Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #1 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #2 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #3 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #4 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #5 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #6 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #7 kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NurrNau Õppematerjali autor
Vaktsineeritavad nakkushaigused ja lööbega nakkushaigused lastel. B-hep. Leetrid, tuulerõuged, punetised, difteeria, teetanus,haemophilus infulenzae, poliomüeliit, parotiit, rotaviirus, sarlakid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

C hepatiit

kondoomi kasutamine seksuaalsuhte korral; tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokku puutuvad isikud (tervishoiu-, hoolekande-, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud jt) peavad järgima ennetusmeetmeid; ühekordsete meditsiininstrumentide ja iluteenuste vahendite kasutamine või korduvkasutamisel nende desinfitseerimine ja steriliseerimine.  Doonorite ja rasedate uurimine  ennetada vaktsineerimisega. 3 annusega vaktsineerimine tagab pikaajalise ja tõhusa immuunkaitse.  soovitatav vaktsineerida riskirühmadesse kuuluvaid isikuid ning lisaks kroonilisi maksahaigusi (ka HCV-nakkust) põdevaid inimesi. B-hepatiidi haigega lähikontaktis olnud isikuid tuleb haigestumise ennetamiseks vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kontaktijärgse vaktsineerimise kuni 7 päeva. Vastsündinu vaktsineerimine esimese 12tunni jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobuliiniga.

Kategoriseerimata
thumbnail
5
docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse kliiniline pilt on vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik Leetrid- Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on kõrge palavik, roosakas lööve näopiirkonnas, võib levida ka üle kogu keha (ka peopesades ja jalataldadel). Tekitajaks on paramüksoviirus. Mumps- Haiguse tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on valulikud ja paistes

Õendus
thumbnail
7
docx

Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid

neuraminidaas ülekanded inhibiitorid profülaktika Organismi Nagu teiste respirat. üldvastupanu Infektsioonide korral tõstmine, püsida kodus, kanda maski, enesekaitse meetmeid rakendada, vaktsineerimine, C- vitamiini tarvitamine Viirus Rinoviirusinfektsioon Koroonaviirusinfektsioon - NOHU Tekitaja RNA viirused,millel 1. Koroonaviirus puuduvad välisümbris 2. SARS-i viirus ja nad kuuluvad pikonaviiruste sugukonda. Tundlikud happelise Ph suhtes ja temp.35o C. Patogeen ülemistes hing.teedes Inkup

Meditsiin
thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

[8] Kuna Nipah viiruse jaoks pole vaktsiini, siis selle ennetamiseks oleks vajalik rutiinne puhastamine ja desinfitseerimine seafarmides.[8] Loomade haigestumist aitaks ära hoida ka see, et kui teatakse, et keegi on nakatunud, siis ta kohe eemaldada teistest loomadest.[6] 8 SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Viirused

· B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid · T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. · Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vaendlatest" Vaktsineerimine ­ on immuunvastuse esilekutsumine Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus ­ toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus ­ sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus ­ viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus ­ Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus

Bioloogia
thumbnail
10
docx

NAKKUSHAIGUSED - kontroltööd

plaaniline vaksineerimine võimalik vaksineerida kahelaineline palavik kõhulahtisuse esinemine haigusega kaasneb lööve jäsemete painutuspiirkonnas. 11. Leia järgmistele haigustele iseloomulikud õiged faktid (kõik võib olla õige) A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga Võib lisanduda D-hepatiit Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega Sage prekantseroos Nakkusallikas närilised 12. Leia järgmistele haigustele 3 iseloomulikku õiget väidet Salmonelloos Shigelloos Inkupatsiooniper 6h- 6p Inkubatsiooniper 1-7 päeva

Meditsiin
thumbnail
10
rtf

Referaat: Vaktsineerimine

veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad. Võib-olla tõesti pole meedikute selgitustöö olnud piisav. Ka vaktsineerimisvastastele on vaja selgeid vastuseid. Mis on näiteks pneumokokk või kuidas võiks meid tänapäeval ohustada koolera. Tegu peaks olema teabe erapooletu vahendamisega. Saamaks teaduslikke kinnitusi, tuleks pöörduda spetsialiseerunud vaktsineerimiskeskuste poole. Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa ,,elukindlustusest" nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ka Eestis - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema

Meditsiin
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun