lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Mõnede Saturni kuude ja rõngasüsteemi vahel on keerukas loodete resonants: mõned kuudest, Atlas, Prometheus ja Pandora on arusaadavalt tähtsad rõngaste kohal hoidmises; Mimas paistab olevat vastutav materjali puuduse eest Cassini joones, mis näib olevat sarnane Kirkwoodi tühimikele asteroidide vööndis; Pan on paigutatud Encke joonde. Kogu süsteem on väga keeruline ja on praegu raskesti mõistetav. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34
korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002- 2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas
Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond “Voyager”, pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. 7 Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud
Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond "Voyager", pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. [7] Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik
korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002-2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena p...
eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Näiteks Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum handi-mansi rahvust, eestlasi aga esindab meie muistse piksejumala Uku nimeline kraater. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose Rolandi laul tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa -- kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Dione, Tethys, Enceladus,
Edasi liikus ta Bolognasse, kust ta leidis paremaid instrumente kui prantslaste ja itaallaste omad. Bolognas töötas ta seitse kuud. Järgmisena jõudis ta Rooma. Paavst Clemens XII andis talle kasutamiseks kambri Palazzo del Quirinales, kus Celsius viis valgusmõõturite abil läbi vaatlusi Päikese, Kuu ja tähtede tähesuuruste määramiseks. Lõpuks jõudis Celsius Roomast Pariisi. Sealse 1672. aastal asutatud observatooriumi direktor oli Jacques Cassini, kuulsa itaalia-prantsuse astronoomi Giovanni Domenico Cassini poeg. Osalemine Mapertuis` ekspeditsioonis Põhilised arutelud keerlesid sel ajal Maakera tegeliku kuju ümber. Pariisis vastandus Cassinile ja tema mõttekaaslastele Pierre Louis de Maupertuis. Cassini viis läbi meridiaani kaare mõõtmised Põhja-Prantsusmaalt Dunkerque'ist kuni Lõuna-Prantsusmaal asuva Perpignanini. Ta avaldas saadud tulemused raamatus ,,Traité de la grandeur et de la figure de la terre" (1720)
greenish color that makes it stand out from the rest of the objects in the sky ("Astronomy for Kids"). Saturn is the second largest planet in the solar system, Jupiter being the only planet that is bigger. It also has at least eighteen moons, more than any other planet in the solar system. There have been three voyages to this extraordinary planet, and one is still in process today. The Pioneer II traveled to Saturn in September of 1979, the Voyager missions took place in the 1980's and the Cassini probe began it's voyage in October of 1997 (Kuhn 280-282). There are many aspects of Saturn that make it one of the most extraordinary planets in this solar system. Galileo Galilei was the first to view Saturn's system of rings in the year 1610. Because he happened to be viewing their edge, he failed to recognize them as rings. In fact, he mistakenly interpreted the rings to be two moons similar to those he had discovered near the planet Jupiter
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas ...
Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras Koosnevad jääst, kividest ning tolmust Kaaslased Saturnil on kinnitatud Saturni suuruselt
Jupiter Caroly Prantsen 9d Õpetaja: Alge Ilosaar Jupiter · Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest u. 5 korda kaugemal, kui Maa. · Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. · Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal Koostis · Jupiter koosneb: 90% vesinikust 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. · See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. · Saturnil on sarnane koostis Jupiteri Kuud · Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. · Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Need on juhuslikult Jupiteri kül...
detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 15. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. 16. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. 17. Kuidas avastati Neptuun? Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. 18
Kuna Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum hantemansse, on eestlasi esindamas piksejumala Uku kraater. Aasia rahvaid esindavad 26 nime, aafriklasi esindab 8 nime, Austraaliat ja Okeaaniat 7 nime, lõunaameeriklasi 5 nime. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Kuna Cassini töötas Prantsusmaal, on kraatrid nimetatud tegelaste järgi Rolandi laulust. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa kuru auks, kus Roland langes. Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe
keha terves Päikesesüsteemis. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. Kokkuvõte Kuigi Saturn avastati juba antiikajal on ikkagi tema kohta palju küsimusi. Mõistatusliku Saturni on praegu uurimas kosmoselaev Cassini, mis startis 1997. aastal. Saturnini jõudis ta 2004. aastal. Cassini misiooniks on uurida Saturni müstilisi kuusid, rõngaid ja keerulist magnetilist keskkonda. 5 Pilte Saturn Saturni kuu Titan Kasutatud kirjandus: Becklake, S. 1997. Kosmos. Tähed, planeedid ja kosmoselaevad. Tallinn:Varrak http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://miksike.com/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm http://et
Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad? Alguses arvat, et nad on tahked Pierre Laplace tõestas, et see pole nii. Sofia Kovalenskaja tõestas, et rõngad ei aa olla tahked ega vedelad. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust tekkida suuri kaaslasi. Rõngad on just selles vahemikus, seega rõngad on arvatavasti kuude matejal. Satuni kaaslased. Saturni kaaslasi oli 1997 aasta seisuga 18.
Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata ...
sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi.
sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi.
Jupiter J***** T******** Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, samuti ka viies planeet Päikesest. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ...
14. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Atmosfäärist moodustab 86% vesinik, ülejäänud koosneb heeliumist ja muudest keemilistest ühenditest (ammoniaak ja metaan). 15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet. 16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt- Cassini pilu, ka A rõnga välisseinas on tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal
Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, Itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel
Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Arvatavasti on tegemist moodus- tumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist sees- pool kaaslased tekkida ei saa. Suur Punane Laik: Jupiteri atmosfääris on Suur Punane Laik,mis on pakkub suurt tähelepanu juba 3.sajandit. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline suhte- liselt püsiv keeriseline moodustis.Tema läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu( 50 000 km.) ja lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ta ära ei kao kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979.
1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond) 1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond-laskumine ja õhupall) 1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on
Saturn on Päikesesüsteemis 6. planeet ja suuruselt teine, kuid ta on kõige väiksema tihedusega. Nagu ka kõik teised kolm hiidplaneeti on ka Saturn gaasiline planeet. Tal on üle 50 kuud ja seitse rõngast. Saturn on kõige kaugem planeet maast, mida näeb veel palja silmaga, aga kui vaadata planeeti teleskoobiga siis on näha silmapaistvat rõngast. Kuigi ka teistel hiidplaneetidel on rõngad, on Saturni rõngad kõige kaunimad. Viis missiooni on Saturnile saadetud. Alates aastast 2004 on Cassini avastanud Saturni, tema kuid ja ringe. Saturnil endal nagu ka Jupiteril elu ei eksisteeri kuid mõningatel tema kuudel on eluks vajalikud tingimused olemas, mis võivad elu toetada. Planeedile anti nimi Vana-Rooma põllutöö- ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. 1.7 Uraan Uraan on Päikesesüsteemis 7. planeet ja suuruselt kolmas. 24. jaanuaril 1986. aastal külastas Uraani kosmoselaev Voyager 2, mis on siiamaani ainuke kosmoselaev, millel on see õnnestunud. Üks ööpäev võtab Uraanl
ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja 3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Joonis 1. Jupiter Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs
38. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% moodust.vesinik, ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani 39. Kirjeldage Saturni välisilmet. Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet. 40. Kirjeldage Saturni rõngast. laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu, välisrõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest väiksematest rõngastest. tegelikult ulatub rõngas planeedi pinnani, sealt on see väga tuhm ja nähtamatu. kõige välimisem nähtamatu rõnga kiht aga ulatub tegelikult lausa poole miljoni km kaugusele 41. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga 42
piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus.
Jupiter 3640 1,21 1,77 Suurim asteroid 900 0,02 4,60 aastat. [2[Suur punane laik- Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga
suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum.
kindlad selles siiski ei olda. Ehitus Ekvaatoril on Jupiteri läbimõõt 142 984 km. Tiheduse poolest on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja kiviplaneedi tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem. Jupiteri keskmine orbitaalkiirus on 13,03 km/s. Maal on see näiteks 29.783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja
2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud
läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A- rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas
väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg 9 moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires
sulab ammoniaak temperatuuril -78°C ja aurustub temperatuuril -33°C ja umbes selline rõhk Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. Suur Punane Laik Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga
· Rear spoiler (wing) · Trim package: (sometimes called an appearance package) is an automotive package composed by a set of cosmetic (mostly non- functional) embellishments to a vehicle. In some cases the trim package may include a specific model or ending name. Such packages may be characterized by the use of a famous fashion designer's name, including examples as the Pierre Cardin AMC Javelin, the Oleg Cassini AMC Matador, or the Lincoln Continental in Givenchy or Bill Blass versions. Typical elements that may be included in a trim package include: · Special paint, some with the appearance of pearl, others showing colour variations depending upon light angle · Paint patterns using multiple colours--two-tone or three-tone (out of current favour) · Aluminium, plastic, or stainless steel trim to divide paint regions (out of current favour)
vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires
kasutada ei soovitata.[1] • Mercatori projektsioon • Mercatori põikprojektsioon • Mercatori universaalne põikprojektsioon • Mercatori kaldprojektsioon • Space Oblique Mercator – Mercatori kosmiline kaldprojektsioon – Landsati Mercatori projektsioon 6. EKVIDISTANTSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Tagatakse õigepikkuselisus ekvaatoril ning kõikidel meridiaanidel. Iseloomulik paralleelide võrdne vahe.[1] • Ruutlabaprojektsioon • Cassini projektsioon 7. MUUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID • Tsentraalne silindriline projektsioon • Tsentraalne silindriline põikprojektsioon • Gall`i (stereograafiline silindriline) projektsioon • Milleri (silindriline) projektsioon [1] 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID Pseudosilindrilised projektsioonid on sarnased silindriliste projektsioonidega. Erinevus seisneb selles, et telgmeridiaan on ainuke meridiaan, mis on sirge. Kõik teised meridiaanid on kõverad.[8]
Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus – 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille
Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas
6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi pinna raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn.
Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa kaob. Kõik laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ning tuletavad meelde maiseid tsükloneid ja antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vööndid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Ja need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse teda pidevalt. Laik on ellipsikujuline, selle pikem läbimõõt võrdub 50 000 km-ga, lühem pikkus on 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao kunagi. "Voyageride" 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). 3 Suur Punane Laik.
21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. 22. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. 23. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. 24. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske
ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline vaakum ja hiidplaneedi lähedus. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kuulsaim detail Jupiterilt on Suur Punane Laik, mille avastas 1666. aastal Cassini ja mis püsib erinevalt teistest muutlikest detailidest oma kohal juba 330 aastat. Tegelikult pole see muud kui üks keeristorm, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem. See keeristorm on 40 000 km pikk, 14 000 km lai ja 8 km kõrge.Tuule kiirus seal sees on 500 km/h. Voyager 1 NASA poolt kosmosesse saadetud jaam. Voyager 1 esialgseks missiooniks oli uurida Päikesesüsteemi välisplaneete (Jupiteri ja Saturni) ning planeetidevahelist ruumi
suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. 1646 Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. 1662 Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. 1663 Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani.
sinna ootamatult sattus ning nüüd on kõik Saturni atmosfääri ringid uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi.Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini
uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned
15. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 16. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 17. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. 18. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 19. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas 20. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 21. Mis on asteroid? Kirjeldage asteroidide liikumist.
Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. 11)Kloostrite teke. Esimesed kloostrid tekkisid varakeskajal. Kloostritele panid aluse eremiidid (nad ütlesid lahti maisest elust ning koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
