Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüp...
Patsiendi probleem Eesmärk Tegevus Hinnang Kõrgest RR-st tingitud Langetada RR 135/95 1.Mõõdan RR ja pulsi. RR 135/85 vererõhu 2.Selgitan pt-le RR häire,väljendub kuklas tõstvaid faktoreid. pessivas ebameeldivas 3.Soovitan pöörduda tundes. ravi muutmiseks perearsti vv-le. 4.Annan koheselt RR langetavat nifedipini tilku. Stressist tingitud Tagada patsiendi parem Soovitatud lisada Uinub paremini,on uinumishäire mis uinumine. regulaarne kehaline suurendanud kehalist väljendub aktiivsus. aktiivs...
tõusnud meestel > 420 µmol/l ja naistel >360 µmol/l. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999) Esmase hüprurikeemia põhjuseks on perekondlik geneetiline puriiniainevahetuse anomaalia. Toimub kusihappe üleproduktsioon. Riskitegureiks, mis soodustavad geneetiliselt tingitud ensümopaatia avaldumist ja süvendavad hüperurikeemiat, on: liigsöömine ja alkoholi tarbimine, stressisituatsioonid, hüpertensioon, dehüdratatsioon, hüperglütserideemia. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused, 1999) Teist ehk sekundaarset hüperurikeemiat põhjustavad neerupuudulikkus, verehaigused, psoriaas, hüpertooniatõbi, müksödeem, hüperparatüreoos, diabeet jne, medikamentidest diureetikumid ja salitsülaadid väikestes kogustes. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999) 2 Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHAT...
· Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. · Ravimid · Toiduained · Infektsioonid · Sissehingatavad allergeenid · Insektallergeenid · Sisehaigused · Psühhogeensed tegurid · Füüsikalised faktorid Urtikaaria staadiumid Äge urtikaaria kestus < 6 nädala Krooniline urtikaaria kestus > 6 nädala Krooniline idiopaatiline urtikaaria Uuringud · Vere üldanalüüs Organismi ülitundlikkust mingi aine suhtes nimetatakse allergiaks. Ainet, mis organismi teisiti reageerimise põhjustab, allergeeniks
Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud. Konkreetseid raviminimetusi nimetamata on ravimiuuringud järgmistes valdkondades: neuroloogia, kardiovaskulaarhaigused, pulmonoloogia, reumatoloogia, onkoloogia, infektsioonhaigused, dermatoloogia, neonatoloogia, gastroenteroloogia, günekoloogia, uroloogia, psühhiaatria, anestesioloogia, nefroloogia, endokrinoloogia, sisehaigused, hematoloogia, kopsuhaigused, oftalmoloogia, allergoloogia. Erki Pääro
ainete sisaldus. krooniline neerupuudulikkus on pikaajalise neerukahjustuse tagajärjel kujunev neerufunktsiooni langus. sagedasimaks põhjuseks põletikud ja verevarustuse häired neerukoes. algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline operatsioon, 20%-l mitmesugused sisehaigused, 15%-l rasedus ja halvasti tehtud abort, 10%-l trauma ja 10%-l mürgistused neerusid kahjustavate ainetega. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Nimeta erinevaid erituselundkondi? Milline erituselundkond on kõige tähtsam? Mida põhjustab neerupuudulikkus? Mis on hüpotalamus? http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel ju...
Näidustused ja vastunäidustused Kinesioteipi aitab järgmiste näidustuste korral: · Spordifüsioteraapia ja spordivigastused · Liigeste nihestused · Lihaste rebendid · Istmikunärvivalu · Kaelavalu · Õlavalu · Peavalu · Operatsiooni- ja traumajärgne taastusravi · Ortopeedia · Sisehaigused · Neuroloogia · Lümfoloogia · Pediaatria · Artriit · Erinevad kroonilised haigused- astma, unetus · Naiste spetsiifilised vaevused-
ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaart meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Urtikaaria põhjused ● Ravimid (antibiootikumid, palaviku alandajad, rahustid, vitamiinid ) ● Toiduained (piim,muna,juustud,tomat ,apelsin) ● Sissehingatavad allergeenid ( õietolm, loomakarvad) ● Insektallergeenid (mesilase-, herilasemürk kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised) ● Sisehaigused (verehaigused, kasvajad) ● Füüsikalised faktorid (temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus,vesi) ● Viirushaigus ( laps jääb nohusse, köhasse või palavikku ja mõne päeva pärast on kehal sügelevad kublad.) MIDA TEHA? ● Jahutage löövet ● Tupsustage kalamiiniga, et vähendada sügelemist ● Võite anda kloorfenamiini siirupit (käsimüügiravim) ● Püüdke meenutada vahetult lööbe tekkimisele eelnenud
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5 Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis Mõned eraomandis olevad haiglad osutavad teenuseid üksikul kitsamal erialal Eraõiguslik seisund Vastutus tagada kinnipidamine heast kliinilisest tavast ja tõhus majandustegevus Sõltumatuses poliitilisest mõjust Kahetasandiline juhtimismudel (juhatus ja nõukogu) Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaigla...
ru/EkWU2 (21.11.2018) Doenges M.E., Moorhouse M.F., Murr A.C. (2010). Nursing Care Plans Guidelines for Individualizing Client Care Across the Life Span, 8th Edition. USA: F. A. Davis Company. Urden L. D., Kathleen M. S., Lough M.E. (2015). Priorities in Critical Care Nursing, 7th Edition. Elsevier Health Sciences. https://books.google.ee/books? redir_esc=y&hl=ru&id=yJjTBgAAQBAJ&q=renal+clinical+assesment#v=s nippet&q=renal%20clinical%20assesment&f=false (21.11.2018) Herold G. (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. Tallinn. Peate. I., Nair M., Wild K. (2014). Nursing Practice: Knowledge and Care. New York: John Wiley & Sons, Ltd. http://www.icppharm.com/News-Resources/Articles/Can-Vitamin-C-be-used-to-Prevent- Urinary-Tract-Inf.aspx Standarts for Infusion Therapy.4th Edition. (2016). London: Royal College of Nursing. 9
· vältige kohvi, kaasa arvatud kofeiinivaba kohv, koolajoogid ning kõik toidud ja joogid, mis võivad ärritada teie magu (nt alkohol), · puhake ja magage piisavalt, · olge kehaliselt aktiivne ja järgige oma arsti soovitusi, · kui teie vaevused kestavad või tugevnevad, kontakteeruge arstiga. 10 KASUTATUD ALLIKAD Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele.Tartu. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Maohaavand. SA Tartu Ülikoolikliinikum. http://www.kliinikum.ee/? menu=58&mod=info_haigustest&id=138&group=haigused#patsiendiopetus (19.09.09). Mao-sooletrakti haigused. SA TartuÜlikoolikliinikum. http://www.nooruse.ee/~43905152717/Mao-soole/index.html (19.09.09).
külmetust), haiguse korral tuleks pöörduda arsti poole ning see välja ravida. Kopsuhaiguste korral peab patsient kuulama arsti nõuandeid ja ravima end nii nagu on ettenähtud, ravi ei tohi jätta pooleli, kui enesetunne on paranenud. KASUTATUD KIRJANDUS Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi. Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina. Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit: http://www.inimene.ee/? disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).
alkohol (punane vein)jt. Infektsioonid Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened Sissehingatavad allergeenid: Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt. Insektallergeenid: Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised Sisehaigused: Verehaigused, kasvajad, kilpnäärme haigused, sidekoehaigused. Psühhogeensed tegurid. Füüsikalised faktorid: Mehhaaniline trauma, temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat. Külma - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kii...
aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine. Berlin: Springer Verlag. 9. Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Tallinn: AS Medicina. 10. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. 11. Herold, G. jt (1999). Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. Tartu: OÜ Greif. 12. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011)
Ravimuda kasutakase järgnevate haiguste raviks: · Reumaatilised haigused: liigeste ja närvide kahjustused. · Perifeerse närvikava haigused: radikuliit, ishias ja paljud teised. · Lihaste atroofiad ja degeneratiivsed haigused · Operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liited, armid, jäikused, halvasti paranevad haavad ning närvide traumajärgsed seisundid · Erinevad günekoloogilised haigused. · Mitmesugused kroonilised sisehaigused: haavanditõbi, maksa- ja sapiteede ja soolepõletikud. · Kroonilised nahahaigused: ekseem, psoriaas, neurodermiit. · Vegetatiivse närvikava haigused: neuroos. · Kroonilised mürgistused -ainevahetuse intensiivistamiseks · Kroonilised kõrva ja ninahaigused. Mudaravi põhilised vastunäidustused on : · Kõik ägedad põletikulised protsessid ja kroonilised haigused tugeva ägenemise faasis. · Pahaloomulised kasvajad.
Õppematerjal haige...2002 ). 11 KASUTATUD KIRJANDUS G. B. Ladwig,B. J. Ackley. (2008). Mosby's Guide to Nursing Diagnosis. Second Edition. Göran, G., Sture, G., Kerstin, G., Göran, L. (1995). Õe eetika. Tallinn: Huma. Herdman, T. H. (2012) (Eds.). NANDA International Nursing Diagnoses Definitions & Classification, 2012-2014. Oxford: Wiley- Blackwell. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T.(2001). Higete uurimismeetodid ja õendustegeves. Tartu Mustajoki, M. jt. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina Müürsepp, T., Remmel, H. (2006). Õpi ja harjuta: Eesti keele õppematerjal õe eriala pikendatud õppeajaga üliõpilastele. Tallinn Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Vilu, A. (1998). Tervis ja õendushooldus. Tartu: Elmatar. Mõisted ja definitsioonid. (2009). http://www.med.ut.ee/orb
Samuti oleks hea, kui õed oleksid pidevalt kursis uute uurimuste ja vaadetega, et imikute haiglas veedetud aega mugavamaks muuta. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P. H. (2006). Inimese füsioloogia. Tart: Atlex. Knobel, R. B. (2013). Optimal body temperature in transitional ELBW infants using heart rate and temperature as indicator.Duke University, School of Nursing. J Obstet Gynecol Neonatal Nurs. 39(1), 2-20. Kristman,V. (1978). Sisehaigused. Tallinn: Valgus. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õendusealused. Tartu: AS Elmatar Turnbull, V., Petty, J.(2013). Evidence-based thermalcare of low birth weight neonates. Part one.NursingChildren&YoungPeople.25(2), 18-22. 11
DOI: 10.1097/01.NAJ.0000412639.08764.21 Doenges M.E., Moorhouse M.F., Murr A.C. (2010). Nursing Care Plans Guidelines for Individualizing Client Care Across the Life Span Glucose 5% Intravenous Infusion BP. (2006). The electronic Medicines Compendium. https://www.medicines.org.uk/emc/product/1825/smpc (01.10.2018) Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Herold G. (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. Tallinn. Khan S., Fell P., James P. (2014). Smoking-related chronic obstructive pulmonary disease (COPD). Diversity and Equality in Health and Care, 11(3):267-71 http://diversityhealthcare.imedpub.com/smokingrelated-chronic-obstructive-pulmonary- disease-copd.pdf (01.10.2018) 22 Miller-Willson K. (2013). The nurse`s quick guide to I.V. drug calculations. Nursing Made Incredibly Easy, 11(2), 1-2. DOI: 10
pp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp (31.03.2015). Elliot, M., Coventry, A. (2012). Critical care: The Eight Vital Signs of Patient Monitoring. British Journal of Nursing. Vol. 21(10), pp. 621-5 http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=09d16103-6bd3-4e09- 865d-c959627ea636%40sessionmgr112&vid=5&hid=119 (31.03.2015). Jaanson, T., Kõbas, E., Soots, A. (1989). Seedeelundite haigused. Tallinn. Kristman, V. (1978). Sisehaigused. Tallinn: Valgus. Morris, W., Tay, M. (2008). Strategies For Preventing Peripheral Intravenous Cannula Infection. British Journal of Nursing. Vol.17(19), pp. S14-21 http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=acb849ae-c968-4f9a- 855f-0147d259ab11%40sessionmgr113&vid=15&hid=119 (31.03.2015). Sapikivitõbi. (2013). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Sapikivitobi.pdf (31.03.2015).
kergemaks.ee/public/31307.html 7. Rasvumine, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kehahooldus/?KEHA_ANAL %DC%DCS:RASVUMINE 8. http://forum.bonsuna.com/koik-toitumisest-kusi-nou-tegijatelt/tselluliit/ 9. Mis on tselluliit?, http://www.vagahea.ee/index.php?page=tselluliit 10. Tselluliit, http://www.derma.ee/articles.php?id=148 11. Mis aitab tselluliidi vastu?, https://www.dermoshop.com/ee/info/articles/mis-aitab- tselluliidi-vastu-4855 12. Sisehaigused ja nahareaktsioonid, http://www.vita.ee/dyna/site/138est.html 13. Venitusarmid ehk striiad, http://www.derma.ee/articles.php?id=159 14. Keha kergemaks, http://www.terviseleht.ee/28/1_kehakergemaks.html
Sageli on nendeks putukapisted või nõgesed - sellest ka nimetus" nõgestõbi". Ka antibiootikumid (penicillin) võivad korduval manustamisel nõgestõve esile kutsuda. Mõnikord on ärritajateks hormonaalhäired või teatud toiduained. Isegi füüsikaline ärritus, nagu soojus, külm või surve, võivad organismis erinevaid reaktsioone esile kutsuda. Ka toiduained, infektsioonid, sissehingatavad allergeenid, insektallergeenid, sisehaigused, psühhogeensed tegurid, füüsikalised faktorid võivad esile kutsuda urtikaariat. RAVI/SOOVITUS Akuutseid hoogusid võib ravida antihistamiinide (AH) või kortisooni abil. Ära võta ravimeid ( eriti aspiriin ja kodeiin), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on üldjuhul ohutud.Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju
libedikus, libedik paisub inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
· elastsed omadused toetavad ja vähendavad lihasväsimust · saab kanda ilma uuesti paigaldamata ca. 10 päeva Kasutamisvaldkonnad ja näidustused: · Spordifüsioteraapia · Lülisamba probleemid · Istmikunärvivalu · Liikumispiiratus · Liigeste nihestused · Spordivigastused · Valu · Profülaktika · Operatsiooni- ja traumajärgne olukord · Ortopeedia · Lümfoloogia · Neuroloogia · Sisehaigused · Pediaatria · Artriit · Peavalu · Jne. Venitusharjutused Regulaarne venitusharjutuste sooritamine on organismile kasulik, sest: · Vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda; · Arendab koordinatsiooni, võimaldades sooritada liigutusi vabamalt ja lihtsamalt; · Parandab säästvalt liigeste liikuvust ning võimaldab sooritada vajalikke liigutusi ökonoomselt ja koordineeritult;
Düsbioosi korral esineb mikrobiotsönoosis residentsete ja transiitsete mikroorganismide normaalse vahekorra muutus. Nimetatu väljendub eeskätt tinglikult patogeensete mikroorganismide hulga suurenemises, nende võimalikus tungimises läbi organi seina lümfi- ja vereringesse, mis mõnikord viib endogeensele infektsioonile. § Düsbioosi esilekutsuvad mõjustused võivad toimida: § otseselt mikrobiootale ekstreemne toit, antibakteriaalsed ained); § makroorganismile - mitmesugused sisehaigused, stress, sisesekretsiooninihked, organite anatoomia muutused, vananemine; § tervikuna süsteemile "organism-mikrobioota" - mitmesugused ravimid, kliimamuutused, radiatsioon. § Tänu mikrobioota püsilikkusele taastub enamasti 1-2 nädala jooksul pärast kahjustava teguri toime lakkamist esialgne mikroobide koostis. Mikroobide translokatsioon § Bakterite translokatsioon on elusate bakterite seedetrakti limaskestast läbiminek ja sattumine mesenteriaalsetesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
