse soojuse väljutamine häiritud – kuumastress; madal temp + kõrge niiskus: soojuse väljutamine organismist suureneb tuntavalt – külmetushaigused. Õhu liikumise kiirus: õhk on pidevas horisontaal-ja vertikaalsuunalises liikumises. Õhu liikumine loomaruumides: ventilatsioon, uksed ja aknad, kütmine, loomade soojaeritus. Madalatel temp on õhu liikumiskiiruse tõus 1m/s võrreldav temperatuuri langusega 2-5⁰C võrra (külmatunne). Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) – värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt – fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa
raskebetoonile. Tee-betoon peab olema: tugev, kulumiskindel, ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Teebetoon on vastupidavam kui asfaltbetoon. Hüdrotehniline betoon. See on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. Hüdrotehniline betoon peab olema: veetihe, ilmastikukindel, väikese soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses tõusta temperatuur liiga kõrgele. Sellega seoses hakkab betooni koostises olev vesi aurustuma. Tugev vee aurustumine võib tekitada konstruktsioonis pragusid. Kuumakindel betoon. Seda kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla šamott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
