Füüsika läbi ajaloo (2)

Füüsika läbi ajaloo
Füüsika eellugu
Kronoloogia
Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust.
See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima . Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevakehade liikumist; et kaubelda maa ja selle viljadega, tuli osata mõõta ja arvutada. Kujunesid välja nende alade spetsialistid , preestrid ja kaupmehed .
-2980
Egiptlane Imhotep ehitab Sakkarasse astmikpüramiidi, talle omistatakse ka palju teisi saavutusi.
- 1650
Egiptuse kirjutaja Ahmose kirjutab teksti pealkirjaga "Juhised saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist .
-600
Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust).
-600
Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi.
-535
Anaximenes väidab, et algelement on õhk.
-520
Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab , et mäed olid algselt merepinna all.
-500
Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel.
-500
Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli.
-450
Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest.
-420
Demokritos loob esimese atomistliku teooria.
-400
Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel.
-400
Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis.
-350
Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi . Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat.
-300
Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda.
-300
Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks.
-250
Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse, üleslükkejõu ja lihtsate mehhanismidega. Ta arvutab ka pii täpsusega kaks kohta pärast koma , kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki ning parabooli alust pindala.
-240
Aleksandria raamatukoguhoidja Eratosthenes arvutab välja, et Maa on kera ümbermõõduga 40 000km.
-200
Apollonius kirjutab " Koonuse lõigetest" ja annab nimed ellipsile, paraboolile ja hüperboolile.
-150
Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km.
-134
Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi.
50
Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid.
150
Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all.
450
Ch'ung- Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta.
750
Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda.
Füüsika keskajal
Kronoloogia
1202
Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid .
1249
Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil.
1260
Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km.
1340
William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see teooria, mis seletab fakte kõige lihtsamalt.
Füüsika renessanssi ajastul
Kronoloogia
1424
Al-Kashi arvutab välja pii 16 komakohta.
1452
Sünnib Leonardo da Vinci, kes annab suure panuse teaduse ja kunsti arengule.
1454
Johannes Gutenberg leiutab trükipressi ja hakkab selle abil välja andma raamatuid, mille hind on senisest oluliselt madalam.
1480
Leonardo da Vinci kirjeldab töötavat langevarju .
1492
Leonardo da Vinci kirjeldab lendavat masinat.
1520
Scipione del Ferro arendab välja meetodi kuupvõrrandi lahendamiseks.
1521
Fernao de Magalhaes vaatleb oma ümbermaailmareisil pilvi, mida hiljem hakatakse nimetama Magalhaesi pilvedeks.
1543
Mikolaj Kopernik avalikustab heliotsentrilise (päikesekeskse) maailma mudeli.
1569
Mercator valmistab esimese Mercatori projektsioonis kaardi.
1572
Tycho Brahe vaatleb noovat, avaldab "De Nova Stella "
1577
Brahe vaatleb komeeti, parallaksi abil teeb kindlaks, et see asub väljaspool atmosfääri.
1581
Galileo Galilei teeb kindlaks, et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist.
1589
Galilei näitab, kasutades kaldpinnalt allaveerevaid kerasid, et langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest.
1590
Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi .
1593
Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks 1680. aastateni.
1596
Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki.
1598
Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks.
Teadusrevolutsioon
Füüsika 17. sajandil
Kronoloogia
1609
Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti.
1609
Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid ( Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus).
1610
Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada.
1610
Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust.
1611
Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika .
1613
Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist.
1614
John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli.
1619
Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ).
1620
Francis Bacon avaldab teose "Novum Organum ", väidab, et loodusseadused tuleb tuletada katsete abil.
1621
Willebrord Snellius avastab, et optiliselt hõredamast tihedamasse keskkonda leviv valgus murdub pinna normaali poole (murdumisseadus).
1622
William Oughtred leiutab arvutuslükati.
1632
Galilei avaldab "Kahe maailmasüsteemi dialoogi", kaitstes seal Koperniku ideid.
1633
Galilei, süüdistatuna ketserluses, ütleb lahti Koperniku vaadetest, neid käsitlev teos keelustatakse kiriku poolt.
1635
Henry Gellibrand avaldab oma avastuse: kompassinõel muudab aja möödudes suunda.
1637
Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist.
1640
Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga .
1641
William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku.
1642
8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton
1643
Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal.
1646
Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades.
1650
Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba.
1650
Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe.
1654
Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil.
1655
Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu.
1656
Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud .
1657
Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas.
1662
Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses.
1663
Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani.
1665
Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks.
1665
Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist.
1665
Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused.
1666
Newton arvutab välja, et jõud, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, paneks planeedid liikuma mööda ellipsit, nagu see ka tegelikult on.
1668
Newton leiutab peegelteleskoobi.
1668
John Wallis pakub välja impulsi jäävuse seaduse.
1669
Newton määratakse Cambridge ülikooli Lucase õppetooli hoidjaks (õppetool eksisteerib senini).
1669
Erasmus Bartholin avastab kaksikpeegeldumise.
1672
Guericke teatab , et on saanud elektrisädemeid väävlipalli käega hõõrudes.
1672
Geminiano Montanari märkab, et täht Algoli heledus muutub.
1675
Ole Romer kasutab Jupiteri liikumist orbiidil valguse kiiruse leidmiseks ja saab tulemuseks 227 000 km/s.
1676
Edme Mariotte avastab sõltumatult Boyle seaduse (nüüd tuntud Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost.
1678
Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega.
1678
Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana.
1687
Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused: Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju.
1690
Huygens väidab, et valgus on pikilaine (tegelikult on valgus ristlaine ).
1693
Gottfried Leibniz formuleerib mehaanilise energia jäävuse seaduse.
1699
Guillaume Amontons avalikustab oma töö gaasi rõhu ja temperatuuri vahelistest seostest.
1700
Thomas Savery leiutab " Kaevuri sõbra" esimese töötava aurumasina, mida hakati kasutama kaevandustes vee väljapumpamiseks.
Füüsika kuni 18. sajandi alguseni
Füüsika kui teaduse juured ulatuvad kaugele antiikaega. Juba teadliku loodusjälgimise ja kogunenud faktide alusel formeerusid Aristotelese õpetus ja Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt. Nende tähtsus füüsika arengule oli algul suur, kuid hiljem, kiriku poolt dogmaks muudetult, osutusid nad ummikteedeks. Otsustava tähtsusega füüsika viimisel õigele arengurajale oli heliotsentrilise maailmasüsteemi loomine M. Koperniku poolt ja Galileo Galilei tegevus 16. sajandi teisel poolel. Galileist peale said füüsikas põhinõueteks loodusseaduste kvantitatiivne väljendamine valemite kaudu ja nende kontrollimine katsetes. Esimene suur murrang füüsikas sai alguse Galilei ajal.
Antiikajast võttis füüsika kaasa palju väärtusliiku: Archimedese tööd kunagi tasakaalu ja kehadele vedelikes mõjuva üleslükke kohta, idee valguse sirgjoonelisest levimisest ja valguse peegeldumiseseaduse, mille tundmaõppimisega algab tänapäeval iga koolifüüsika kursus . Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud.
Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise mehaanika telatiivsusprintsiip, kiirenduse ja vaba langemise mõiste, kiiruste liitmise seadus, pendliseadus, võnkumise amplituudi ja sageduse mõiste, tugevusõpetuse alged jm. Galilei formuleeritud vaba langemise seadused said hiljem aluseks väga olulisele ekvivalentsusprintsiibile, mis väidab raske ja inertse massi võrdsust ning millele tugineb üldrelatiivsusteooria.
17. sajand oli klassikalise mehaanika põhimõistete ja õphiseaduste formeerumise aeg. Anti liikumishulga ja kineetlise energia mõiste. Terve eelneva arenguetapi tulemused viis terviklikku süsteemi aga I. Newton, kes sõnastas kolm mehaanika põhiseadust, gravitatsiooniseaduse, arvutas vedelikus liikuva keha takistuse, esitas valguse korpuskulaarhüpoteesi ja avastas valguse dispersiooni ning difraktsiooni. Viimased tulemused kuuluvad tegelikult küll optikasse, Newtoni ajal tõlgendati neid aga alles mehhanistlikest seisukohtadest lähtused.
Newtoni ajal muutus füüsika täppisseaduseks, kus matemaatika sai kohustuslikuks . Veel rohkem: Newtoni töödes muutus füüsika esmakordselt matemaatika arengut stimuleerivaks teaduseks. Kehade liikumise täpseks kirjeldamiseks tuli liia uue matemaatikaharu – diferentsiaal- ja integraalarvutuste alused.
Mehaanika ideestiku võidukäiguga kaasnesid loomulikult taotlused ka optikanähtusi mehaanika abil seletada. R. Descartes tõi 1644. aastal füüsikasse maailaeetri mõiste ja R. Hooke andis 20 aastat hiljem seletuse valgusele kui maailmaeetris levivale maheenilisele lainetusele. Maailmaeetri idee oli füüsika väärideedest üldse üks kõige elujõulisemaid: lõplikult heideti ta kõrvale alles 20. sajandi algul relatiivsusteooria tekkimisega.
Kui seni oli füüsika areng tervikuna enam-vähem ühtedele ja samadele ideedele allutatud, siis 18. sajandil võtsid märgatava kuju juba uued, mittemehhanistliku füüsika harud: soojus - ja elektriõpetus. Füüsika hakkas uurimisobjektide järgi üha rohkem diferentseetuma. Ja kuigi valdav ideestik füüsikas pärines ikkagi mehaanika kujutlustest, andis objektiivne uurimustöö üha rohkem tulemusi, millest järgmisel, 19. sajandil sai alguse uus füüsika.
Tehnikarevolutsioon
Füüsika 18. ja 19. sajandil
Kronoloogia
1701
Edmond Halley soovitab kasutada Vahemere soolsust ja vee aurustumist, et arvutada välja maakera vanus.
1704
Newton avaldab "Optika".
1705
Halley näitab, et teatud komeedid ilmuvad perioodiliselt, ennustab ühe neist ilmumist 1758 . aastal.
1706
Machine arendab välja kiirestikoonduvad arkustangensi read ja arvutab välja 100 pii komakohta.
1707
Täpsete kronomeetri puudusel ei suuda Briti laevastik õigesti määrata oma asukohta ja sõidab Cornwallis karile.
1712
Thomas Newcomen täiendab aurumasinat.
1712
Brook Taylor arendab välja Taylori read.
1713
Briti valitsus paneb välja auhinna täpse kronomeetri leiutajale, et parandada laevastiku navigatsioonivõimet.
1714
Gabriel Daniel Fahrenheit leiutab elavhõbedatermomeetri.
1716
Halley soovitab täppismeetodit päikese kaugese määramiseks, kasutades päikese ja Veenuse kattumist.
1728
John Harrison konstrueerib täpse kronomeetri ja võidab valitsuse poolt välja pandud auhinna.
1729
Newtoni "Principia" avaldatakse ka iniglise keeles.
1729
Gray avastab elektrijuhtivust kirjeldava seaduse.
1731
René Antoine Ferchault de Reaumur leiutab vesi-alkohol termomeetri.
1733
Charles Francois du Fay uurib elektrostaatilist tõukumist, võtab kasutusele keha laengut iseloomustavad terminid "klaasielekter" ja "vaiguelekter". Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast.
1733
James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu.
1737
Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse.
1738
Daniel Bernoulli avaldab raamatu vedelike voolamisest, kus näitab, et vedeliku rõhk on pöördvõrdeline voolamiskiirusega (Bernoulli seadus).
1742
Anders Celsius teeb ettepaneku kasutada temperatuuriskaalat, mis jagab vee külmumis- ja keemistemeperatuuride vahe sajaks osaks.
1745
Leideni ülikoolis leiutatakse Leideni purk .
1745
Vene keemik Mihail Lomonossov pakub välja massi jäävuse seaduse.
1747
Benjamin Franklin leiutab piksevarda.
1747
James Lind avastab, et tsitruseviljad ennetavad skorbuuti.
1752
Franklin lennutab äikesetormi ajal lohet ja näitab, et äike on üks elektri avaldumise vorm.
1758
George Dollond valmistab akromaatilise läätse (selline lääts koondab erinevat värvi valguskiired samasse fookusesse).
1759
Ilmub Halley komeet , Jupiteri ja Saturni gravitatsiooni mõjude tõttu siiski aasta hiljem kui ennustatud.
1765
Harrison saab viimaks kätte auhinna kronomeetri eest.
1766
Henry Cavendish teatab vesiniku avastamisest.
1768
James Cook vaatleb Veenuse ja päikese kattumist Tahitil.
1769
James Watt täiustab aurumasinat.
1771
Luigi Galvani märkab, et prepareeritud konnalihased tõmbuvad elektri mõjul kokku.
1771
Charles Messier avaldab esimese udukogude nimekirja.
1771
Joseph Priestly avastab, et taimed muudavad süsihappegaasi hapnikuks.
1780
Joseph Louis Lagrange ja Pierre-Simon Laplace näitavad, et ühendi moodustumisel vabanev energia on võrdne ühendi lõhkumiseks vajaliku energiaga.
1781
William Herschel avastab planeet Uraani.
1782
John Goodricke märkab, et Algoli heleduse muutused on perioodilised ja pakub välja teooria, et tähe ümber liigub keha, mis teda varjutab.
1783
James Watt defineerib hobujõu.
1783
Vennad Montgolfierid lasevad üles esimese õhupalli, 10 minutiga jõuab see umbes 500 m kõrgusele ja liigub edasi umbes 2.5 km.
1783
Jacques Charles kontrueerib esimese vesinikuga täidetud õhupalli.
1784
Jean Blanchard lendab vesinikuga täidetud õhupalliga üle Inglise kanali.
1785
Charles-Augustin de Coulomb näitab, et ka elektrilaengute vaheline jõud on pöödvõrdeline kauguse ruuduga.
1786
Ernst Chladni paljastab kvantitatiivsed seosed, mis kirjeldavad heli levimist .
1786
Galvani avastab "loomse elektri" ja väidab, et loomade organismid on elektrisalvestid.
1787
Antoine Lavoisier avaldab "Keemilise nomenklatuuri meetodid"
1787
Charles taasavastab gaaside rõhu ja temperatuuri seosed, kuid ei suuda neid avaldada.
1788
Lagrange avaldab teose "Analüütilne mehaanika", kus kasutab variatsioonarvutust üldistatud mehaanikaprobleemide lahendamiseks.
1789
Lavoiser avaldab esimese kaasaegse keemiaõpiku tänapäevases mõttes.
1790
John Fitch laseb käiku esimese praktikas kasutatava aurulaeva.
1791
Alexis Prevost näitab, et "külmus" ei voola külmematelt kehadelt soojematele.
1791
22. septembril sünnib Michael Faraday .
1792
William Murdoc avastab valgustusgaasi.
1793
Herschel avastab hulga kaksiktähti.
1793
Lagrange, Laplace, Lavoiser ja teised määratakse Suure Prantsuse Revolutsiooni juhtide poolt välja töötama uut kaalude ja mõõtude süsteemi.
1793
Eli Whitney leiutab masina puuvilla puhastamiseks .
1794
Lavoiser giljontineeritakse Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus.
1795
Lagrange, Laplace ja teised ellujäänud kuulutavad välja meetermõõdustiku kui kehtiva mõõdusüsteemi.
1795
Teismeline matemaatik Carl Friedrich Gauss leiutab vähimruutude meetodi.
1797
Andre Jacques Garnerin demonstreerib esmakordselt langevarju.
1798
Cavendish mõõdab gravitatsioonikonstandi väärtuse.
1798
Rumford näitab, et mehaanilist energiat saab soojusenergiaks muundada.
1798
Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil.
1799
Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal.
1800
Alessandro Volta leiutab patarei .
1800
Herschel avastab infrapunase kiirguse.
1800
Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi).
1801
Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse.
1801
Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse.
1801
Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi).
1801
Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed , kus riide muster määratakse perfokaartide abil.
1801
Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva.
1802
Joseph Louis Gay- Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused.
1802
William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont.
1803
John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni.
1803
Young avastab valguse interferentsi, ta avaldab arvamust, et valgus on laine.
1803
Jean-Baptiste Biot jõuab järeldusele, et taevast langevad kivid on meteoriidid .
1804
Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse.
1806
Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul.
1807
Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva.
1807
Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana.
1807
Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks.
1808
Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi".
1809
Jean-Baptiste Lamarck avalikustab oma teooria elu jooksul omandatud tunnuste pärandumisest.
1811
Amedeo Avogadro väidab, et võrdsel temperatuuril ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid sama arvu osakesi.
1814
Joseph von Fraunhofer avastab sadu tumedaid jooni päikese spektris.
1814
George Stephenson ehitab esimese praktikas kasutatava auruveduri.
1815
Biot näitab, et orgaaniliste ainete lahused pööravad polariseeritud valgust.
1815
David Brewster näitab, et peegeldumine polariseerib valgust.
1816
Brewster leiutab uuesti kaleidoskoobi. Seade oli tuntud juba vanadele kreeklastele.
1817
Young väidab, et valgus on ristlaine.
1817
Pelletier ja Caventier saavad puhast klorofülli.
1818
Dulong ja Petit avastavad, et aatommass ja erisoojusmahtuvus on seotud.
1820
Hans Christian Oersted avastab, et elektrivool mõjutab kompassinõela.
1820
Nädal pärast Oerstedi avastust defineerib André-Marie Ampere parema käe (kruvi) reegli.
1821
Thomas Johann Seebeck avastab termoelektri.
1821
Faraday ehitab elektrimootori.
1822
Nicephore Niepce valmistab esimese foto.
1822
Fourier väidab, et teaduslikes võrrandites peavad ka ühikud kooskõlas olema.
1822
Gideon Mantell avastab fossiilse dinosauruse skeleti.
1823
Ampere ütleb, et raua magneetilisi omadusi põhjustavad väikesed elektrivoolud metallis.
1823
Faraday veeldab süsinikdioksiidi, kloori ja teisi gaase .
1824
Nicolas Leonard Sadi Carnot avaldab teose "Tule liikumapaneval jõul", kus defineeritakse potentsiaalse energia ja näidatakse, et mootori maksimaalne kasutegur sõltub kuumimate ja külmimate osade temperatuuride vahest.
1825
Stephenson hakkab esimesena tootma auruvedureid.
1825
Faraday avastab benseeni .
1826
Niepce saavutab esimese püsiva fotokujutise.
1827
George Simon Ohm avastab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (Ohmi seadus).
1827
Jacques Babinet pakub välja idee, et pikkusühik peaks põhinema kindla lainepikkusega valgusel.
1828
William Nicol polariseerib valgust kaksikpeegeldumise abil.
1828
Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis.
1828
William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid.
1828
Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida.
1830
Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga.
1831
Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit.
1831
Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu.
1831
Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest.
1831
Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega.
1832
Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks.
1832
Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused.
1832
Henry avastab eneseinduktsiooni.
1833
Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing
1833
Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist.
1834
Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse.
1834
Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut.
1835
Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast.
1835
Henry leiutab elektromagneetilise relee.
1835
Gaspard de Coriolis hakkab uurima liikumist pöörlevas taustsüsteemis.
1835
Samuel Morse arendab välja morsetähestiku.
1836
John Frederic Daniell leiutab esimese usaldusväärse patarei.
1837
Louis Agassiz alustab oma jäätumisalaseid uuringuid, mis tõestavad, et maal on olnud vähemalt üks jääaeg.
1838
Friedrich Bessel kasutab parallaksi, et arvutada kaugus täheni. Tulemus kuus valgusaastat ehk 56 000 000 000 000km.
1839
William Robert Grove leiutab vesiniku ja hapniku kasutava patarei.
1839
Charles Goodyear leiutab vulkaniseeritud kummi.
1840
Morse patenteerib elektritelegraafi, mis kasutab info edastamiseks morsetähestikku.
1842
Christian Doppler leiab seose helikõrguse ja heliallika ning vaatleja suhtelise liikumise vahel.
1842
Julius Robert Mayer demonstreerib tõendeid, mis kinnitavad energia jäävust.
1843
James Prescott Joule leiab eksperimentaalselt soojusenergiale vastava mehaanilise energia.
1844
Friedrich Bessel avastab Siiriuse tumeda kaaslase.
1845
Lord Rosse avastab spiraalgalaktikad.
1845
George Gabriel Stokes hakkab uurima viskoossete vedelike voolamist.
1845
Urbain Jean Joseph Leverrier vaatleb Merkuuri orbiidi pretsessiooni suurusega 35 kaaresekundit sajandis.
1846
Wilhelm Weber tutvustab loogilist ühikute süsteemi elektrinähtuste jaoks.
1846
Adam ja Leverrier avastavad teineteisest sõltumatult Neptuuni.
1846
Vaevalt kuu pärast Neptuuni avastamist avastab Lassell tema kaaslase Tritoni.
1846
Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat.
1847
George Boole avalikustab oma töö matemaatilisest loogikast.
1847
Joule avaldab töö energia jäävusest.
1847
Ka Herman von Helmoltz avaldab töö energia jäävusest, kuid teise vaatenurga alt.
1848
Kelvin leiab, et gaasi energia on null temperatuuril -273 C.
1849
Fizeau ja Foucault mõõdavad valguse kiiruseks 298 000 km/s.
1850
Rudolf Clausius hakkab uurima soojusenergia ja temperatuuri vahelist seost.
1852
Leon Foucault kasutab pendlit, näitamaks maakere pöörlemist.
1852
Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti.
1852
Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda.
1852
Foucault leiutab güroskoobi.
1855
Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba.
1855
Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris.
1856
Henry Bessemer leiutab kõrgahju.
1856
William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine.
1857
James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi.
1858
Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria.
1859
Richard Carrington avastab päikeseloited.
1859
Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke".
1859
Alfred Nobel hakkab nitroglütseriini tootma.
1859
Gaston Plante leiutab taaslaetava patarei.
1860
Bunsen ja Kirchoff leiutavad optilise spektroskoopia ning avastavad kaks uut elementi.
1860
Joseph Wilson Swan leiutab algelise elektripirni.
1860
Maxwell alustab tööd statistilise termodünaamikaga.
1861
Graham avastab kolloidlahused.
1862
Lord Kelvin hindab maa vanust selle jahtumist uurides ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat.
1864
Maxwell alustab tööd elektromagnetismiga, mille lõpetab 1873. aastal.
1865
Clausius tutvustab entroopia mõistet.
1865
Gregor Mendel avaliksutab kohalikus ajalehes oma uurimuse geneetikast.
1865
Louis Pasteur esitleb teooriat, mille järgi tõbesid levitavad väikesed haigustekitajad.
1865
Friedrich August Kekule pakub välja benseeni rõngasstruktuuri.
1866
Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist.
1866
August Kundt uurib heli kiirust gaasides .
1866
Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke.
1868
George Westinghouse leiutab õhkpiduri.
1868
Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi.
1869
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest.
1869
Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades.
1870
Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest.
1871
Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga.
1872
Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest .
1873
Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus.
1874
Van't Hoff ja Le Bel arendavad edasi kolmedimensionaalset strereokeemilist kujutamist ja arvavad , et süsiniku aatom võiks olla tetraeedriline.
1874
Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse.
1875
William Crookes leiutab radiomeetri.
1876
Willard Gibbs hakkab avaldama töid vabaenergiast ja keemilisest potentsiaalist.
1876
Alexander Graham Bell patenteerib telefoni.
1876
Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori.
1877
Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku.
1877
Thomas Alva Edison leiutab fonograafi.
1879
George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega.
1879
14. märtsil sünnib Albert Einstein .
1880
John Milne leiutab seismograafi.
1882
Stewart oletab, et on olemas ionosfäär.
1882
Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil.
1883
Hiram Maxim leiutab kuulipilduja.
1885
William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo.
1886
Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus.
1886
Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting.
1887
Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri.
1887
Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained .
1888
Hetrtz avastab fotoefekti.
1889
Edison leiutab reaalset kasutatava projektori liikuvate piltide näitamiseks.
1891
G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime " elektron ".
1893
Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on kõige suurem vahepealsetel lainepikkustel, kuid ei suuda seda tõestada.
1893
Mach sõnastab Machi printsiibi - esimene konstruktiivne rünnak Newtoni absoluutse ruumi vastu.
1894
Ramsay ja Raleigh avastavad argooni.
1895
Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru.
1895
George Fitzgerald arvab, et asjad tõmbuvad liikumise suunas kokku.
1895
William Ramsay avastab uraani sisaldavatest kivimitest heeliumit.
1895
Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused.
1896
Sureb Alfred Nobel, kes pärandab oma varanduse , andmaks välja iga-aastaseid rahu-, kirjandus-, meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiaid.
1896
Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse .
1896
Elmer Ambrose Sperry leiutab güroskoopilise kompassi.
1897
Karl Ferdinand Braun leiutab ostsilloskoobi.
1897
Joseph John Thomson mõõdab elektroni massi ja laengu suhte.
1898
James Dewar veeldab vesiniku.
Kvantajastu
Füüsika 20. sajandil
Kronoloogia
1900
Max Planck oletab, et valgust kiiratakse portsjonidena. Ta seletab ka absoluutselt musta keha kiirguse.
1900
Paul Villard avastab, et radioaktiivne kiirgus jaguneb kaheks liigiks , mis kalduvad magnetväljas erinevale poole.
1900
Wallace Clement Sabine kasutab akustikaseadusi Bostoni Kontserdimaja konstrueerimisel.
1901
Pieter Zeeman avastab, et tugevas magnetväljas oleva valgusallika spektrijooned lõhestuvad mitmeks.
1901
Pjotr Lebedev näitab, et valgus avaldab survet .
1901
Guglielmo Marconi saadab raadiosignaali Inglismaalt Kanadasse Newfoundlandi.
1903
Vennad Wrightid sooritavad esimese lennu.
1904
John Ambrose Fleming leiutab alaldi .
1904
Charles Glover Barkla näitab, et röntgenkiired on elektromagneetilised.
1905
Walther Nernst väidab, et absoluutset nulltemperatuuri pole võimalik saavutada (termodünaamika III seadus).
1905
Albert Einstein avaldab kolm artiklit : esimene väidab, et Browni liikumine kinnitab aatomite olemasolu; teine väidab, et fotoefekt kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest.
1906
Reginald Fessenden demonstreerib raadiolainete modulatsiooni.
1906
Lee de Forest leiutab trioodi.
1907
Einstein tutvustab gravitatsiooni ja inertsi ekvivalentsusprintsiipi ja ennustab selle põhjal graviatsioonilise punanihke olemasolu.
1907
Fischer sünteesib aminohapetest peptiidahelaid ja näitab sellega, et valke hoiavad koos peptiidsidemed.
1908
Heike Kamerlingh- Onnes vedeldab heeliumi.
1908
Fritz Haber avastab viisi vaba lämmastiku keemiliseks sidumiseks, mis võimaldab Saksamaal lõhkeaineid toota (tänapäeval tuntud Haberi protsessina).
1908
Bertram Boltwood pakub välja, et mineraalide vanust saab määrata kasutades plii ja uraani sisalduse suhet.
1908
Rutherford uurib alfaosakeste hajumist õhukese kullaleha läbimisel.
1909
Peary ja Henson jõuavad põhjapoolusele.
1909
Rutherford jõuab järeldusele, et alfaosakesed on heeliumi aatomid.
1909
Einstein määratakse Zürichi ülikooli professoriks.
1911
Kamerlingh-Onnes avastab, et vedel heelium on ülijuht.
1911
Robert Millikan mõõdab elektroni laengu.
1911
Charles Thomson Rees Wilson leiutab udukambri, mille abil on võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi.
1912
Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel.
1912
Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga.
1913
Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile.
1913
Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni.
1913
Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks ( Geigeri loenduri).
1913
Bohr esitleb aatomi kvantmudelit.
1914
Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton.
1914
Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on funktsioon elemendi järjenumbrist.
1914
Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks".
1915
Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria.
1915
Isa ja poeg Braggs kasutavad röntgenkiiri kristallistruktuuride uurimiseks.
1916
Gilbert Lewis esitleb keemiliste sidemete teooriat.
1917
Jeans pakub välja teooria, et planeedid tekkisid, kui Päike põrkas kokku teise tähega.
1917
Einstein tutvustab stimuleeritud kiirguse ideed.
1919
Ashton avastab mass-sepektograafi abil isotoobid .
1919
Arthur Stanley Eddington juhib ekspeditsiooni päikesevarjutuse vaatlemiseks . Ekspeditsioon avastab, et päike põhjustab tähtedelt tuleva valguse kõrvalekaldumist ja kinnitab seega üldrelatiivsusteooriat.
1920
Albert Michelson mõõdab interferomeetrit kasutades Betelgeuse diameetri.
1921
Tšehhi näitekirjanik Capek tutvustab sõna " robot ".
1922
Compton uurib röntgenkiirguse footonite hajumist elektronidelt.
1923
Michelson mõõdab interferomeetri abil valguse kiiruseks 299 798 000 m/s.
1923
Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega.
1924
Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega.
1924
Edward Appleton avastab ionosfääri.
1924
Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat.
1925
Millikan nimetab avakosmosest tuleva kirguse "kosmiliseks kiirguseks".
1925
Wolfgang Pauli sõnastab printsiibi, mis käsitleb orbitaalide täitumist aatomis.
1925
Unlenbeck ja Gousmit postuleerivad elektroni spinni.
1925
John Logie Baird kannab esimesena üle televisioonipilti.
1926
Robert Goddard laseb üles esimese raketi.
1926
Erwin Schrödinger arvutab välja ja avaldab vesiniku aatomi lainefunktsiooni.
1926
Paul Dirac tutvustab Fermi -Diraci statistikat.
1927
Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide puhul.
1927
Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga.
1927
Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi.
1927
Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi.
1928
Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt.
1928
Alexander Fleming avastab penitsiliini .
1928
Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella.
1929
Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega.
1929
Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks.
1929
Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja.
1929
Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine.
1930
Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga.
1930
Dirac ennustab positroni olemasolu.
1930
Subrahmanyan Chandrasekhar avastab valgete kääbuste massi ülempiiri.
1930
Clyde Tombaugh avastab Pluuto .
1931
Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku.
1931
Pauli ennustab neutriino olemasolu.
1931
Van de Graff valmistab elektrostaatilise aatomilõhustaja (tänapäeva kiirendite eellane).
1931
Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne.
1932
James Chadwick avastab neutroni.
1932
Carl David Anderson avastab positroni.
1932
Heisenberg esitleb aatomituuma prooton- neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu.
1933
Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse.
1933
Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust.
1934
Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse.
1934
Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel.
1935
Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235).
1935
Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron- positron paare.
1935
Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel.
1935
Einstein, Podolsky ja Rosen toovad esile paradoksi , mis praegu on tuntud Eisntein-Roseni paradoksina.
1935
Charles Richter töötab välja logaritmilise skaala maavärinate tugevuse mõõtmiseks.
1936
Eugene Paul Wigner töötab välja neutronide neeldumise teooria.
1937
Neddermeyer, Anderson, Street ja Stevenson avastavad kosmilist kiirgust mõõtes Wilsoni kambri abil müüoni.
1938
Hahn ja Strassman avastavad uraani pooldumise.
1938
Meitner ja Frisch teevad kindlaks, et Hahn-Strassman-Meitner eksperimentides toimub aatomituumade lõhustumine.
1938
Vladimir Zworykin valmistab esimese praktikas kasutatava televisioonikaamera.
1938
Hans Bethe töötab välja päikesel toimuvate tuumareaktsioonide mehanismi.
1939
Einstein kirjutab USA presidendile , et tuumarelva loomine on võimalik.
1939
Elasser väidab, et Maa magnetväli on tingitud ringvooludest vedelas südamikus.
1940
Edwin McMillan avastab neptuuniumi.
1940
Glenn Seaborg eraldab plutooniumi.
1941
Flerov avastab uraani iseenesliku pooldumise.
1942
Enrico Fermi viib läbi esimese kontrollitava ahel- tuumareaktsiooni .
1942
Ernst Stuckelberg tõlgendab positroni kui negatiivse energiaga elektroni, mis liigub aegruumis tagurpidi .
1943
Schwabe avastab, et päikeselaigud kasvavad ja kahanevad 11 aastase tsükliga.
1943
Robert Oppenheimer määratakse USA tuumaprojekti vastutavaks isikuks .
1943
Schrödinger peab Dublinis Trinity kolledžis loenguid pealkirjaga "Mis on elu?".
1944
Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2.
1945
16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus.
1945
6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima.
1946
Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga.
1946
Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist.
1947
Cecil Powell avastab pi-mesoni.
1947
Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C-14 abil.
1947
Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus .
1948
Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest.
1948
Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori.
1948
Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites.
1948
Bondi , Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli.
1949
John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta.
1950
Oort arvab, et päike on ümbritsetud tohutu komeetide pilvega.
1950
Alan Turing pakub välja testi, mis oleks masina intelligentsuse kriteeriumiks.
1952
Esimest korda katsetatakse termotuumarelva.
1952
Donald Glaser konstrueerib esimese mullikambri.
1952
Rosalind Elsie Franklin uurib röntgendifrakstsiooni abil DNA struktuuri ja väidab, et selle tugiahel asub välisküljel.
1953
Charles Townes valmistab esimese maseri.
1953
Watson ja Crick avastavad DNA struktuuri.
1953
Ewing ja Heezen avastavad Vaikse ookeani keskmäestiku.
1953
Stanley Miller näitab, kui juhtida välku läbi anumate, milles on vesi, metaan, lämmastik ja vesinik, võivad tekkida aminohapped .
1954
Auguste Piccard ehitab batüskaafi, millega jõutakse 4 km sügavusele.
1954
Konstrueeritakse esimene tuumareaktor.
1954
Kirjutatakse esimene kompilaator programmeerimiskeele FORTRAN jaoks.
1955
Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante.
1955
Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni.
1956
Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla.
1956
Chien -Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust.
1957
Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase.
1957
Charles Townes räägib laseri ehitamisest.
1957
Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria.
1958
James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid.
1958
Rudolf Mössbauer näitab, et on võimalik tekitada "tagasilöögita" gammakiiri.
1960
Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse.
1961
Robert Burns Woodward sünteesib klorofülli.
1961
Gell- Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste kaheksanurksed sümeetriamustrid.
1961
Shanks ja Wrench arvutavad pii 100 000 komakohta kasutades arkustangensitel põhinevat matemaatilist meetoditd ja elektronarvutit IBM-7090.
1962
Leon Lederman näitab, et elektron-neutriino on erinev müüon-neutriinost.
1962
Mariner 2 lähetatakse esimesena Veenust uurima.
1963
Vine ja D. H. Matthews seletavad triipe magneetuvatel kividel Maa magnetvälja perioodilise pöördumisega ja magnetpooluste liikumisega paralleelselt ookeani kesmäestikega.
1963
Gell-Mann ja Zweig loovad uue mudeli elementaarosakeste jaoks.
1964
Fitch ja Cronin näitavad, et neutraalsel K-meson lagunemisel eiratakse CPT invariantsust.
1964
John Bell näitab, et kõik varjatud muutuja teooriad peavad rahuldama Belli võrratust.
1965
Weber võtab kasutusele esimese gravitatsioonilainete detektori.
1965
Mariner saadab esimesed selged pildid Marsist .
1966
Luna 10 lendab esimese kosmoselaevana kuu orbiidile.
1967
John Gurdon kasutab rakutuumasiirdamist ja kloonib niimoodi konna, tegu on esimese kloonitud selgroogsega.
1969
Neil Armstrong kõnnib esimese inimesena kuul.
1969
Staelin, Reifenstein, Cocke, Disney ja Taylor avastavad Krabi udukogus pulsari ja ühendavad niimoodi supernoovad, neutrontähed ja pulsarid.
1971
Texas Instruments toob turule esimese kergesti käsitletava elektroonilise kalkulaatori.
1972
Freedman ja J.C. Clauser kontrollivad esimest korda polarisatsiooni korrelatsiooni Belli võrratusega.
1973
Fairchild Semiconductor toob turule esimese CCD sensori suurte piltide saamiseks: 100 X 100 pikslit.
1973
Ostriker ja Peebles avastavad, et nähtava aine hulk tüüpilistes spiraalgalaktikates pole Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal piisav, et neid takistada laiali lendamast või kuju muutmast.
1974
Richter ja Ting avastavad J/psi mesoni, mis viitab kvargi Charm olemasolule.
1974
Mariner 10 möödub Merkuurist ja pildistab seda.
1975
Martin Perl avastab tauoni.
1976
Appel ja Haken kasutavad nelja värvi probleemi lahendamiseks arvutit.
1976
Viking I ja Viking II maanduvad Marsil.
1977
Apple Computer toob turule arvuti Apple II.
1978
James Christy avastab Pluuto kaaslase Charoni.
1979
Voyager 1 ja Voyager 2 saadavad pilte Jupiterist.
1980
Alan Guth pakub välja Inflatsioonilise Suure Paugu teooria kui võimaliku lahenduse horisondi ja lameduse probleemidele.
1980
Alvarez , Alvarez, Asaro ja Michel arvavad, et 65 miljonit aastat tagasi võis Maad tagada hiiglasuur asteroid, mis põhjustas suure hulga liikide väljasuremise ja iriidiumi hulga muutuse K-T kihis.
1983
Rubbia, van der Meer ja CERNI UA-1 töögrupp avastavad W ja Z vahebosonid.
1984
Alec Jeffreys mõtleb välja meetodi inimeste tuvastamiseks DNA abil.
1985
Kroto, Heath, O'Brien, Curl ja Smalley avastavad 60 süsiniku aatomist koosneva molekuli ( teatava fullereeni) ebatavalise stabiilsuse ja teevad kindlaks selle struktuuri.
1986
Kosmoselaev Voyager jõuab Uraanini.
1986
Viis kosmoselaeva märkavad Halley komeedi taasilmumist.
1986
Avastatakse, et universumi struktuur koosneb tühimikest ja tihedamatest pindadest nende vahel.
1986
Füüsikuid vaevad päikeselt kiiratavate neutriinode probleem.
1987
Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole.
1987
Ian Shelton avastab supernoova 1987A.
1987
Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta.
1989
Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark -lepton generatsioonist .
1989
Voyager 2 saadab pildid Neptuunist.
1990
Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop .
1992
COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist.
1992
Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu.
1994
Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on kaootiline .
1997
Sojourner , kuuerattaline robot maastur sõidab Marsi pinnal.
1997
Wilmut teatab, et ta on klooninud lamba.
1998
Avastatakse, et universum paisub kasvavas tempos. See teadmine on oluline ühendamaks kogu kosmoloogilist mudelit.
1998
Magnetarilt, tugevalt magneetiliste omadustega tähelt lähtuv gammakiirte torm häirib sidesateliitide tööd.
1998
Maad läbivate neotriinude nappus lubab oletada, et neutriinodel on mass.
1998
Demonstreeritakse kvantteleporti: footoni polarisatsiooniolek viiakse üle seisvale footonile.
1998
Katse leida monopolaarseid magneteid ebaõnnestub.