Teadlased, kes muutsid maailma (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Kuulsaimad füüsikud

eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele. Juutide riigi loomise tulise poolehoidjana lükkas EInstein 1952. aastal siiski tagasi pakkumise hakata Iisraeli presidendiks. Marie Curie 1867 ­ 1934 Avastas radioaktiivsed elemendid raadiumi ja polooniumi Füüsikaprofessori viies ja noorim laps Marie Sklodowska oli silmapaistev üliõpilane, kes siirdus 1891. aastal kodumaalt Poolast Prantsusmaale. 1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks

Füüsika

9

doc

Newtoni eelne füüsika areng

Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Schelling Üritas teiste praktilisi töid enda teooriaga ühildada. Eesmärk suunata teisi midagi avastama. Elektriõpetuse areng Luigi Galvani Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks.

Füüsika

2

doc

Teadlased ja leiutajad

Automark Mercedes-Benz looja. Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879 .a. · Lord Kelvin e. William Thomson - oli iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. Võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin. · Louis Pasteur - oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist. Avastas Siberi katku vaktsiini ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. · Marie Curie ­ oli poola päritoli prantsuse füüsik ja keemik. Koos abikaasa Pierre Curie'ga avastas ta 1898 .a. radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi. Esimene naine, kes sai Nobeli preemia. · Michael Faraday - oli inglise füüsik ja keemik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Leiutas voltmeetri, elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri

Ajalugu

3

rtf

Uusaja teaduse referaat

Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti

Ajalugu

15

ppt

Klassikaline füüsika ja lähismaailm

Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 ­ 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 1661­1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669­1701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (

Füüsika

5

doc

James Clerk Maxwell (referaat)

isikuks ja teda on pärast surma auhinnatud paljude auhindade ja preemiatega. Esimene püsiv värvipilt. James Clerk Maxwell  Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/James_Clerk_Maxwell http://et.wikipedia.org/wiki/James_Clerk_Maxwell http://www.hot.ee/hothotrauno/maxvell.html Putilov, K.A, ,,Füüsika I", Eesti Raamat, 1964 Tallinn Balchin, Jon, ,,100 teadlast, kes muutsid maailma", Kirjandus ERSEN, 2008 Tallinn ,,Eesti Entsüklopeedia 6", Kirjastus Valgus, 1992 Tallinn

Loodusõpetus

14

doc

Marie Curie

Ta avastas, et väljuvate kiirte tugevus sõltus ainult uraani hulgast ühendis. See ei sõltunud mitte mingil määral materjalist, oli see siis tahke, peenestatud, kuiv, märg või ühendatud teiste keemiliste elementidega. Kui oli teatud kogus uraani ­ teatud arv uraani aatomeid ­ siis sai teatud intensiivsusega kiirgust. Miski muu ei olnud oluline. See oli väga veider. Tavalised omadused nagu värv, lõhn või kõvadus, muutusid vastavalt aine käsitlemisele. Selle aja teadlased teadsid, et taolised ained tekkisid aatomite omavahelisel kombineerumisel. Marie nuputas selle kallal, proovides ika võimalikku ideed. Ta kahtlustas, et võib-olla toimus midagi uraani aatomites, mis tekitas kiirgust. Ja mitte ainult uraanis. Proovides mitmeid kemikaale, leidis Marie, et ühendid, mis sisaldasid ebaharilikku elementi, tooriumi, kiirgasid samuti. Kirjeldamaks nende kahe elemendi käitumist, mõtles Marie välja termini ,,radioaktiivsus".

Uurimustöö

38

doc

Marie Curie

............................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi avastamine.........................................................................9 2.3 Elu pärast Pierre´i surma..................................................................11 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS..........................................................14 3.1 Pierre Curie....................................................................................... 14 3.2 Iréne Joliot – Curie............................................................................ 15 KOKKUVÕTE............................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (1)