Facebook Like

Füüsika läbi ajaloo (2)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Füüsika läbi ajaloo
Füüsika eellugu
Kronoloogia
Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust.
See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima . Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevakehade liikumist; et kaubelda maa ja selle viljadega, tuli osata mõõta ja arvutada. Kujunesid välja nende alade spetsialistid , preestrid ja kaupmehed .
-2980
Egiptlane Imhotep ehitab Sakkarasse astmikpüramiidi, talle omistatakse ka palju teisi saavutusi.
- 1650
Egiptuse kirjutaja Ahmose kirjutab teksti pealkirjaga "Juhised saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist .
-600
Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust).
-600
Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi.
-535
Anaximenes väidab, et algelement on õhk.
-520
Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab , et mäed olid algselt merepinna all.
-500
Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel.
-500
Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli.
-450
Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest.
-420
Demokritos loob esimese atomistliku teooria.
-400
Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel.
-400
Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis.
-350
Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi . Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat.
-300
Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda.
-300
Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks.
-250
Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse, üleslükkejõu ja lihtsate mehhanismidega. Ta arvutab ka pii täpsusega kaks kohta pärast koma , kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki ning parabooli alust pindala.
-240
Aleksandria raamatukoguhoidja Eratosthenes arvutab välja, et Maa on kera ümbermõõduga 40 000km.
-200
Apollonius kirjutab " Koonuse lõigetest" ja annab nimed ellipsile, paraboolile ja hüperboolile.
-150
Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km.
-134
Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi.
50
Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid.
150
Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all.
450
Ch'ung- Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta.
750
Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda.













Füüsika keskajal
Kronoloogia

1202
Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid .
1249
Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil.
1260
Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km.
1340
William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see teooria, mis seletab fakte kõige lihtsamalt.








Füüsika renessanssi ajastul
Kronoloogia

1424
Al-Kashi arvutab välja pii 16 komakohta.
1452
Sünnib Leonardo da Vinci, kes annab suure panuse teaduse ja kunsti arengule.
1454
Johannes Gutenberg leiutab trükipressi ja hakkab selle abil välja andma raamatuid, mille hind on senisest oluliselt madalam.
1480
Leonardo da Vinci kirjeldab töötavat langevarju .
1492
Leonardo da Vinci kirjeldab lendavat masinat.
1520
Scipione del Ferro arendab välja meetodi kuupvõrrandi lahendamiseks.
1521
Fernao de Magalhaes vaatleb oma ümbermaailmareisil pilvi, mida hiljem hakatakse nimetama Magalhaesi pilvedeks.
1543
Mikolaj Kopernik avalikustab heliotsentrilise (päikesekeskse) maailma mudeli.
1569
Mercator valmistab esimese Mercatori projektsioonis kaardi.
1572
Tycho Brahe vaatleb noovat, avaldab "De Nova Stella "
1577
Brahe vaatleb komeeti, parallaksi abil teeb kindlaks, et see asub väljaspool atmosfääri.
1581
Galileo Galilei teeb kindlaks, et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist.
1589
Galilei näitab, kasutades kaldpinnalt allaveerevaid kerasid, et langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest.
1590
Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi .
1593
Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks 1680. aastateni.
1596
Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki.
1598
Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks.














Teadusrevolutsioon
Füüsika 17. sajandil
Kronoloogia

1609
Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti.
1609
Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid ( Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus).
1610
Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada.
1610
Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust.
1611
Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika .
1613
Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist.
1614
John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli.
1619
Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ).
1620
Francis Bacon avaldab teose "Novum Organum ", väidab, et loodusseadused tuleb tuletada katsete abil.
1621
Willebrord Snellius avastab, et optiliselt hõredamast tihedamasse keskkonda leviv valgus murdub pinna normaali poole (murdumisseadus).
1622
William Oughtred leiutab arvutuslükati.
1632
Galilei avaldab "Kahe maailmasüsteemi dialoogi", kaitstes seal Koperniku ideid.
1633
Galilei, süüdistatuna ketserluses, ütleb lahti Koperniku vaadetest, neid käsitlev teos keelustatakse kiriku poolt.
1635
Henry Gellibrand avaldab oma avastuse: kompassinõel muudab aja möödudes suunda.
1637
Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist.
1640
Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga .
1641
William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku.
1642
8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton
1643
Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal.
1646
Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades.
1650
Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba.
1650
Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe.
1654
Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil.
1655
Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu.
1656
Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud .
1657
Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas.
1662
Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses.
1663
Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani.
1665
Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks.
1665
Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist.
1665
Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused.
1666
Newton arvutab välja, et jõud, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, paneks planeedid liikuma mööda ellipsit, nagu see ka tegelikult on.
1668
Newton leiutab peegelteleskoobi.
1668
John Wallis pakub välja impulsi jäävuse seaduse.
1669
Newton määratakse Cambridge ülikooli Lucase õppetooli hoidjaks (õppetool eksisteerib senini).
1669
Erasmus Bartholin avastab kaksikpeegeldumise.
1672
Guericke teatab , et on saanud elektrisädemeid väävlipalli käega hõõrudes.
1672
Geminiano Montanari märkab, et täht Algoli heledus muutub.
1675
Ole Romer kasutab Jupiteri liikumist orbiidil valguse kiiruse leidmiseks ja saab tulemuseks 227 000 km/s.
1676
Edme Mariotte avastab sõltumatult Boyle seaduse (nüüd tuntud Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost.
1678
Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega.
1678
Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana.
1687
Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused: Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju.
1690
Huygens väidab, et valgus on pikilaine (tegelikult on valgus ristlaine ).
1693
Gottfried Leibniz formuleerib mehaanilise energia jäävuse seaduse.
1699
Guillaume Amontons avalikustab
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika läbi ajaloo #1 Füüsika läbi ajaloo #2 Füüsika läbi ajaloo #3 Füüsika läbi ajaloo #4 Füüsika läbi ajaloo #5 Füüsika läbi ajaloo #6 Füüsika läbi ajaloo #7 Füüsika läbi ajaloo #8 Füüsika läbi ajaloo #9 Füüsika läbi ajaloo #10 Füüsika läbi ajaloo #11 Füüsika läbi ajaloo #12 Füüsika läbi ajaloo #13 Füüsika läbi ajaloo #14 Füüsika läbi ajaloo #15 Füüsika läbi ajaloo #16 Füüsika läbi ajaloo #17 Füüsika läbi ajaloo #18 Füüsika läbi ajaloo #19 Füüsika läbi ajaloo #20 Füüsika läbi ajaloo #21 Füüsika läbi ajaloo #22 Füüsika läbi ajaloo #23 Füüsika läbi ajaloo #24 Füüsika läbi ajaloo #25 Füüsika läbi ajaloo #26 Füüsika läbi ajaloo #27 Füüsika läbi ajaloo #28 Füüsika läbi ajaloo #29 Füüsika läbi ajaloo #30 Füüsika läbi ajaloo #31 Füüsika läbi ajaloo #32 Füüsika läbi ajaloo #33 Füüsika läbi ajaloo #34 Füüsika läbi ajaloo #35 Füüsika läbi ajaloo #36 Füüsika läbi ajaloo #37 Füüsika läbi ajaloo #38 Füüsika läbi ajaloo #39 Füüsika läbi ajaloo #40 Füüsika läbi ajaloo #41 Füüsika läbi ajaloo #42 Füüsika läbi ajaloo #43 Füüsika läbi ajaloo #44 Füüsika läbi ajaloo #45 Füüsika läbi ajaloo #46 Füüsika läbi ajaloo #47 Füüsika läbi ajaloo #48 Füüsika läbi ajaloo #49 Füüsika läbi ajaloo #50 Füüsika läbi ajaloo #51 Füüsika läbi ajaloo #52 Füüsika läbi ajaloo #53 Füüsika läbi ajaloo #54 Füüsika läbi ajaloo #55 Füüsika läbi ajaloo #56 Füüsika läbi ajaloo #57 Füüsika läbi ajaloo #58 Füüsika läbi ajaloo #59 Füüsika läbi ajaloo #60 Füüsika läbi ajaloo #61
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ddropdeadd Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga hea kirjeldus füüsikast aegade algusest peale, see osa oli minu uurimustöös, mille eest sain maksimum punktid.
füüsik 10 tuhat aastat tagasi, keskajal, renessanssi ajastul, 17. sajandil, kuni 18. sajandi alguseni, 18. ja 19. sajandil, kvantajastul. Inff on toodud välja tekstina kui ka tabelitena ja roheket piltidega.
Väga põhjalik ja asjalik, soovitan!

füüsika , ajalugu , läbi aegade

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: suurepärane materjal
16:44 03-12-2013
suvi211 profiilipilt
Joosep Suvi: tänud palju abi oli
22:32 08-02-2011


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
26
doc
Füüsika 12kl astronoomia
66
docx
Füüsika I konspekt
21
doc
Füüsika põhivara
105
doc
Füüsika konspekt
7
doc
Füüsika valemid
9
doc
Newtoni eelne füüsika areng
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun