a. Birminghamis Inglismaal. Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
ja 1829 haaras pea kogu Eesti. · Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest. SÄÄSED - TULAREEMIA Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir, põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed. Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast. Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud sõjaväelased. 1996. a vallandus tulareemiapuhang Prangli saarel. Haigestus 23 inimest. Kuna puugirünnet mäletas vaid üks haige, siis arvati, et nakkust võisid levitada sääsed. Sellega oli kooskõlas puhangu spontaanne vaibumine pärast sääskede sesoonse aktiivsuse lõppemist.
Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht haigestuda õhu kaudu levivatesse haigustesse on olla köhiva või aevastava haige läheduses. Selliselt levivateks haigusteks on läkaköha, difteeria ja tuberkuloos. Nende haiguste vastu aitab vaktsineerimine. Siirutajateks nimetatakse loomakesi, kes kannavad edasi üht või teist haigust. Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu. Ajalooliselt kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus on olnud katk, kus haigusepõhjustajad bakterid kandusid enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasutamine Baktereid kasutatakse väga mitmel ja erineval moel
Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel;
varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal.
annaabi.ee 
