C hepatiit (0)

 B-HEPATIIT  B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka
NAKKUSALLIKAS:   haige  inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest
lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE    Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed  med.vahendid,   süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel   Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD:  Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud, keskmiselt 120 päeva, 
SÜMPTOMID: väsimus ja halb enesetunne.
Preikteerilises perioodis võivad esineda-  reumataolised kaebused, liigesvalu, lööbed, palavik 
Sarnasus A-hepatiidile, kuid kulg pikemajalisem ja kroonilist kulgu.
DIAGNOOSIMINE:  Haiguspilt  Spetsiifilised laboratoorsed uuringud-seroloogilised ja PCR  Maksafunktsiooni proovid PROGNOOS:  90% paraneb, 10% jääb kroonilisteks haigeteks (võib üleminna maksatsirroosiks)
RAVI: pt. hospitaliseerida, ravi sümtomaatiline ja patogeneetiline  Infusioonravi  Spasmolüütilised vahendid (No-špa)  Vajadusel iiveldust vähendavad ravimid, ensüümpreparaadid  Dieet, kergesti omastatav süsivesikute- ja vitamiinirikas toit  HAIGUSNÄHUD:  olenevad patsiendi vanusest, immuunseisundist ja haiguse avastamise 
staadiumist.  Haigus kulgeb sümptomaatilises vormis 
Haigus kulgeb 3 faasis – 1) Eelnähtud, 2-7 päeva, esinevad:   väsimus, isutus,  palavik,  kõhuvalu, kõhupuhitus, hellus või valu maksa 
piirkonnas. Selle perioodi lõpus muutub uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.   Esineb iiveldus ja oksendamine ning liigesevalu. 2) Kollasuse (kollatõve) , 4-8 nädalat, Ikterus ehk naha ja limaskestade kollasus esineb 
/püsib mõni nädal.  Nahk võib sügeleda. Haigusnähud püsivad mitu nädalat kuni 6 kuud.
3) Paranemise perioodi. 1


Äge B-viirushepatiit võib üle minna krooniliseks maksapõletikuks. Krooniline HBV-nakkus 
võib kulgeda haigusnähtudeta ja maksakaebusteta. 
Kroonilise B-viirushepatiidi kaugtagajärg võib olla maksatsirroos ehk maksa kõvastumus ja 
maksavähk.
ENNETAMINE:   hoidumine võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimise-, maniküüri- ja  muude terav-vahendite kasutamisest; ühiskasutatavate süstalde ja nõelte mittekasutamine; 
kondoomi kasutamine seksuaalsuhte korral; tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokku 
puutuvad isikud (tervishoiu-, hoolekande-, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, 
vanglaametnikud jt) peavad järgima ennetusmeetmeid; ühekordsete meditsiininstrumentide ja 
iluteenuste vahendite kasutamine või korduvkasutamisel nende desinfitseerimine ja 
steriliseerimine.   Doonorite ja rasedate uurimine  ennetada vaktsineerimisega. 3 annusega vaktsineerimine tagab pikaajalise ja tõhusa  immuunkaitse.  soovitatav vaktsineerida riskirühmadesse kuuluvaid isikuid ning lisaks kroonilisi  maksahaigusi (ka HCV-nakkust) põdevaid inimesi.
B-hepatiidi haigega lähikontaktis olnud isikuid tuleb haigestumise ennetamiseks vaktsineerida nii
kiiresti kui võimalik.  Kontaktijärgse vaktsineerimise kuni 7 päeva.
Vastsündinu vaktsineerimine esimese 12tunni jooksul peale sündi koos spetsiifilise 
immuunglobuliiniga.  DIFTEERIA (DTL vaktsiin) Kahjustab tavaliselt hingamisteid, bakteriaalne. 
Difteeriat saab vältida vaktsineerimisega.  Sageli kurgumandlid (kurgudifteeria)  Haavad  Limaskestad Nakkuse sissepääsuväratis haigustekitajad paljunevad ja produtseerivad eksotoksiine. 
Sissepääsuväratis tekib limaskesta nekroos ja hallikasvalkjas pseudomembranoosne katt.
NAKKUSALLIKAS: Haige inimene, pisikukandja 2 kuu lõpuks nakkusohtlikkus kaob
NAKKUSE ÜLEKANNE  piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu, hingamisteede kaudu. Äge nakkushaigus, 
mis kahjustab peamiselt hingamisteid. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda
ka eluohtlik kõriturse  Kontakti teel- kokkupuutel süljega jooginõud, söögiriistad jne TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID
Haiguse tekkes on oluline eksotoksiin, mida produtseerivad virulentsed tüved.
Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis muudab haiguse kulu tunduvalt  2


raskemaks. 
Põletikud võivad tekkida ka südames (krooniline südamepuudulikkus), neerudes, 
neerupealistes, maksas ja närvisüsteemis(on enamasti mööduvad). 
 Toksiin mõjub kogu organismile, mille tulemusena võivad rakud ka hukkuda.
Bakteri sissetungimiskoha ümber tekib punetus ja turse, ning kui ta toodab ka toksiini, siis võib 
tekkida nahakärbus. Erituma hakkab mädasegust vedelikku ning selle hangumisel tekib kurku
membraani ehk kilet meenutav moodustis.
KLIINILINE PILT: Inkubatsiooniperiood 1-7 (18) päeva.  - Meie kliimas kurgu ja kõridifteeria (külmal ajal), troopilistes haavadifteeria (vihmasel 
ajal) SÜMPTOMID / AVALDUMINE Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas.
Kurgudifteeria:   temp.tõus, Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga  
(kurgumandlitel on näha kollakashalli kile).   halb enesetunne,   neelamis valulikkus.   Tonsillidel raskesti eemaldatav hall katt. Eemaldamisel veritsev pind. Võib esineda ühel 
või mõlemal kurgumandlil.  Katt võib levida pehmele suulaele, neelu tagaseina, kurgukaartele, võib esineda 
kaelalümfisõlmede suurenemine ,,Härja kael’’ Kui kile tekib väga suurele alale, võib 
kujuneda hingamisteede sulgus.  Magus lääge lõhn (meenutab õunte käärimist)  Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud.  KÕRIDIFTEERIA (tõeline krupp)
 Lokaliseerub häältepaelte piirkonda, hääl kaob  Katarralne periood.: Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine “vilistavaks” 
(raskeks).1-2 päevaga hääl kaob – tekib kõriturse, lapsel raske sissehingata  Hingamisteed on peaaegu suletud, patsient võib lämbuda.  Paari tunni möödudes võib haigus lõppeda surmaga (lastel) Difteeria on raske haigus, mis võib põhjustada ka mitmesuguseid tüsistusi, mis omakorda 
muudavad haiguspilti:   südamekahjustus avaldub 1-3 nädalat   Pehme suulae lihaste halvatus 3 nädalat kuni 3 kuud pärast haiguse algust.   Rasketel juhtudel võivad need tüsistused tekkida ka kiiremini.
Lastel võib katu tõttu tekkida ka hingamisteede sulgus, mis kiire esmaabi puudumisel 
võib lõppeda surmaga.
Umbes pooltel juhtudel võib tüsistusena tekkida ka kopsupõletik. Harvem võib 
tekkida neerupuudulikkus, ajupõletik, ajuinfarkt. 3


DIAGNOOSIMINE:  Diagnostikas on väga oluline haiguse tekke täpne kirjeldus,   haiguspilt    Angiinist eristab difteeriat iseloomulik kile.   Ninaneelust võetakse vatipulgaga analüüs, millest määratakse difteeriatekitaja 
olemasolu.  Vere proovist antikehade ehk vastuaineid määrates.  RAVIVÕIMALUSED/PÕHIMÕTTED  ravi toimub intensiivravi osakonnas.  Ravi aluseks antitoksiin seerumi valmistamine, millega muudetakse kahjutuks veres 
olev difteeriatoksiin.  Antibiootikum ravi. antibakteriaalne ravi- erütromütsiin, penitsilliin- ravi 14 päeva Kindlasti uuritakse kõiki haigestunud inimese lähikondseid, kes on temaga kokku puutunud 
viimase 7 ööpäeva jooksul.
PROFÜLAKTIKA  Haige isoleerida, ka sümptomiteta pisikutekandjad, isolatsioon lõppeb kui peale 
antibiootikumravi 24 t,  negatiivne külvi proov  Uuritakse kliiniliselt terveid kontaktseid, VAKTSINEERIMINE PROGNOOS
- Ravi toimel kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus kaovad.
- Halvatus kestab nädalast 1 kuuni ning seisund taastub pikkamisi, hiljemalt poole aasta 
möödudes.
- Raskeim ja kõige enam surmaga lõppev tüsistus on kile levimine kõrri ja sealt bronhidesse.
- Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas, samuti neil, kel haigus algas väga ägedalt, 
ning alkohoolikute seas. ENNETAMINE : 
Vaktsineerimine DTL –vaktsiiniga (sisaldab difteeria ja teetanusetoksoidi, ning surmatud 
läkaköhabaktereid või viimase komponente)   Difteeria ja teetanuse kaitse -10 aastat. - läkaköha 3 aastat.  Vaktsineerimine koosneb 4 doosist- 3.kuu, 4,5kuu, 6 kuu,  24 el. kuul ( 2 aastasena)  HAEMOPHILUS INFLUENZAE ehk   Hib-nakkus (HIB le lisaks DTL vaktsiin) Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja.
HAIGUSTEKITAJA:   Grammnegatiivsed aeroobne pulkbakterid  Hemofiilusbakter kuulub inimese suu normaalsesse mikrofloorasse  Hemofiilusbakter koloniseerib ülemisi hingamisteid.  4


LÄBIPÕDEMISUMISJÄRGSELT VÕIVAD ESINEDA TÜSISTUSTENA:   kuulmislangus või kurtus,   Vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom.   Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni 5 aastastel lastel. Kuid suurim risk haigestuda on 
väikelastel vanusegrupis 4 -24 kuud.  - Vastsündinu saab emalt platsenta kaudu Hib-antikehi kuid need kaovad esimeste 
elukuude jooksul.  Hemofiilusbakter ei ole vastupidav väliskeskonnas, on tundlik keemiliste ja füüsikaliste 
faktorite suhtes, hävib temperatuuril +55°C ning tunduvalt kiiremini kaotab oma patogeenseid 
omadusi päikese käes ning kuivades.
NAKKUSALLIKAS: haige inimene, haigustekitaja kandja
PEITEPERIOOD:    kestab keskmiselt 2 kuni 4 päeva. 
LEVIB: levib ainult inimeselt inimesele piisknakkusena köhimisel, aevastamisel süljega ning 
kontaktide kaudu.   Hemofiilusbakteri asümptomaatilised kandjad, kellel puuduvad kliinilised nähud on 
olulised nakkusallikad ja omavad suurt epidemioloogilist tähtsust.    Haigustekitajad võivad paljuneda ja levida sügavale kudedesse nasofaarünksi piirkonnas. HAEMOPHILUS INFLUENZAE B VÕIB TEKITADA:   ajukelmepõletikku ehk meningiiti,   kopsupõletikku,   epiglotiiti,   septitseemiat,   tselluliiti,   artriiti.   Mitte kapsuleeritud tüved põhjustavad bronhiiti, keskkõrvapõletikku,   Kapsuleeritud tüved põhjustavad meningiiti ja epiglottiiti.  BAKTERIAALNE MENINGIIT ISELOOMUSTAVAD:   äkiline palaviku tõus, üle 38°C,   peavalu,   kaela jäikus,   teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud.  ENNETAMINE:   VAKTSINEERIMISEGA.   Vaktsineeritakse kõiki imikuid vanuses 3; 4,5 ; 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aasta 
vanuseid lapsi, kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab Hib-le lisaks difteeria-, teetanuse- 
ja atsellulaarset läkaköha ning surmatud poliomüeliidi vaktsiinikomponenti. Hib-nakkuse leviku piiramiseks on vajalik haige isoleerimine 24 tunniks pärast antimikroobse 
ravi alustamist, mille määrab arst. 
Kontaktsed kodused või lasteasutuse lapsed allutatakse meditsiinilisele jälgimisele. 
Juhul kui peres on veel immuniseerimata väikelapsi, määratakse kemoprofülaktikat kõikidele 
lähikontaktsetele, kaasaarvatud täiskasvanud pereliikmetele.
HIB-NAKKUST DIAGNOOSITAKSE 5


 Mikrobioloogiliselt hemofiilusbakteri väljakülvamisel rögast, transtrahheaalse aspiratsiooni 
materjalist, empüeemi vedelikust või verest.  LEETRID Kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Vaktsineerimata inimestel võib 
haigus kulgeda raskes haigusvormis.  
Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. 
Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.
HAIGUSTEKITAJA: RNA-viirus  väga nakkav Morbilli viirus.  NAKKUSALLIKAS:   haige inimene, nakkusohtlik 3 päevainkubatsiooni lõpust kuni 4–5 päeva pärast lööbe 
teket. LEVIMINE:  levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.  Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse.   Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul. PEITEPERIOOD: kestab 7 kuni 18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliini -
manustamise järgselt pikeneda 21 päevani.
PATOGINEES: sissepääsuväratiks ülemiste hingamisteede limaskest, viirus paljuneb, tekivad 
põletikulised protsessid. Verre sattumisel tekitab üldintoksikatsiooni ja kahjustab erinevaid 
organeid ja kudesid.
SÜMPTOMID / HAIGUSNÄHUD:   palaviku tõus,   ülemiste hingamisteede katarr  halb enesetunne,   köha, nohu,   silmasidekesta põletik,konjuktiviit  valgusekartus.   Valkjad täpid pose limaskestal purihammaste kohal Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste 
kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud).  Lööbimine 4 haiguspäeval – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele.  Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas 
järjekorras nagu tekkis.   6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib 
lööbimise lõpuni.  Kaelalümfide suurenemine  3 päeva möödumisel peale lööbimist hakkab haigus taanduma. SAGEDASEMAD TÜSISTUSED:  on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.  Leetreid põdenud emade sündinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuud. Leetrite 6


läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. DIAGNOOSITAKSE   kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel   Seroloogilised uuringud   spetsiifiliste IgM-antikehade tuvastamisega veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket. ENNETAMINE: laste õigeaegne vaktsineerimine.   kasutusel leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul  12 kuul, teine annus 13-
aastastele lastele.(LMP- vaktsiin)subkutaanselt  Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu 
nakkusohtliku perioodi jooksul.  Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest
eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida  LÄKAKÖHA Äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid 
kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka 100päeva köhaks.    eriti ohtlik imikutele,   enamus surmajuhte on alla 3kuu vanuste imikute hulgas.   võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks;   tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia.  HAIGUSTEKITAJA: tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis.
Bakterid produtseerivad mitmeid toksiine, mis kahjustavad limaskesta ja nõrgendavad organism 
kaitsemehhanisme.
LEVIMINE: inkubatsiooniperiood 1-3 nädalat  levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Haigustekitaja Bordetella pertussis levib ainult 
inimeste hulgas.   Läkaköha on väga kergesti nakkav haiguse varajases staadiumis ja esimese kahe 
haigusnädala jooksul  Haiguse inkubatsiooniperiood on keskmiselt 7 kuni 10 päeva, ulatudes 5 kuni 21 
päevani.  SÜMPTOMID / HAIGUSNÄHUD: 
Esimesed haigusnähud on külmetushaigusele, infektsiooniga sarnanevate sümptomitega:  nohu, aevastamine,   väike palavik ( sekundaarse infektsiooniga)  kurguvalu   kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, 1-2 nädala pärast kujuneb välja
aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha.   Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine,   Köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti.   Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja  7


sageli ebatüüpiline.  Võib kaasneda (väikelastel) keskkõrvapõletik, pneumonia  Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete 
sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 1-3 kuud, iseloomulikud
on ka öised köhahood.
Raskematel juhtudel võivad tekkida täppverevalumid silma sidekestale ning 
rindkerele. Põhjuseks on suurenenud rõhk rindkereõõnes, mis avaldab survet 
väikestele veresoontele ning need lõhkevad. DIAGNOOSIMINE  Tugev lümfotsütoos  Vaktsineerimata lastel on vereanalüüsis tüüpiliseks leiuks tugev leukotsütoos, samas 
kui C-reaktiivne valk ja settereaktsioon on normaalsed.   Haiguse varajases staadiumis võib tuvastada haigustekitaja ninaneelust võetud 
proovist. PCR- meetod  Rohkem kui kuu aega köhinud patsientide diagnoos kinnitatakse ELISA meetodiga.  Arvestades läkaköhale tüüpilist haiguspilti, võib diagnoosini jõuda ka kaudselt, köhivate 
kontaktsete isikute uurimisega. ENNETAMINE:   läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda 
rohkem kui üks kord. Ka vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole 
eluaegne(mõni aasta)  Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja teetanuse vaktsiiniga, mille esimene
doos tehakse 3kuuselt.   Vaktsiini manustamise järel kulub 2 nädalat immuunsuse väljakujunemiseks.  Immuniseerimiskava 01.01.2012 kohaselt manustatakse kokku 6 läkaköha 
vaktsiinidoosi, neist viimane 15-16 eluaasta vanuses.  Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida haigega otsekontakte ja mitte lubada 
lasteaeda, kooli jm nakkusohtlikul perioodil 21 päeva jooksul või siis vähemalt 5-
päevase ravikuuri jooksul.  RAVI : määrab arst. 
Raviks kasutatakse antibiootikumi – erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha 
puhul abi ning neid ei soovitata kasutada.
Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik.
Alla 7-aastased lähikontaktsed, kes pole saanud 4 vaktsiinidoosi või sellest on möödas enam kui 
3 aastat, tuleb vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kõikide diagnoositud läkaköha juhtude 
kohta teavitavad arstid Terviseametit.  MUMPS e. PAROTIIT   Mumps on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus ja mida iseloomustab 
üldintoksikatsioon, süljenäärmete kahjustus, harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi  8


kahjustusi. Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. HAIGUSTEKITAJA:  - paramüksoviiruste sugukonda kuuluv RNA-viirus.  - Viirus on väliskeskkonnas vähe vastupidav füüsikalistele ja keemilistele teguritele. LEVIMINE: piisknakkus - nakkusallikas mumpsihaige inimene, kes eritab viirusi 1-2 viimast inkubatsioonipäeva ja 6-
9. haiguspäevani ning seda sõltumata kliinilisest vormist (manifestne, varjatud või 
asümptomaatiline). - Mumpsiviirus levib respiratoorsel teel piisknakkusena, kuid ka otsesel kontaktil 
mumpsihaigega.  - Viirus väljutatakse organismist süljepiiskade aerosoolina, mis oma madala disperssuse tõttu 
kaugele ei kandu ja sadeneb kiiresti. - Kõik vanusgrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid.  - Kui ema on mumpsi põdenud, siis laps on praktiliselt kuni aasta kaitstud emalt saadud 
antikehade tõttu. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus. Korduva põdemise korral on vajalik laboratoorne 
kinnitus. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
PEITEPERIOOD:   Peiteperiood kestab 16 kuni 18 päeva, vahel 3 nädalat
HAIGUSNÄHUD:  - Manifestsetele vormidele on iseloomulik kliinilise pildi mitmekesisus.  - Haiguse levinuim väljendumisvorm on kõrvasüljenäärmepõletik ehk parotiit, mis võib 
olla ühe- või mõlemapoolne. Haigus algab tavaliselt lühikese prodromaalperioodiga (1-2 
päeva), mil esineb peavalu, halb enesetunne ja isutus. Edasi tõuseb kehatemperatuur 38-
39°C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, sageli 1-2 päeva pärast ka 
teisel pool.
Tursunud näärme kohal nahk ei puneta, on sile ja läikiv. Komplemisel tundub tursunud 
nääre taignataoliselt pehme. Mälumine ja neelamine on takistatud. Kahjutustuda võivad ka 
teised näärmed (sugunäärmed, kõhunääre, kilpnääre, süda jt). Mumpsiviirus läbib suhteliselt
kergesti ka hematoentsefaalse barjääri.
Mumpsi üheks oluliseks iseärasuseks on varjatud ja asümptomaatiliste vormide esinemine.  DIAGNOOSITAKSE: kliiniline pilt, seroloogilised uuringud või mumpsiviiruse isoleerimisega 
kliinilisest uurimismaterjalist
ENNETAMINE: 
Haigestumisest hoidumiseks isoleeritakse haige pereliikmetest ja ravitakse kodus, ning vajadusel 
hospitaliseeritakse nakkushaiglasse (-osakonda). Koduse ravi korral lõpetatakse haige isoleerimine 
9 päeva pärast haiguse algust. Haigega kokku puutunud kuni 10 aasta vanused lapsed, kes ei ole
mumpsi põdenud ja on vaktsineerimata, eemaldatakse lastekollektiivist 21 päevaks alates haigega 
kokkupuute päevast. Haige nina-neelueritised ja nendega saastunud esemed ning vahendid 
kahjutustatakse.
Põhiliseks ennetusmeetmeteks on immuunoprofülaktika. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale  9


vaktsineeritakse lapsi 1 aasta vanuselt ja revaktsineeritakse 13-aastaselt. Alates 1994. aastast on 
kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin.
RAVI: sümptomaatiline (valuvaigistid, palaviku alandavad)
Paraneb ise nädala paariga.  IPV vaktsiin – Poliomüeliit e. lastehalvatustõbi Lastehalvatus ehk poliomüeliit   on   valdavalt   lastel   esinev   neurotroopne infektsioonhaigus,   mida
põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Äge viiruslik nakkushaigus, mida iseloomustavad
üldintoksikatsiooni   nähud   ning   sageli   ka   kesknärvisüsteemi   kahjustus,   mis   avaldub   lõdva
halvatusena.
TEKITAJA: polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka
ALLIKAS,   NAKATUMINE:  haige   inimene   või   viirusekandja,   kes   eritab   viirusi   roojaga   ja
ülemiste hingamisteede sekreediga. - Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu. - Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained.  - Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (vaktsiin sisaldab elavat
viirust) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga).  LEVIMINE:  Nakkuse ülekanne toimub inimeselt inimesele kas fekaal-oraalselt peamiselt 
saastunud toiduga, veega ja esemetega või respiratoorselt. SÜMPTOMID.: 91-96% polioviirusega nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. - Ülejäänutel avaldub viirus haigusena kergel või ägedal kujul: o Kergem vorm - Haigus on kerge. Aju ja seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist.  Sümptomiteks on:  - palavik, - väsimus, - iiveldus, - peavalu, valu liigestes, - gripilaadsed sümptomid,  - jäikus kaelas ja seljas  - Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt 3 päeva jooksul. o Äge vorm - Viirus siseneb kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju  alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihaste    halvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse    klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt jäsemetes     (enamasti jalgades). Püsiv  halvatus kujuneb välja ühel juhul 200-st. Keskmiselt 5-10%   nende   hulgast,  kellel   tekkis   halvatus,   võib   haigus   lõppeda   surmaga.   See
juhtub juhul kui paralüüs hõlmab ka hingamislihased.  - Haigus võib kulgeda erinevate raskusastmete ja vormidena.  - järsu  palaviku tõusuga 38 - 40°C  ning üldtoksikatsiooninähtudega (peavalu, loidus, halb
enesetunne, isutus, oksendamine).  - ülemiste hingamisteede katarri nähud – nasofarüngiit.  - kõhuvalu, kõhulahtisus või –kinnisus, vegetatiivsed nähud (vererõhu langus).  - valud erinevates kehapiirkondades, eriti seljas, lülisamba komplemisel ja pea või seljalihaste
painutamisel. Valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujunevad halvatused.  10


- 1/200   juhtudest   tekib   halvatus,   mis   5-10%   lõpeb   surmaga.   Ligikaudu   ¼   paralüütilise
haigusekuluga haigetest jäävad invaliidideks.  - Osadel   pt.   tekivad   ka   meningiaalsed   sümptomid,   võivad   esineda   lihasspasmid,   käte   ja
jalgade treemor.  - Preparalüütiline periood kestab 2 kuni 5 päeva, seejärel palavik langeb ning äkki tekivad
lõdvad halvatused.  - Vahel kaasub halvatustega uus palavikulaine.  - Kahjustuda võivad kõik lihased, kuid sagedamini jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve
lihased.   Polioviirused   võivad   tungida   ka   ajukoorealustesse   tuumadesse,   mille   tagajärjel
kujunevad haigetel neelamis-, hingamis- ja kõnehäired.  - Diafragma haaratuse korral on tulemuseks kopsuatelektaasid ja pneumoonia.  - Poliomüeliit võib kulgeda ka entsefaliidina.  - Paranemisperioodis intoksikatsiooninähud taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. DIAGNOOSIMINE
1. Kliiniline diagnoos on võimalik spetsiifiliste haigustunnuste esinemisel (palavik, meningiidi- ja
halvatussümptomid).
2. Antigeeni määramine kurgulimast, ninalimast, roojast, verest ja liikvorist.
3. Seroloogiliselt määratakse antikehi vereseerumis.
ENNETAMINE: 
1. Mittespetsiifiline profülaktika:- Hügieenireeglite täitmine -Organismi vastupanuvõime tõstmine
2. Spetsiifiline profülaktika on immuniseerimine. 
Lapsi vaktsineeritakse tänapäeval alljärgneva skeemi järgi:
Vanus   Vaktsiini annus
3 kuud; 4,5 kuud; 6 kuud; 2 aastat -4. annus ( esimene korduvvaktsineerimine)
6-7 aastat    5.annus (teine korduvvaktsineerimine)
inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin (IPV), mis sisaldab inaktiveeritud viirusi, mis ei põhjusta 
haigestumist. 
IPV vaktsiini manustatakse lastele kas monovaktsiinina (Imovax Polio) või liitvaktsiini 
koosseisus (Tetraxim). 
Arvatakse, et postvaktsinaalne immuunsus säilib eluaegselt, kui lastele on manustatud kõik 
vajalikud vaktsiini annused.
RAVI - Ükski ravim polioviirust ei tapa.  - Ravi on sümptomaatiline. Halvatusnähtuste kiireks kadumiseks väga oluline taastusravi.  - Alternatiivmeditsiin   soovitab   kõigi   nakkushaiguste   puhul   tugevdada   ja   toetada
immuunsüsteemi antioksüdantidega - C ja E vitamiin, seleen ja tsink.  - Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine.  - Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi. Ravimine C-
vitamiini megadoosidega.  - Aidata võib ka homoöpaatia.  ENNETAMINE 11


- hügieenireeglite korrektne täitmine (kätepesu!) ja organismi vastupanuvõime tõstmine. -  tasakaalustatud dieet (puu-ja juurvilju 80%, tärklise ja valgurikkaid toite 20%).  - piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine.  - Joodi ja B-vitamiine on polio puhul kasutatud nii ennetamise kui ravieesmärgil.  - Piirata   suhkrutarbimist.   On   leitud   otsene   seos   valge   suhkru   tarbimise   ja   paralüütilise
(halvatusega kulgev) poliomüeliidi vahel. 50-datel aastatel uuriti poliomüeliidi põhjuseid ja leiti seos mandlite puudumise ja halvatusega
lõppevate polio nakkusjuhtumite vahel. Samuti on hilisemad uuringud kinnitanud  mandlite rolli
immunsüsteemi tugevdajana. Seega ära lase mandleid kergekäeliselt eemaldada.  PUNETISED Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.
Kergelt kulgev lööbega nakkushaigus. Punetised kuuluvad respiratoorsete viirusnakkuste rühma.  Punetisi on kaks rühma: elupuhuselt 
omandatud punetised ja kaasasündinud punetiste sündroom.
TEKITAJA: RNA viirus
NAKKUSALLIKAS:  haige inimene on nakkusohtlikkus algab  4  päeva inkubatsiooniperioodi 
lõpust ja kestab kuni 2näd. Peale lööbimist.. LEVIMINE:  - Kaasasündinud punetiste sündroomiga vastsündinud võivad levitada viirusi kuud pärast 
sündi. -  Viirus levib õhk-piisknakkuse teel.  - Raseduse ajal, kui ema põeb punetisi, levib punetiseviirus lootesse transplatsentaarselt 
(vertikaalne ülekandumine). Ohtlik on, kui naine põeb seda raseduse ajal ( rasked loote 
kahjustused või surm) - Kaasasündinud punetistest põhjustatud kahjustused ei ilmne mõnikord imikueas, vaid 
selguvad hiljem. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel ja noortel tekkida 
järelseisundina diabeet või türeoidiit. Kaasasündinud punetiste sündroomi kõige sagedamaks
avaldumisvormiks on südame ja silmade väärarengud.  PEITEPERIOOD: peiteperiood on 12-17 päeva (harva kuni 21 päeva).
HAIGUSNÄHUD: ligi pooltel puuduvad haigusnähu sümptomid - peenpunane (laigulis-sõlmeline) lööve nahal (lööve võib puududa 25%-50% haigetel).  - Lööve algab kõrvade tagant- kehale-jäsemetele 1-3 päeva - palavik,  - esineb suurenenud kaela,- ja kuklalümfisõlmed (lümfaadenopaatia)  - katarraalsed nähud hingamisteedes (nt kerge nohu),  - konjunktiviit, peavalu, halb enesetunne, võib suureneda porn, harva liigesevalu.  - Haigus kulgeb täiskasvanutel raskemini kui lastel (tekkida tüsistusena (eriti naistel) artriit ja/ 12


või entsefaliit) - Punetised võivad põhjustada ka mikrotsefaaliat, vaimset alaarengut ja kurtust.  - kaasasündinud punetistega seostatud on ka trombotsütopeeniat, maksa ja põrna 
suurenemist, interstitsiaalset pneumooniat, müokardiiti ja müokardi nekroosi, samuti luude 
metafüüside kahjustusi.  - Uuringud on näidanud, et silma võrkkesta irdumine, glaukoom, insuliinsõltuv suhkrutõbi, 
kae ja kuulmise nõrgenemine, mis ilmnevad vanemas eas, võivad olla põhjustatud looteeas 
põetud punetistest.   DIAGNOOSITAKSE: ‘seroloogiliste uuringutega, punetiseviiruse nukleiinhappe tuvastamisega 
ning punetisteviirusi isoleeritakse kliinilisest uurimismaterjalist ainult spetsiaalsetes laborites.
RAVI: spetsiifiline ravi puudub.Trombotsütopeenia korral manustatakse immunoglobuliini ((i/v)
ENNETAMINE:  vaktsiin - Punetiste vastu immuniseerimise põhieesmärk on kaasasündinud punetiste ennetamine. - Leetrite ja punetiste liitvaktsiin, algul vaktsineeriti ainult 6 aastasi lapsi.  - Leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin vanuses 12 kuud ja koduvvaktsineerima 12. El.a.. 
Alates 1997. aastast lapsi hakati vaktsineerima aastaseks saamisel ja korduvvaktsineerima 
13. eluaastal.  - Põdemisjärgne ning vaktsineerimise järgne immuunsus on pikaajaline, vähemalt 15-18 
aastat endeemilise haigestumuse puudumisel, mõnede uuringute andmetel tekib 
immuniseerimise järgselt elukestev immuunsus.    ROTAVIIRUS (ROTARIX elusvaktsiin suukaudne 2kuuselt) Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus, mille tekitajaks on rotaviirus. 
Haiguse esinemine on sesoonne – haigestumisi esineb sagedamini talvel ja kevadel.  väga kergesti leviv   kõige sagedamini esinev laste soolenakkus.   enamik lastest põeb seda nakkust esimese 2-3 eluaasta jooksul.   Haigestumine on suurim 6-24 kuu vanuses.   Haigus esineb nii üksikjuhtudena kui puhangutena kollektiivides. Viirusnakkus levib aastaringselt hooajalise tõusuga kevadel ning maksimaalse haigestumisega 
märtsis-aprillis-mais. -  Kõige sagedamini nakatuvad kuni 5 aasta vanused lapsed.  HAIGUSTEKITAJA: 
Rotaviirus kuulub reoviiruste perekonda. Inimestel põhjustavad haigestumist peamiselt A, B ja C 
rühma rotaviirused. Rotaviirused säilivad hästi saastunud pindadel, kätel, joogivees ja kuumtöötlemata toidus.  Hävivad desinfitseerivate klooriühendite toimel. NAKKUSALLIKAS:  haige inimene. 
LEVIMINE:  - fekaal-oraalsel teel ja osalt piisknakkusena 13


-  kõige sagedamini haige väljaheitega saastunud käte, toidu või vee vahendusel.  - Haiglas võivad rotaviirused levida väikelaste mähkmete kaudu.  - Viiruste eritumine väljaheitega algab enne haigusnähtude ilmumist ja kestab 10 – 21 päeva 
alates haiguse algusest.  - Viirusega saastunud esemed on nakkusohtlikud mitu päeva. - sageli  haiglanakkuse tekitajaks  - soolenakkuse puhangute põhjustajaks hooldekodudes, lasteaedades jt kollektiivides. SÜMPTOMID/ HAIGUSNÄHUD: avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. -  ilmuvad 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad 4-6 päeva, harva kauem.  - algab palaviku - kõhuvalu - oksendamise  -  järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega.(viirus paljuneb peensoolehattudes) - Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajab laps haiglaravi. - keskmine kestus on kuni 1 nädal. Rotaviirusnakkus levib peamiselt laste seas( 6 kuud-3 el.aastat), kuid võivad nakatuda ka 
täiskasvanud.  Rotaviirus-nakkuse haiglapuhangud võivad tekkida ka vastsündinute ja väikelaste 
osakondades. 
DIAGNOOSITAKSE: Rotaviirusnakkust diagnoositakse antigeeni määramisega roojaproovis. 
ENNETAMINE:  - Väikelastel on võimalik ennetada haigust vaktsineerimisega.  - Vaktsiini manustatakse suu kaudu sõltuvalt vaktsiinist 2  või 3 annust, aluseks riiklik 
immuniseerimiskava. - vaktsineerimine aitab vältida väikelastel rotaviirusnakkuse poolt põhjustatud mao-
peensoolepõletikku, haiglaravi vajadust ning surmajuhte.  - järgida hoolega hügieeninõudeid. -  tuleb pidada kinni puhtusenõuetest, kuumtöötlemist vajavaid toiduaineid tuleb piisavalt 
kuumutada ning kahtluse korral tuleb joogivett keeta. - VAKTSINEERITAKSE lapsi 2 kuu vanusel ROTARIX vaktsiiniga(elusvaktsiin) 
suukaudselt.  SARLAKID (vaktsiin puudub) Äge nakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev intoksikatsioon, peenesõlmeline lööve 
nahal ja põletiku esinemine nina-neelus.
HAIGUSTEKITAJA: A grupi beeta-hemolüütiline streptokokk (Streptococcus pyogenes), mis 
toodab virulentsusfaktoreid streptolüsiini ja toksiine, säilib väliskeskkonnas kaua(-6kuud), kuid 
kaotab virulentsuse.
NAKKUSALLIKAS: 
1. Sarlakihaige, eriti haiguse esimestel päevadel. Nakkusohtlikkus lõpeb tavaliselt 24 tundi pärast 
antibakteriaalse ravi algust.
2. Farüngotonsilliidi ehk angiinihaige.
3. Streptokokilise etioloogia nasofarüngiidihaige.
4. Paranemisstaadiumis haiged, eriti need kel esinevad mädatüsistused. 14


5. Terved hemolüütilise streptokoki kandjad.
LEVIMINE: kanduvad õhk-piisknakkuse teel lähedases kokkupuutes olnud isikutele (ühes toas
või palatis viibinutele).  - Harva ümbritsevate esemete vahendusel (toidunõud, mänguasjad, pesu).  - Haiguse sesoonne tõus on sügis-talvisel perioodil.  - Sagedamini põevad 3-7 aasta vanused lapsed. - Sissepääsuväratiks on kurgu ja neelu limaskest. Organismist erituvad tekitajad kurgu ja 
ninaneelu limaskesta sekreediga, mädaste tüsistuste korral(otiit, sinusiit, lümfadeniidid) ka 
mädaga -  Pärast põdemist kujuneb antitoksiline immuunsus. PEITEPERIOOD:   Peiteperiood on 1 kuni 7 päeva.
HAIGUSNÄHUD:  - Äkki tekkiv palavik,  - Intoksikatsiooninähud (peavalu, oksendamise, nõrkuse) , angiini ja lööbe ilmumisega. - Lööve, mis levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele, on peensõlmeline, katsumisel 
kare ja paikneb punetaval nahapinnal.  - Lööve kestab 3-7 päeva.  - Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. - Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas.  - Alates 4 haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline.  - 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte 
tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.  TÜSISTUSTENA võivad tekkida müokardiit ja meningiit, reumatism ja glomerulonefriit.
DIAGNOOSITAKSE:kliiniliste näitude ja epidemioloogiliste näiatajate alusel
ENNETAMINE:  - Haige isoleeritakse tavaliselt kodus, raske haiguskulu korral hospitaliseeritakse. 
Isoleerimine lõpetatakse 10-12 päeva möödumisel.  - Isoleeritakse lasteasutuste lapsed, algkooli õpilased, kirurgia ja sünnitusosakonna töötajad 
ning toidukäitlejad (eriti piimatööstuse töötajad).
• Haiguskoldes tuleb tarvitada vaid keedetud või pastoriseeritud piima.
• SARLAKITE VASTU VAKTSIINI EI OLE. RAVI: valikravim penitsilliin või erütromütsiin- ravi 10 päeva.  TEETANUS ehk KANGESTUSKRAMPTÕBI Äge nakkushaigus, mis kulgeb KNS kahjustusega. Teetanus on bakteriaalne nakkushaigus, mida 
iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine.  Haiguse üheks tõsisemaks vormiks on vastsündinu teetanus, mida tänapäeval esineb vaid 
arengumaades ning millele on iseloomulik kõrge suremus.  HAIGUSTEKITAJA:  eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab 
anaeroobsetes tingimustes toksiine (teetanusetoksiini).
NAKKUSALLIKAS: anaeroob- bakteri Clostridium tetani eosed on pinnases (mullas, kõdus ja  15


sõnnikus) ja tolmus laialt levinud.
LEVIMINE:  - nahka läbistavate vigastustega. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja 
torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. - Haigustekitaja satub organismi haava kaudu.  - Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised 
haavandid.  - Vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt. - Ei levi inimeselt inimesele, seetõttu pole haige ohtlik kaasinimestele. PEITEPERIOOD:   kestab 1 päev kuni 3 nädalat, olles keskmiselt 7 päeva.
SÜMPTOMID / HAIGUSNÄHUD:  - Roidumus, peavalu, higistamine - iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid.  - Ilmnevad   mälumis- ja miimilistelihaste kramp , millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, 
õla- ja seljalihaste jäikus.  - Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased.  - Voodis olles pt. vibu-ehk looga asendis-ta toetab voodile ainult kandade ja kuklaga. Haige 
teadvusel, krambid tugevad - Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel (kui on haaratud hingamislihased) lõpeb 
surmaga.  - Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini.  - Tervistumine võtab mitu nädalat, püsivat lihaskahjustust ei jää Teetanuse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning teetanust põdenud inimene vajab 
ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist.
DIAGNOOSIMINE: - Kliiniline diagnoos pannakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel.  - Vajadusel tehakse haavast võetud materjalist mikrobioloogiline uuring haigustekitaja 
avastamiseks. RAVI:tagada pt. rahu, tokseemia vähendamine, homöostaasi tagamine-manustatakse teetanuse 
immuunglobuliini või selle puudumisel hobuse verest valmistatud immuunglobuliini.Raskematel 
juhtudel lihasrelaksante, trahheostomeerimist, kunstlikku hingamist.
ENNETAMINE: teetanuse+difteeria vaktsineerimine
Teetanuse profülaktikas on tõhusad teetanuse toksoidi sisaldavad vaktsiinid. 
Tänu vaktsineerimisele on haigestumine peaaegu kadunud. 
Vaktsiin on kõrge immunogeensusega, vaktsineerimise järgne immuunsus kestab vähemalt 5 
aastat, püsides praktiliselt 10 aastat. 
Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid teetanuse vastu rutiinselt immuniseerimiskava kohaselt 
järgnevalt:
Vanus ja vaktsiini annus: 3 kuud            1. annus 16


4,5 kuud         2. annus 6 kuud            3. annus 2 aastat          4. annus (esimene korduvvaktsineerimine) 6-7 aastat       5. annus (teine korduvvaktsineerimine) 15-17 aastat   6. annus (kolmas korduvvaktsineerimine)  Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja 
hemofiilusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini.   Noorukite vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini.   Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitav iga 10 aasta järel.   Täiskasvanute revaktsineerimiseks kasutatakse samuti difteeria teetanuse liitvaktsiini. TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA
Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. 
Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, 
sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks 
manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini.     TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt.   Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib 
kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, 
serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA:  bakter Mycobacterium tuberculosis. 
Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud 
eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel (1,5 tunniga). 
Mükobakterid on küllalt resistentsed ka desinfitseerivate ainete suhtes. 
Intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab mükobaktereid 2–3 minutiga.
NAKKUSALLIKAS:   Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige 
(BK+), kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega.   Üks ravimata tuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10 kuni 15 inimest.  Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud.  Lehma toor piima juues  LEVIMINE:  - levib põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (nn. lahtise kopsutuberkuloosiga köhiv haige) 
või õhk-tolmunakkusena. Lahtistes veekogudes - Harva seedetrakti (nakatunud piimaga) või vigastatud naha ja limakestade kaudu. - Tuberkuloosi haigustekitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgneb 
haigestumine.  17


- Suurimas ohus on haigega pidevas lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed. - Haigestumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab 
vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, 
immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). - On vastupidavad kuivamisele, eluvõime pimedas ruumis kuni aasta, hävib päikese 
valguses PEITEPERIOOD:  2 kuni 12 nädalat.
HAIGUSNÄHUD:   Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse 
kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi.  SÜMPTOMID: sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud.  - üle 3 nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu 
rindkeres.  - sagedasemad haigustunnused on palavik, öine higistamine, hingeldus, külmavärinad, 
isu- ja kaalulangus, väsimus.  - võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt.  - haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine
 ja kehvveresus. - Ajajooksul võib tekkida hingamispuudulikkus RAVI: Tuberkuloos on põhimõtteliselt ravitav haigus, kui see avastatakse õigeaegselt ning ravi 
on järjepidev.  - AB ravi kestab 6-24 kuud. Kui ravi ei ole järjepidev, võib kujuneda kasutatavate ravimite
suhtes resistentsus.  - Multiresistentsed( ravi 1,2- 2 a.) tuberkuloosivormid alluvad väga raskesti ravile ja ravi 
kestab väga kaua. Ravimresistentsuse omandanud haigustekitaja võib edasi kanduda 
teistele inimestele.  DIAGNOOSITAKSE: tuberkuliintesti, mikrobioloogilise-, röntgen- või kompuuteruuringu ja 
anamneesi alusel. Ka röga mikroskoopiline uuring tuberkuloositekitaja suhtes.
ENNETAMINE: 
MITTESPETSIIFILINE PROFÜLAKTIKA
Tuberkuloosi haigestumist soodustavad mitmed tegurid sh vaegtoitumus, vaimne ülepinge, 
alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Nende 
tegurite mõju vähendamine ning tuberkuloosihaige varajane avastamine ja terveks ravimine 
aitavad ennetada elanike tuberkuloosi haigestumist. Tuberkuloosi riskirühma kuuluvatele 
isikutele, näiteks haigega lähikontaktis olevatele pereliikmetele, HIV-positiivsetele jt määratakse
vajadusel tuberkuloosi haigestumise ennetamiseks profülaktiline ravi antibiootikumidega.
SPETSIIFILINE PROFÜLAKTIKA
Tuberkuloosivastaseks immuniseerimiseks kasutatakse Mycobacterium bovis'e tüvedel 
põhinevat elusat nõrgestatud BCG vaktsiini. Vaktsiin on kasutusel olnud enam kui pool sajandit 
ning on üks laialdasemalt kasutatavaid vaktsiine kogu maailmas. BCG vaktsiini efektiivsus 
lapseeas ja kesknärvisüsteemi tuberkuloosi vältimisel on korduvalt kinnitust leidnud ning ulatub  18


86%-ni. Tekkinud immuunsus kestab umbes 15 aastat. BCG vaktsiini osa täiskasvanute 
kopsutuberkuloosi vältimisel on ebaselge – erinevate uuringute andmetel kõigub efektiivsus 0-
80% vahel. WHO soovitab kasutada BCG vaktsiini vaid vastsündinute või imikute 
vaktsineerimiseks; revaktsineerimiste kasutamine kooli astumisel või noorukieas ei ole siiani 
oma efektiivsust tõestanud.
Eestis vaktsineeritakse imikuid BCG vaktsiiniga esimestel elupäevadel. 
Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuliintest, sel 
juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuliintestiga lapsi. 
Noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimist BCG-ga ei soovitata.  TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. 
TEKITAJA:  - varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Väga nakkusohtlik, 
kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas.  - Tuulerõugete tekitaja on identne vöötohatise (herpes zoster) viirusega.  - Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib 
viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. - haiguse esinemissagedus Eestis on kõrgem talve-kevade perioodil NAKKUSALLIKAS:  - haige inimene, kes on nakkusohtlik kas 1-2 päeva, enne lööbe tekkimist kuni villikeste 
lõhkemise järel tekkinud haavandite kattumiseni koorikutega, või kui 24 tunni jooksul ei 
ole tekkinud uusi villikesi ehk 4-7 päeva, keskmiselt 5 päeva pärast lööbimist.  - Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise haiged. LEVIMINE:  - piisknakkuse teel,  -  kokkupuude villide eritisega.  - Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel.  - Viirus võib kanduda ka suurematele vahemaadele, nt naaberruumi, koridori, 
trepikodadesse. - Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus. PEITEPERIOOD:  kestab 7 kuni 21 päeva, keskmiselt 14 kuni 16 päeva.
HAIGUSNÄHUD:  - Haigus algab katarraalsete nähtude ja kehatemperatuuri tõusuga, mille kestus on 1 
kuni 2 päeva.  - Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve, lööbimise ajal esineb palaviku tõus. - Lööbeelemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal üheaegselt. -  Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev.  - Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle 
kogu keha.  19


- Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. - Lööve puudub jalataldadel ja peopesadel. -  Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti 
unehäireid.  TÜSISTUSTENA võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või 
raskete vormide korral entsefaliit.
ENNETAMINE:  - Haige isoleeritakse tavaliselt kodus ning hospitaliseeritakse ainult kliinilisel näidustusel. - Haige isoleeritakse kogu nakkusohtliku perioodi jooksul.  - Eriti hoolikalt tuleb haige isoleerida imikutest, tuulerõugeid mittepõdenud ja 
immuunpuudulikkusega inimestest.  - Ruumi, kus viibib haige, tuleb hoolikalt tuulutada ja niiskelt koristada, desinfektsiooni 
ei tehta.  - Haige nina-neelu eritised ja nendega saastunud esemed ja vahendid kuuluvad 
kahjutustamisele. Tuulerõugeid saab ennetada vaktsineerimisega. Tuulerõugete vastane vaktsineerimine ei 
kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse. 
Immuniseerimata  kontaktseid soovitatakse vaktsineerida 3-5 päeva jooksul pärast viimast 
kokkupuudet haigega, see väldib haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. 
Vaktsiini manustatakse tootja poolt soovitatud skeemi alusel. Alla ühe aasta vanuseid lapsi ja 
rasedaid ei vaktsineerita tuulerõugete elusvaktsiiniga.
Lasteaiarühmas, kus esines tuulerõugete haigusjuht, tuleb jälgida kõiki lapsi ning rühma ei ole 
soovitatav 21. päeva jooksul pärast haige lapse rühmas viibimist lubada uusi tuulerõugeid 
mittepõdenuid lapsi. Haigestunud laps ei või lasteaias käia kogu nakkusohtliku perioodi ajal. 
Immuunsuseta/vaktsineerimata lapsed, kes on kokku puutunud haigega, eemaldatakse kollektiivist
(koolist, lasteaiast jm) 11 kuni 21 päevani pärast kontakti haigega, sest nad on sel perioodil 
potentsiaalselt nakkusohtlikud ja võivad haigestuda.
Rühma ruume koristatakse niiskelt ja tuulutatakse hoolikalt ning haigestunud lapse nina-neelu 
eritised, nendega saastunud esemed ja vahendid kahjutustatakse. Eesti riiklikus immuniseerimiskavas on vaktsiinid järgmiste nakkushaiguste vastu:  B-viirushepatiit     on äärmiselt nakkav ja võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida  noorem on nakatunud inimene, seda tõenäolisemalt muutub haigus krooniliseks. Kroonilise B-
viirushepatiidi tagajärjel võib tulevikus tekkida maksatsirroos ja maksavähk.   Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna.  Haigusega kaasneb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, kujuneb 
nn härjakael. Difteeriatekitajad eritavad tugevat mürki – difteeriatoksiini, mis kahjustab eriti  20


südamelihast. Närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel tekib pehmesuulae halvatus, mis põhjustab 
kõnelemis- ja neelamishäireid. Halvatus võib tabada ka hingamislihaseid, mille puhul võib haigus
lõppeda surmaga.  Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus) on imikute ja väikelaste mädase  ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja. Läbipõdemisjärgselt võivad esineda tüsistustena 
kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom. Maailma 
Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub igal aastal maailmas Hib-nakkusesse liigi kolm 
miljonit inimest ning sureb selle tagajärjel ligi 400 000 inimest.  Inimese papilloomiviirusega (HPV)     nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest.  Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad valdava osa emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja 
suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme-, ja 
tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki.  Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning  iseloomuliku lööbena. Leetrite sagedasemad  tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. 
Harvem tüsistus on peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel võib invaliidistuda või surra. 
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.  Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mis kulgeb tugevate kontrollimatute  köhahoogudega. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, hapnikupuudusest 
tingitud ajukahjustus ning hingamispeetus, mis võib lõppeda surmaga.  Mumps põhjustab valulikku turset peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Poistel võib põletik levida munandeisse, 
põhjustades tugevat valu ja turset. Munandipõletiku põdemise tüsistusena võib tekkida sigimatus.
Haiguse raskeima vormina põhjustab mumpsiviirus ajukelmepõletikku ajukelme- või 
peaajupõletikku. Mumpsil puudub spetsiifiline ravi.  Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi     on äge viiruslik nakkushaigus, mis võib lõppeda  kesknärvisüsteemi kahjustuse ja halvatusega ning raskematel juhtudel surmaga. Kahjustuda 
võivad kõik lihased, kuid sagedamini jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. 
Polioviirused võivad tungida ka ajukoorealustesse tuumadesse, mille tagajärjel kujunevad 
haigetel neelamis-, hingamis- ja kõnehäired.  Punetised on äge lööbeline nakkushaigus. Haigus on eriti ohtlik lapseootel naistele. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude punetiseviirusega toimub, seda tõsisemad on loote 
kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel 
kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus 
ja mitmeid teisi terviseprobleeme.  Rotaviirusnakkus on viiruslik soolehaigus. See levib kergesti ja on maailmas kõige  sagedamini esinev laste soolenakkus. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku 
tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mis 
vajab haiglaravi.
Eestis kasutatakse rotaviirusenteriidi ennetamiseks kahte vaktsiini.  Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad  lihaskrambid. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate  21


pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, 
raskematel lõpeb surmaga.  Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid. Tuberkuloosi ravitakse 
antibiootikumidega ja ravi kestab 6-24 kuud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub
tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa ja sureb kaks miljonit inimest. Vaktsineerimiskalender - Vanus Vaktsiin 12 tundi B-viirushepatiit, 1.annus * 1-5 päeva tuberkuloos 2 kuud Rotaviirusnakkus, 1.annus 3 kuud Poliomüeliit-difteeria-teetanus-läkaköha-Haemophilius 
influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit, 1.annus ja 
rotaviirusnakkus 2.annus 4,5 kuud Poliomüeliit-difteeria-teetanus-läkaköha-Haemophilius 
influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit, 2.annus ja 
rotaviirusnakkus 3.annus ** 6 kuud Poliomüeliit-difteeria-teetanus-läkaköha-Haemophilius 
influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit, 3.annus 1 aasta Leetrid-mumps-punetised, 1.annus MMR 2 aastat Poliomüeliit-difteeria-teetanus-läkaköha-Haemophilius 
influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit, 4.annus 6-7 aastat Poliomüeliit-difteeria-teetanus-läkaköha, 5.annus 12 aastat HPV *** 13 aastat Leetrid-mumps-punetised, 2.annus  MMR 15-16 aastat Difteeria-teetanus-läkaköha, 6.annus 25, 35 jne 
aastat (iga 10 
aasta järel) Difteeria-teetanus 22


Difteeria-, teetanuse-, atsellulaarne läkaköha-, hepatiit B ja inaktiveeritud 
poliomüeliidi (DTPa-HBV-IPV-) komponent moodustab hägusa valge suspensiooni. 23

Document Outline

• SÜMPTOMID / AVALDUMINE
• DIAGNOOSIMINE:
• RAVIVÕIMALUSED/PÕHIMÕTTED
• PROGNOOS - Ravi toimel kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus kaovad. - Halvatus kestab nädalast 1 kuuni ning seisund taastub pikkamisi, hiljemalt poole aasta möödudes. - Raskeim ja kõige enam surmaga lõppev tüsistus on kile levimine kõrri ja sealt bronhidesse. - Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas, samuti neil, kel haigus algas väga ägedalt, ning alkohoolikute seas.
• ENNETAMINE : Vaktsineerimine DTL –vaktsiiniga (sisaldab difteeria ja teetanusetoksoidi, ning surmatud läkaköhabaktereid või viimase komponente)
• IPV vaktsiin – Poliomüeliit e. lastehalvatustõbi
• SARLAKID (vaktsiin puudub)
• TEETANUS ehk KANGESTUSKRAMPTÕBI
•  
• TUBERKULOOS (BCG vaktsiin)
• TUULERÕUGED