Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


SÖÖDALISANDID 
PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH 
HOBUSTE) JA LINDUDE 
SÖÖDARATSIOONIS
Mõiste
Söödalisandid ehk söödapreparaadid on 
ained,  mikroorganismid  või valmistised, välja 
arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida 
lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita 
eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid 
manustatakse loomale tõhustamaks 
toitainete imendumist ja avaldavad oma 
toimet soolestikus või sooleseina rakkudes.
Mitte üksk
 t
i
a
 li
s
s
a
a
k
n
a
d
a
 e
lu

s
a
ta
se
tu
n
d
d
 
a
ra
 h
ts
ä
io
st
o
i
ni
Ülesanded kokkuvõtlikult
a) mõjutab  soodsalt  sööda omadusi;
b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi;
c) mõjutab soodsalt dekorati vkalade ja -lindude värvi;
d)  rahuldab  loomade toitumisvajadusi;
e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale;
f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade 
jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole 
mikrofloorat või sööda seeduvust, või
g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist 
(antibiootilist) mõju.
Ülesanded lähemalt

Piimatoodangu  suurendamiseks  eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil.

Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel.

Piima koostisosade suurendamiseks ( proteiin  ja/või rasv).

Söömuse suurendamiseks.

Vatsas   proteiini  sünteesi stimuleerimiseks.

Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks.

Toitainete  seede  stimuleerimiseks  seedekanalis .

Vatsa pH stabiliseerimiseks.

Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks.

Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks.

Kuumastressi vähendamiseks.

Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja 
poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.).

Põletikuliste  seisundite  leevendamisega.

Sõrgade ja kapjade korrashoid.
Biotiin
•  Lehm : Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, 
kõrge E ja  A vitami ni tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab 
ki rema taastumise pärast poegimist.
• Hobune: parandab  hobustel  kapjade kasvu ja seisukorda. Bioti n 
osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mil e 
käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), 
aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades.
• Lindudel: Biotiini (vitami n H, B-grupist) vähesus ratsioonis  

glükogeneesi häired ja organite  rasvumine .
• Peetakse kõige olulisemaks vitamiiniks keratiniseerumisprotsessis.
• On energia ja protei ni ainevahetust reguleerivate ensüümide 
aktivaator.
• Biotiin oluline laktaadi konversioonil pürovaadiks.
Gkükogeensed 
prekursorid
• Propüleenglükool on osutunud efekti vseks ketoosi ravimiks.
• Propüleenglükool metaboliseerub vatsas propionaadiks vaid väga 
vähesel määral, enamik sellest  imendub  verre muutusteta ning 
konverteerub seejärel  maksas  väga ki resti glükoosiks. Selle võttega 
saab reguleerida/vähendada keharasvade kasutamist negatiivse 
energiabilansi perioodil, vabade rasvhapete ja ketoonkehade 
sisaldust veres ning triglütseri dide resünteesi ja ladestumist 
maksarakkudes .
• Efekti vne on  manustamine  ravimijoogina.
• Praktiliselt kasutu TRSS koostises.
• Manustatud lehmadele edukalt aastaid.
• Toorglütserool, magusa maitsega  viskoosne  vedelik, on hea 
söödalisand lüpsilehmadele. Glütseri ni kasutamine 
põl umajandusloomade söödalisandina pole midagi uut, esmased 
katsed lüpsilehmade ja lammastega viidi läbi enam kui pool sajandit 
tagasi.
• Alguses kasutati glütserooli üleminekuperioodi lüpsilehmade 
energia ainevahetusega seotud haiguse (ketoosi) ennetamiseks ja 
raviks. Vi mastel aastatel on seda hakatud kasutama ka kui 
energiaallikat suuretoodanguliste loomade ratsioonis, asendamaks 
tärkliserikkaid söödateravilju. Mõned katsed on näidanud, et 
manustades energiajoogina 1 kg glütserooli päevas väheneb NEFA-
de taset veres ja sellega ketoosioht.
• Parandab eriti  silo  söömust.
Maaleht jutustab

Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui 
glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul 
mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade  kuivaine  söömust, 
piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku  seisundit .

Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas 
kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju 
piimatoodangule ning piima laktoosisisaldusele. „Uurimistulemused näitasid, et 
odrajahu  osaline asendamine rohusilol baseeruvas täisratsioonilises segasöödas 
toorglütserooliga ei mõjutanud ebasoodsalt vatsa keskkonda ega mõjunud koresööda 
efektiivsele lõhustuvusele,“ ütles Kass. „Kesklaktatsiooni lehmade  ratsiooni  lisatud 
toorglütserool mõjutas positiivselt piima laapuvusega seotud näitajaid: suurenes 
piima  valgusisaldus  ja moodustus tugevam kalgend.“

Läbiviidud uurimistööst järeldab Kass, et biodiisli tootmise kõrvalsaadus 
toorglütserool on sobiv söödalisand lüpsilehmadele nii suukaudselt manustatuna 
uuslüpsiperioodil kui täisratsioonilise segasöödas koostises ilma negatiivse mõjuta 
piimatoodangule ja ainevahetusnäitajatele, arvestades siinset söötmis- ja 
pidamispraktikat.

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/rafineerimata-glutserool-sobib -
lupsilehmadele-soodalisandiks?id=68941611
Lüsiin ja metioniin
• Lüsiin ja metioni n kuulub asendamatute 
aminohapete hulka — loomarakud seda ise ei sünteesi, 
seetõttu loomad peavad saama sel e toiduga.
• Neid peetakse esimesteks pi masünteesi limiteerivateks 
aminohapeteks.
• Arvatakse, et sel ega toetatakse vatsaspetsiifilise 
protei ni sünteesi, mis limiteerib VLDL sünteesi.
• Ka metioni n on organismis metüülrühma doonoriks. 
• Silmnähtavat praktilist kasu pole katsed suutnud siiski 
tõestada. 
Omega -6 ja omega-3 rasvhapete segu
Toode on mõeldud küll tiinestumise  
parandamiseks, kuid leiame ka 
katseandmeid, et PUFA-de söötmisel 
väheneb ka maksa rasvumine.

PUFA-d soodusatavad suguhormoonide 
sünteesi, kuid väga vähesed 
katseandmed  kinnitavad tiinestumise 
paranemist.

Propioonhape
• Süsivesikute käärimisel tekkiv lenduv 
rasvhape
• Muudab segasööda stabiilseks, takistab 
hallitus - ja pärmseente arengut.
• Ei vähenda tekkinud toksiinide mõju.
• Lisatakse 1…2 kilogrammi tonnile
• Propioonhape annab silos  täiendava 
kaitse hallitus j‐a pärmseente vastu.
Näide  kanade  söödast
Ennetamine?!

Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite  kompleks  lindudele ja loomadele, mis 
on mõeldud erinevate haiguste profülaktikaks. Kompleks koosneb järgmistest 
toodetest: Polyvit, Nurtifoscal, Cuprosol, IntestinalRecup ja IntestinalControl. 
Preparaatide  kasutamise eesmärgiks on loomade mao ja soolte töö 
normaliseerimine,  krooniliste  põletikuliste protsesside ravimine, soolestiku häirete 
ennetamine, luukoe tugevdamine, ainevahetusprotsesside reguleerimine, 
hemoglobiini tootmise tõhustamine ja veresoonte elastsuse parandamine.

Peamised omadused:
• reguleerib stressiseisundis olevate lindude ainevahetusprotsesse;
• kompenseerib vitamiinide puudust söödas;
• soodustab tootlikkusnäitajate paranemist.

Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks, mis on mõeldud lindudele 
ja loomadele haiguste ennetamiseks.
Elektrolüüdid /  hobused
• Mineraalsoolad, mis kannavad vees lahustununa laengut. 
Elektrolüüdid aitavad kontrollida veejaotust kehas ja hoida 
vedelikubilanssi. Nad osalevad ka paljudes rakuprotsessides, 
sealhulgas lihaskontraktsioonis ning närviimpulsside 
edasikandumises. 
• Higistamisel  kaotavad  hobused elektrolüüte, peamiselt naatriumit, 
kaaliumit ja klori de. Sageli ja rohkelt higistavatel hobustel tuleb 
elektrolüüdikadu kompenseerida spetsiaalse elektrolüüdilahuse või 
soola (soovitatavalt tavalise keedusoola ja vähendatud 
naatriumisisaldusega soola segu) abil.
•  http://www.kestvusratsutamine.ee/wordpress/wp-content/uploads/20
14/03/oh-august-2010.pdf
 - Anne Rohtla kommentaar kestvushobuste ja vedeliku puuduse ja 
elektrolüütide kohta.
Elektrolüüdid
Toote  valikuid  on väga palju.
•Hivepect Pro - Dieetsööt elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu 
stabiliseerimiseks vasikatele, põrsastele ning lammastele. Hoiab 
kõhulahtisuse korral organismi vedelikutasakaalu. Elektrolüütidega 
(sooladega) preparaat loomadele sisaldab glükoosi ja maltodekstri ni, 
mis tõhustavad vedeliku imendumist ning annavad energiat. Sisaldab 
ka soolestiku tegevust tõhustavat ja vedelaid väljaheiteid tahkemaks 
muutvat pekti ni ning soolestiku mikrobioloogilist tasakaalu säilitavat 
patenditud preparaati ProGut®. Toodet võib segada vedelsööda või 
vee hulka või annustada koos jõusöödaga.
•Unilyt elektrolüüt 25kg - Söödalisand vasikatele, mis stabiliseerib vee 
ja elektrolüütide tasakaalu.
No ja nii edasi * 100
Vasikate kõhulahtisus

Kõhulahtisust põdevad  vasikad  võivad vedelikukaotuse tõttu päevas 
kaotada 5–10% kehamassist. Üle 14-protsendilist vedelikukaotust loetakse 
aga vasikale surmavaks. Üldiselt kasutatakse suu kaudu antavate 
elektrolüütide lahuseid vedelikukaotuse korral selleks, et  korrigeerida  pH-d 
ja elektrolüütide taset veres ning et suhteliselt odaval ning lihtsal viisil 
toetada organismi toitainetega. Uuemad  uurimistööd  on leidnud tõhusamaid 
meetodeid , kuidas määrata ja ravida vasikate kõhulahtisust ning annavad 
täpsemaid soovitusi sobiva elektrolüüdi valimiseks. On leitud ka kiiremad ja 
täpsemad viisid haigustekitaja tuvastamiseks, kiire diagnoos on õige ravi 
määramisel ja uute haiguspuhangute ennetamisel kriitilise  tähtsusega. 
Kõhulahtisusega vasika seisundi õige hindamine on vajalik selleks, et 
otsustada, kas raviks on sobilikum elektrolüütide suu või veeni kaudu 
manustamine.

Kõhulahtisusega vasikatele tasub lisaks tavalisele joogile anda ka elektrolüütjooki et tasakaalustada 
kõhulahtisusest tekkivaid puudujääke.  Jooke  on turul erinevaid, kuid sisaldama peaksid nad kindlasti järgmisi 
komponente:
Elektrolüüdid (Na+, K+, Cl-)    Energia (Glukoos)        Puhver  (Bikarbonaat,  Atsetaat , Propionaat, Tsitraat)
Lisaks nendele ainetele, reklaamivad ennast paljud joogid ka erinevate lisanditega, nagu näiteks linaseemne ekstrakt, 
probiootikumid , vetikad, jne. Kuna nende toimet pole täpsemalt uuritud, siis tasuks  pooldada  puhtaid 
elektrolüütjooke ilma lisanditeta.
Hüpokaltseemia
Ravi

Dave  Reede Michigani Ülikoolist leiab, et kui anioonsete lisanditega langetada 
lõpptiine looma söödas  katiooni -aniooni suhet, siis on võimalik vähendada 
hüpokaltseemia riski.

Anioonsete soolade  efektiivsust  saab hinnata,  mõõtes lõpptiine looma uriini pH-d. 
Kui loomale on lõpptiinuse ajal söödetud anioonseid lisandeid, siis peaks uriini pH 
langema kaheksalt (pH~8) alla seitsme (ph
Vasakule Paremale
Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #1 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #2 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #3 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #4 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #5 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #6 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #7 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #8 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #9 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #10 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #11 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #12 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #13 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #14 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #15 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #16 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #17 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #18 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #19 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #20 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #21 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #22 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #23 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #24 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #25 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #26 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #27 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #28 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #29 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #30 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #31 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #32 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #33 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #34 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #35 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #36 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #37 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #38 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #39 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #40 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #41 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #42 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #43 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #44 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #45 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #46 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #47 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #48 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #49 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #50 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #51 Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid sild Õppematerjali autor
Söödalisandid põllumajandusloomade (sh hobuste) ja lindude ratsioonis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Söötmisõpetus

Osa mineraale on valkude koostises. Mineraalelemendid imenduvad ja osalevad ainevahetuses ioonidena Ca2+. Elementaarset kaltsiumit ei leidu looduses, kõige tavalisem CaCo3.loom vajab mineraalelementi, kuid me söödame loomale mineraale. Mineraalelemendid imenduvad kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tähendab seda, et ioonid läbivad soole epiteelis rakkudevahelisi kanalite kaudu lihtsa difusiooni teel ( madalama September-detsember 2008. a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi.

Söötmisõpetus
thumbnail
7
docx

Toitefaktorid

moodustamiseks (piim, muna, vill). Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o. sööda proteiini. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks ­ aminohapeteks. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi

Loomakasvatus
thumbnail
36
docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt seedumatu taimeraku koostiskomponent. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes. (mida puisem taim, seda rohkem)

Seakasvatus
thumbnail
7
doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit ­ õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn

Loomakasvatus
thumbnail
4
docx

Veisekasvatuse söötmise vahearvestuse konspekt

Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu

Veistekasvatus
thumbnail
26
doc

Söömust mõjutavad tegurid

Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi 10 2.6 Sööda kvaliteet ja puhtus 10 2

Söötmisõpetus
thumbnail
23
odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

ebakvaliteetse silo söötmisel. Ka aflatoksikoos võib mõnikord veistel kulgeda ägedalt. Teiste mükotoksiinide põhjustatud ägedaid haigestumisi veistel on kirjeldatud harva ning vaid väga suurte koguste tarbimisel (Fink-Gremmels, 2008). Suuremaks, kuigi raskesti dokumenteeritavaks probleemiks on väikeste toksiinikoguste krooniline tarbimine. Riskialtimad on kõrgetoodangulised või varajases laktatsioonis olevad piimalehmad, eriti konsentreeritud söötade rohke ratsiooni korral, sest suureneb saastunud sööda tarbimine ja langeb vatsabarjääri efektiivsus. Kirjeldatakse vähenenud söödatarbimist, piimatoodangu langust, nakkuste suurt levikut karjas ning vähenenud sigivust (Whitlow et al, 2006). On leitud, et IgA konsentratsioon vereseerumis langeb juba väga väikeste toksiinikoguste toimel (Wright, 2011). Ebakvaliteetset silo on seostatud sagedate mastiidijuhtude ja sõrahaigustega, aga mõju ulatus ei ole selge

Toiduohutus
thumbnail
30
doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar

Põllumajanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun