Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: 1) öiseid hingamispeetusi, 2) tüüpiline intermiteeruv norskamine, 3) ülekaalulisus, 6 4) hüpertoonia, 5) impotents, 6) kognitiivne kahjustus, 7) rahutu magamine, 8) ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine, 9) hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired, 10) uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised, 11) somaatilised komplikatsioonid. Uneärevus Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama
episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: · öiseid hingamispeetusi, · tüüpiline intermiteeruv norskamine, · ülekaalulisus, · hüpertoonia, · impotents, · kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine, 6 · hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired. · uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid. Somnabulism Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud (1). Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse
hingamisteed) jälgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise võimalus) helistada 112 Hüperglükeemia (veresuhkur ) Janu Nahk ja limaskestad kuivad Atsetooni lõhn suust Uimasus Iiveldus, oksendamine Teadvus kaob aegamööda Põhjused Esmane diabeet Insuliinravi eiramine Alkohol Infektsioon Infarkt või muu äge haigus Esmaabi Kui inimene on teadvusel anna juua! Helista 112! Hüpoglükeemia (veresuhkur ) Nälg Profuusne higistamine, kuumatunne Treemor (värin), krambid Hirmutunne, rahutus Hallutsinatsioonid, segasus Diplopia (topeltnägemine) Südamekloppimine Nõrkus Peapööritus, peavalu Kiire teadvuskadu Põhjused liiga suur insuliiniannus toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt süstib insuliini, aga ei söö tavalisest suurem füüsiline koormus rohke alkoholi tarvitamine haigestumine Esmaabi Helista 112!
Levik: horisontaalne, vertikaalne. Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneezliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm.
pneumoonia, entsefaliidi, hemorraagilise diateesi ja suure suremusega. Levik: horisontaalne, vertikaalne. Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneežliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine.
· Velogeensed tüved väga virulentsed viirustüved ja kiire levikuga · Mesogeensed tüved mõõduka virulentsusega viirustüved · Lentogeensed tüved nõrgalt virulentsed tüved Ägedalt kulgev lindude paramüksoviroos, mida iseloomustab: · kopsupõletik · entsefaliit · hemorraagiline diatees · suur suremus Velogeenne vistserotroopne (mao-sooletrakt) vorm Kiire levik, äkiline avaldumine Depressioon, isutus Järsk munatoodangu langus Profuusne kõhulahtisus, heleroheline roe Tursed peapiirkonnas, harja tsüanoos Paljude lindude prostratsioon (lamamajäämine) mõne päevajooksul pärast haigestumist Närvinähud neil lindudel, kes on läbinud haiguse esimese faasi Kõrge suremus (>90%) vastuvõtlikus karjas Velogeenne neurotroopne vorm Äge respiratoorne haigestumine ja närvinähtude predomineerimine Isu langus ja munatoodangu langus Hingamisvaevused köha, hingeldus
Happesuse süvenemine soodustab kokkide ja piihappebakterite arengut vatsas. Tekitab eesmao limaskesta põletikukahjustusi kuni erosioonide ja haavanditeni. Areneb vatsa atoonia isutus, apaatia, kerge tümpaania, roe roheline, ka koolikud, maaslamamine. Vatsavedelik hallikas piimjas, pH < 6.karjas korraga mitu haigusjuhtu, kulg alaäge, krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin) parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid.
• S. dysenteriae toodab Shiga toksiini (a/b), mis häirib valgusünteesi, kahjustab endoteeli. A seostub ribosoomiga ja takistab nii valgusünteesi. • Hemolüütiline koliit, HUS seos Shigellaga. Shiga toksiin võib põhjustada HUSi. Haigused. Shigelloos (mulle meeldiks š-ga, aga kõik kirjutavad meil siin järjekindlalt Sh-ga). Inkubatsiooniaeg 1-4 päeva, haiguse kestus 4-8 päeva. Kolonisatsioon ja esialgne paljunemine peensooles algab 12 tunniga. Infektsiooni esimene märk on profuusne vesine kõhulahtisus mukoosainvasiooni histoloogiliste nähtudeta. Seda osa vahendab enterotoksiin. Siis: bakterite invasioon jämesoole mukoosasse: alakõhukrambid ja –tenesmid, roojas rohkelt mäda, verd, neutrofiile, erütrotsüüte, lima. Haiguse tõsine vorm on bakteriaalne düsenteeria, meenutab EHECi. Kerge vorm piirdub verise kõhulahtisuse ja valuga, limaskest eraldub pindmiselt. Bakterieemia tõttu võib tekkida toksiline neuriit, reaktiivne artriit, HUS
Piim on puhvriks maomahlale, mis omakorda kaitseb viirust. Need faktorid annavad viirusele võimaluse kahjustada soole hatte ja limaskesta. TGE kulgeb ägedalt ja tabandab igas eas sigu. Nakatumine toimub: Fekaal – oraalselt. Haigete emiste piimaga. Viirusega saastunud jooginiplitega. Viirusega saastunud sulgudes. Hooldusvahenditega. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood kestab 16-72 tundi. Kui nakatub vastuvõtlik kari, siis TGE levib kiiresti. Põrsastel: mööduv oksendamine, profuusne (vesine) kõhulahtisus, roe sisaldab seedimata piima, dehüdratsioon, kaalulangus, loomad surevad 2-7 haiguspäeval, kuni nädalaste põrsaste suremus on 100%. Vanematel sigadel: isutus, kaaluiibe langus, diarröa, imetavatel emistel piimatus (agalaktia). Pat.ana: Patoloogilised muutused esinevad mao-sooletraktis, korjused on dehüdreerunud. Imikpõrsastel on magu täidetud kalgendunud piimaga. Mao limaskest on hüpereemiline, eriti maopõhja piirkonnas
Standardravi Esialgne käsitlus krampide korral on samasugune kui kooma puhul, samas võivad püsivad krambid põhjustada ajukahjustusi, mis vajavad ravi antikonvulsantidega, nt bensodiasepiin. Närvimürgid ja tsüaniid võivad mõlemad põhjustada krampe, millele järgneb kiiresti hingamisseiskus. Sellistel juhtudel tuleks teha BLS, millele järgneb kohase antidoodi manustamine. Keemiliselt indutseeritud kõhulahtisus ja oksendamine Standardravi Püsiv ja profuusne kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada dehüdratatsiooni, ainevahetuse häireid, neerupuudulikkust, hüpovoleemilist kardiovaskulaarset šokki ja ka surma. Tõhus ravi on vedelike manustamine nii suu kui veenitee kaudu. Ühe täiskasvanud patsiendi rehüdratatsiooniks võib päeva jooksul vaja minna kuni 8 liitrit vedelikku. Keemiliselt indutseeritud naha- ja silmapõletused Standardravi Keemiliste põletuste korral sobib termiliste põletuste ravi. 665
annaabi.ee 
