Teadlased, kes muutsid maailma (1)

Teadlased, kes muutsid maailma ( Katarina Kiiver)

Teadlased, kes muutsid maailma

referaat
Koostanud : Katarina Kiiver
9.klass

Sinimäe, 2009

Sisukord

Teadlased, kes muutsid maailma 1
Sisukord 2
3
Marie Curie 3
Galerii 5
James Clerk Maxwell 6
Isaac Newton 8
Galilei Galileo 9
Kasutatud allikad 11

Marie Curie

Kuigi naisfüüsik polegi nii haruldane nähtus, on Marie Curie kindlasti üks silmapaistvamaid.
Maria Sklodowska sündis 17. novembril 1867 Poolas Varssavis viielapselise pere noorima lapsena. Tema vanemad Bronislawa ja Wladyslaw Sklodowski olid õpetajad.
Marie isa andis matemaatikat ja füüsikat, aineid, milles tüdruk isegi tugev oli ning oli kahe eduka poistegümnaasiumi direktor . Marie ema oli Varssavi tüdrukutegümnaasiumi õpetaja, kuid suri tuberkoloosi, kui Marie oli 12-aastane.
Tüdruk lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, kuid vastavalt Poola seadustele ei saanud ta astuda ülikooli ning ta otsustas minna Prantsusmaale, kus ta asus Sourbonne’i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat. Ta sai füüsikaprofessor A. H. Becquereli doktorandiks.
Ülikoolis sai ta tuttavaks ka oma tulevase abikaasa – Pierre Curiega. Neil sündis tütar Irene aastal 1897 ning Eve, aastal 1904. Abikaasa Pierre hukkus liikluavariis aastal 1906.
Marie Curie uuris ainetevahelisi seoseid koos oma mehega väga kehvade tingimustega laboris. See ei takistanud tal aga avastada kahte uut keemilist elementi, algul küll kloriididena – poloodiium (tuletatud M. Curie kodumaa Poola nimest) ja raadium (suur radioaktiivsus ). Varsti avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse .
Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".
Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebahariliku sammuna jättis Curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi võtmata, võimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida.
Marie Curie oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli auhinda. Ta on üks kahest inimesest, kes sai Nobeli auhinna kahel alal (teine oli Linus Pauling).
Marie Curie õpetas Pariisi lähedal Sèvres'is õppeasutuses nimega École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. 1914 sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda, 1918–1927, töötas ta seal koos tütar Irène'iga. Instituudist arenes välja tuumafüüsika keskus. Curie pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tšehhoslovakkias.1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis.
Hiljem oli Marie Curie nördinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta.Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. 1995 maeti Marie Curie esimese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni.1990. aastate hüperinflatsiooni ajal oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel.

Galerii

Marie Curie abikaasaga laboris