Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse dete...
piirkondlikesse haiglatesse KESKHAIGLA 2 Eelmised + kardioloogia; neuroloogia; uroloogia; ortopeedia; sünnitusabi ja günekoloogia; taastusravi ja füsiaatria; infektsioonhaigused; psühhiaatria; pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2 Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü sisearst, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog ü pediaater, ü psühhiaater, ü kirurgilise eriala arst, ortopeed, ü otorinolarüngoloog, ü
haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba Soome on samuti marutaudist vaba Lätis ning Venemaal võib esineda Maailmas esineb seda enim Aafrikas ning Aasias, eriti Indias Uus-Meremaal ning Austraalias pole esinenud Teatamiskohustuslik? Marutaud on teatamiskohustuslik haigus Kasutatud kirjandus Infektsioonhaiguste õppematerjal http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3764878 http://www.fao.org/docrep/003/t0756e/T0756E03.htm https://www.spc.int/lrd/ext/Disease_Manual_Final/b058__rabies.html http://www.who.int/rabies/epidemiology/en/ Pildid: http://www.thehindu.com/2005/05/01/stories/2005050103620500.htm http://osp.mans.edu.eg/elsawalhy/Inf-Dis/Rabies.htm http://www.askjpc.org/wsco/wsc/wsc99/99wsc17.htm http://www.vet.uga
mustus, mikroorganismid ja eosed. 2.2 Kätehügieeni tüübid 2.2.1 Igapäevane käte pesemine Pideva määrdumise tõttu tuleb nahal ka lakkamatult mustuse vastu võidelda. Teda peab selles abistama. Ainult veega ei ole võimalik nahka puhtaks pesta. Appi tuleb võtta seep või mõni muu pesemis vahend. Käte pesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi mitte ainult selleks, et nad oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi infektsioonhaiguste eest. Tervisekaitse- ja hügieenispetsialistid tunnustavad, et käte pesemine on kõige tähtsam, et vältida bakterite levimist. Kindlasti peab käsi pesema näiteks enne toidu valmistamist, enne sööki ja pärast käimla kasutamist. Kui käsi ei pesta siis võib saada tõsise kõhuhaiguse, mida tuleb ravida haiglas. 2.2.2 Kätehügieen tervishoiuasutustes Tervishoiuasutustes on spetsiaalne meetod, kuidas on vaja ja kuidas peavad meditsiinitöötajad pesema
(Zilmer:2007). HIV positiivsete õigeaegne avastamine aitab vältida uusi nakatumisi kuna inimene on oma infitseeritusest teadlikuna vähem nakkusohtlik. Samaaegselt aitab varajane nakkusjuhtude avastamine alustada õigeaegse viirusevastase spetsiifilise raviga, mis võimaldab vältida haiguse arengut ning säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007). HIV- positiivseid patsiente jälgivad ja ravivad Eestis infektsioonhaiguste eriala spetsialistid viies keskuses: Lääne- Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses, Ida- Viru Keskhaigla nakkusosakonnas, Narva Haigla nakkusosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste kliiniku nakkusosakonnas ja Pärnu Haigla nakkusosakonnas. Kokku on arsti poole pöördunud ja arvele võetud Eestis ca 3500 HIV nakatunut (79% HIV- positiivsetest identifitseeritud isikutest) (Zilmer:2007).
haigestunutel on ka väike palavik. ◼Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning • Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. • Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. EBOLA ◼Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid. ◼Kuigi viirushaiguse esmaseks puhanguks on laialt peetud 1976. aastal Zaire epideemiat, siis on leitud, et juba 2400 aastat tagasi võis Ebola põhjustada suure haiguspuhangu ◼ .Ebolahaigete infektsioonnakkuse peiteaeg pärast ebolaviirustega kokkupuutumist võib olla 2−25 päeva. ◼ Haiguse kulg on varieeruv, nakatunul võivad juba 24−48 tunni jooksul ilmneda vere hüübimismehhanismi häired ja
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK), keskhaigla tasandil Ida- Tallinna Keskhaigla kahes üksuses, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Lasnamäe Medicumis ja Pärnu Haiglas, mis pakuvad vastavalt võimalusi ambulatoorsele, päeva- ja statsionaarsele ravile (Haigekassa). Pulmonoloogia statsionaarset ravi pakub samuti ka Ida-Viru Keskhaigla. Lisaks on tuberkuloosiravi statsionaarid olemas Narva Haigla infektsioonhaiguste osakonnas ning Viljandi Haiglas (EKS, 2012). Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse inimene läbi, teostatakse kohapeal mõni protseduur ning vajadusel määratakse edasine ravi, kuid haiglasse inimene pikemalt ei jää. Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtt, kuid ei jää ööseks haiglasse. Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima (Haigekassa, 2016).
Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjuja-päästjatele. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi. Käsitletakse järgmisi teemasid: inimese anatoomia ja füsioloogia alused, elustamise ABC, hingamis- ja südameveresoonkonna ning välisfaktoritest tingitud eluohtlikud seisundid, laste elustamise eripärad. Tundma õpitakse infektsioonhaiguste, mürgituste, erakorraliste haigestumiste käsitlemist. Õppeprogrammis on ka erakorralises haiglavälises meditsiinis kasutatavate vahendite, katastroofimeditsiini, kriisipsühholoogia, enamlevinud laste-haiguste ja farmakoloogia aluste tundmaõppimine. Üle pooleõppeprogrammi mahust moodustab õppepraktika, mis toimub haiglates ja kiirabis. Koolitus lõpeb teoreetilise (test) ja praktilise eksamiga. ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK
biotoobile ja tagavad kolonisatsiooniresistentsuse. 2) Eksogeenne e. transiitne mikrofoora – mikroobid, mis satuvad antud biotoopi ning jäävad sinna püsima lühikeseks ajaks. Probiootkumid – on bioloogiliselt aktivsed bakteriaalsed preparaadid, mis sisaldavad organismi residentmikrofoorast pärinevaid elusmikroobe ja mis avaldavad kasulikku mõju inimese tervisele. 8. Immuunsüsteem. Organismil on spetsiiflised ja mitespetsiiflised mehhanismid, mis kaitsevad neid mikroorganismide ja infektsioonhaiguste eest. 1) Loomulik (natiivne) e. kaasasündinud immuunsus e. organismi loomulik resistentsus ehk mitespetsiifline immuunsus – vastus kiire, paljudele tekitajatele; pidev valmisolek. 2) Omandatud e. spetsiifline immuunsus e. adaptiivne - vastus kindlale tekitajale, täpselt reguleeritavad. Humoraalne: (tsütokiinide produksioon: tagavad kommunikatsiooni immuunrakkude vahel, komplement jne.) Rakuline: (neutrofilid, makrofaagid, NK rakud jne.)
7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2. Tüsistused: keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik (soodustavad lapseea ninaneelu anatoomilised iseärasused)
Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 24. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas teine ennetamine. Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 25. Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine
nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne – siirutamine – nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne – nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 25. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine – esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas – teine ennetamine. Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 26. Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat - Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine
Avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele. Soodustab organismi oma mikrofloora normaalse tasakaalu taastumist. Kasutamine: kui raviviisid on kahjustanud organismi kolonisatsiooniresistentsust. Sagedasemad probiootikumid: sisaldavad piimhapet produtseerivaid baktereid. lactoacillus sp. Bifidobacterium sp. Kasutamine: kõhulahtisus e. diarröa, uroinfektsioonid, onkoloogilistel haigetel immuunsüsteemi tõstmiseks. 25. Infektsioonid, infektsioonide jaotus, nakkushaiguste levik, infektsioonhaiguste dünaamika. Mikroobide virulentsusfaktroid. Antibiootikumid, antibiootikumi profülaktika. Ravimresistentsus. Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1)tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria)
vabatahtliku nõustamise ja testimise teenust 8 AIDSi nõustamiskabinetti ning aktiivselt tegeletakse testimise vajalikkuse teadvustamisega. AIDSi nõustamiskabinettide külastatavus on aasta-aastalt suurenenud.Eesti Haigekassa katab kõik ravikindlustatud isikute ravikulud ning riigieelarvest on eraldatud vahendid ka ravikindlustamata HIV- nakatunutele mõeldud tervishoiuteenusteks. ARV-ravimid on kõigile patsientidele (ka ravikindlustamatutele) tasuta ning neid jagatakse haiglate infektsioonhaiguste osakondades. 14.Kas molekulaardiagnostika turg võiks olla investori jaoks atraktiivne? Miks? 15.Milliseid diagnoosimise meetodeid peaks kasutama regionaalhaigla? Põhjenda. 16.GLP mõiste GLP on standard teadus labori administreerimisest. GLP põhipunktid: -uurimisplan -inimeste väljaõpe -aparatuur -kemikaalid -jäätmekäitlus -arhiveerimine -andmete kokkuvõte-artikkel 17. Sertifitseerimine · Protseduur, millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess
suurenemist 8,59,0ni. Vajalik lubjakogus tuleb eelnevalt lahustada. Vee läbivool tiigis suletakse ööpäevaks. Regulaarselt tuleb aga kindlasti määrata vee hapnikusisaldust. Soovitud tasemel peab vee pH tiigis hoidma 78 päeva. Selleks tuleb iga päev lisada tiigi sissevoolult vastav kogus eelnevalt lahustatud lupja. PILET 6. 1)Infektsioonhaiguste ja parasitaarhaiguste profülaktika ja kalade ravi peamised meetodid Parasiithaiguste profülaktka: · Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. · Haiguse profülaktikaks tuleks takistada kidakärssusside arengus vajalike vaheperemeeste tiikidesse sattumist.
Potentsiaalsed võimalused inimese adaptatsiooniks muutuva kliima suhtes on seotud eelkõige vastavate terviseprogrammide realiseerimisega. Nende hulka kuuluvad kliima muutuste monitooring, mis vajab erinevat käsitlust olenevalt geograafilisest piirkonnast, tervise järelvalve süsteem ja vaktsineerimised. Mainimata ei saa jätta ka üle-Euroopalist koordineeritud informatsiooni ja rahvusvaheliste temaatiliste ürituste korraldamist. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni töörühmades on infektsioonhaiguste vastu võitlemiseks välja töötatud 4 prioriteeti, mis on vaja realiseerida seoses edasiste võimalike kliima muutustega Euroopas. Difteeria Krüptosporidioos (algloomade poolt põhjustatud pikaajaline sooltepõletik) Malaaria Puukentsefaliit - 46 - Euroopa maades pole seni kliima muutuste mõju vähendamiseks inimese tervise suhtes midagi olulist ette võetud.
4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik: 1. Otsene kontakt 2. Piisknakkuse teel 3. Tolmuosistega 4. Vee ja toiduga ehk fekaal-oraalne nakkus 5. Putukate (lülijalgsed) ja loomadega Infektsiooni piiramine 1. Reservuaari elimineerimine 2. Ülekandetee blokeerimine 3. Vaktsineerimine 4. Tervete karantiin ja haigete isolatsioon Infektsioonhaiguste klassifikatsioon · Kulu raskus (Kerge, keskmine, raske) · Kulu iseloom (Ägedad, alaägedad, kroonilised) · Atüüpilised, tüüpilised · Haigustekitaja levik (Lokaalsed, koldelised, generaliseerunud) · Lokalisatsiooni järgi (Seedetrakti, hingamisteeede, kuse- ja suguteede) · Ülekande alusel 1. Fekaal-oraalne 2. Piisk, tolmnakkus 3. Otsene kontakst 4. Iatrogeene · Reservuaar
foto 29). Gürodaktüloosi haigestuvad peamiselt samasuvised kalad. Eesti kalamajandeis on sagedasemad haigustekitajad G. katharineri ja G. cyprini. Gürodaktülused toituvad lima ja epiteelirakkudest, tekitades naha pindmisi vigastusi, mis raske tabanduse korral süvenevad haavanditeks või nahanekroosiks. Uimedel võib hävida kiirtevaheline nahk. Nahavigastused soodustavad seen ja infektsioonhaiguste arenemist. Gürodaktülusi võib kaladel leida aastaringselt, kuid haiguspuhangud esinevad augustis ja märtsisaprillis. Haigestunud kalade nahk muutub tuhmiks ja kattub algul laiguti, hiljem aga üleni sinakashalli limakatuga. Gürodaktüloosi diagnoositakse kliiniliste tunnuste ja suure hulga haigustekitajate leidmise põhjal. Gürodaktüloosi tõrjeks töödeldakse kalu ammoniaagivannides (100 ml 25%st ammooniumhüdroksiidi 100 liitri vee kohta, toimeajaga 1 minut) või
Tööandja vastutab ohutuks tooks vajalike töötingimuste ja vahendite olemasolu eest. Selleks tuleb kehtestada standardseid ennetusabinõusid arvestav töökorraldus. Ennetusabinõusid puudutava konkreetse töökorralduse väljatöötamine, koolitus, kontroll ja kokkupuutejuhtumite menetlemine peab olema haigla infektsiooniteenistuse pädevuses või teiste samaväärsete asutuste puhul kokkulepitud lähima tervishoiuasutuse infektsioonhaiguste arstiga. Tervishoiuasutuse too sisekorra eeskirjad peavad sisaldama ennetusabinõude kirjeldust, millega tuleb iga töötajat tutvustada allkirja vastu. Iga allüksuse juht peab regulaarselt kontrollima, et üksuse töötajad täidaksid ohutusnõudeid. Ennetusabinõusid käsitlev töötajaskonna koolitus peab toimuma regulaarselt vähemalt uks kord aastas, eraldi vastavalt töötajate kategooriatele. Standardsed ennetusabinõud:
lülisamba kaelaosa olema ligikaudu samal sirgjoonel nagu lülisamba teised osad. Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi (rull), mis hoiaks pead kõrgemal alumisest õlaliigesest. · Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. 18. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. See aga soodustab infektsioonhaiguste ja kasvajate teket (vt Sarafino, 1994). Seega peaks ülemäärast stressi igati vältima ning ainult juhtudel, kui see tööl pole võimalik, kasutama meetmeid väljaspool tööaega. Üks ergonoomika eesmärk on kujundada tegevust ja kõiki töötingimusi selliselt, et viia miinimumi mittevajalikku stressi. Inimesed ütlevad, et see või teine asi tekitab neis stressi. Sõna stress kasutatakse mitmetähenduslikult. Seda on raske defineerida
Perekonnaȱebatõhusȱtoimetulekȱ Vaimneȱpingeseisundȱ Isiklikȱebatõhusȱtoimetulekȱ Saavutamataȱarengueesmärgidȱȱ 2. klass: tervisejuhtimine 157 Valmisolek tõhusamaks immuunsuseks (00186)* (2006, LOE 2.1) 1. valdkond: tervisedendus 2. klass: tervisejuhtimine Definitsioon Üksikisiku, perekonna või elanikkonna infektsioonhaiguste vältimiseks välja töö- tatud ning paikkondlike, riiklike ja/või rahvusvaheliste standarditega kooskõlas- tatud immuniseerimiskava järgimine, mis on piisav ja mida saab edendada. Määravad tunnused Soovibȱvältidaȱinfektsioonhaigusiȱȱ Soovibȱomaȱimmuunsustȱtugevdadaȱ Soovibȱväljaȱselgitadaȱprobleeme,ȱ SoovibȱavardadaȱomaȱteadmisiȱimȬ
annaabi.ee 
