Udukogud Laura Helinurm III VÕ 10.veebruar 2017 Udukogu ★ tähtedevaheline pilv ○ tolmust, vesinikust, heeliumist ★ mõõtmed tohutud, diameeter ulatudes kuni mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad...
Linnutee Linnutee Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid ...
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad
kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist- tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. · Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike · Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e. udukogud) ja peegeldusudud. Linnutee Udukogud · Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. · Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi · Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Udukogud Mädamuna udukogu · Nimi suure väävlisisalduse tõttu, mistõttu tema spekter meenutab mädamunagaasi H2S oma. · Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve
..............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine...........................................................................................7
Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99·1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9·1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. KUST TÄHED TULEVAD JA KUHU LÄHEVAD -- UDUKOGUD Kosmos pole tühi, seda täidab tähtedevaheline aine. See koosneb gaaside (peamiselt vesiniku ja heeliumi) ning tolmu (peamiselt süsiniku ja räni) segust. Tähtedevaheline aine on tähtede ja galaktikate toormaterjal. See võib tiheneda, nii et moodustuvad udukogud (lad k nebula) . Ühest sellisest udupilvest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Udukogud on aga ka tähtede surma tulemus. Suuremad tähed võivad termotuumakütuse
Referaat füüsikas 2006.01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra.
.................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ................................................................................................................ 6 2 Astronoomide vaatlusobjekte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem on meie kodukant universumis.
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
· Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud TÄHE ELU · Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek · Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist · Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti, seega on
· Tähtede vahel leidub nii gaasi kui ka tolmu. Enamik gaasist on vesinik. Tolm on nimega kosmiline tolm, st. et tolmuosakeste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Maapealses mõistes on tähtede vahel vaakum. Valgus selles keskkonnas neeldub. Gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt, võib olla koondunud pilvedesse, kus hajusaine e. difuusse aine tihedus on suurem. Neid nim. udukogudeks. Koostiselt võib olla gaas, tolm või gaastolm udukogud. Udukogud võivad olla heledad ja ka tumedad. Tume udukogu ei lase tema taga olevate tähtede valgust läbi, põhiliselt koosneb tolmust. Hele on siis, kui ta peegeldab valgust; selle udukogu lähedal on hele täht või tähed; paistab meile heleda koguna. Kujult võivad olla difuussed ehk ebakorrapärase kujuga või planetaarsed(udukogu keskel on täht ja selle ümber gaasi ja tolmu kiht). Galaktika (Meie oma kodu galaktika)
tuhmimalt ta meile paistab. Jahedad ja tumedad tähed on enamasti väiksemad ja vanemad. HR-diagramm näitab, kui hele mingit värvi täht peab olema. Kui mingi täht ei paista meile nii hele, kui ta HR-diagrammi järgi peaks olema, tähendab see, et ta peab asuma kaugemal. Diagrammi koostasid Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell. Udukogud Udukogudeks nimetati kõiki ähmaseid valguslaike tähistaevas. Nüüdseks on teada, et mõned neist on tegelikult galaktikad. Udukogud on piirkonnad, milles sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogu. Sellistel aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad, muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Kääbustähed Kääbustähed ehk kääbused on väikesemõõtmelised ja tuhmid tähed. Eristatakse punaseid, valgeid ja pruune kääbustähti
Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maaltvaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas
Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi . Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud.
kõrgemates kihtides. • Tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. • 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. VIDEOMATERJAL • Täispikad dokumentaalid: https://www.youtube.com/watch?v=aNV1Q--R7-A https://www.youtube.com/watch
põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. • Väga hästi vaadeldav on ta 7–8- kordse suurendusega bin okli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas. • Udukogud moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogus. Seda udukogu kujutab üks NASA tuntud pilte "Loomise sambad • Sellistel aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad, muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Difuusne udukogu
VÄLJANÄGEMINE Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna.[3] Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju
Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi
Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20. sajandi teisel aastakümnel vaidlesid astronoomid selle üle, kas udukogud on Linnuteesse kuuluvad objektid või kauged galaktikad. Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal omistati probleemi lahendamise au Hubble’ile. Kuid juba 1918. aastal (avaldatud 1922) oli Öpik määranud Andromeeda udukogu kauguse, pealegi täpsemalt, kasutades Andromeeda
Suurte tähtede (m) areng on kiirem, väikeste tähtede areng on aeglasem. I Päikesest 100x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluseisundit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj°C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki) III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis. 12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium, milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid Punane Hiid
võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G- spektriklassi tähtede spektritega. Asjaolu, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega; umbes samal ajal hakati nende kohta kasutama üldnime "galaktika". See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõikvõimalike olemasolevate meetoditega; mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. PILDIL: Meie naabergalaktika - Andromeeda Udukogu. Niisiis asendus sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatust, Päikese-
Suurte tähtede areng on kiirem, väikeste tähtede oma aeglasem. I. Päikesest 100 x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluasendit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II. Päikesest 10 x väiksema massiga tähed ei sütti ja ei saavuta vajalikku 10milj C ja neid nimetatakse pruunideks kääbusteks. III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie
Suurte tähtede areng on kiirem, väikeste tähtede oma aeglasem. I. Päikesest 100 x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluasendit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II. Päikesest 10 x väiksema massiga tähed ei sütti ja ei saavuta vajalikku 10milj C ja neid nimetatakse pruunideks kääbusteks. III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie
William Parsoni visand veekeerise galaktikast (1845) Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. Viis aastat hiljem võttis Immanuel Kant kasutusele termini "saarte universium". 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni,
Näha pimedamal sügisööl. Seal asub palju nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. Tähtede tihedus kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv halo. Päike ei ole meie galaktika keskel(u 8,5 kPv kaugusel keskpunktist.) Taevas on teleskoobiga näha veel taolisi udupilvi, nagu Linnutee. Tänapäeval on teada, et need udukogud koosnevad tähtedest(tänu paremate teleskoobide kasutuselevõtule). Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt. Spiraalsete galaktikate ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V = H*r Hubble konstant on 75 km/s/mPc Pindheledus, värvus, koostis
kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope
enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht.(Heikki Oja "Põhjanael) Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast, 8 et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga.(Robin Kerrod "Tähetark) Kokkuvõte Tähed on erlised just selle poolest, et neil on võimalus ise valgust kiirata. Need on püsivalt helendavad taevakehad
Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega. Asjaoludega, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega. Umbes samal ajal hakati ende kohta kasutama üldnime "galaktika". See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõigi eespool nimetatud meetoditega. Mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. Sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatusest asendus Päikese sarnaste tähtedega täidetud ruumis pildiga, kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse-galaktikatesse,
Kool TELESKOOP Nimi Klass Koht aasta Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .................................................................
Poolteist minutit hiljem moodustusid esimesed tuumad. Heeliumi tuumad. Kui temperatuur oli langenud 3000 kelmini võrra, oli möödunud 300000 aastat. Aatomi tuumad hakkasid siduma elektrone. Tekkisid aatomid. Universum läks esimest korda läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved varisesid tihtikokku. Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani. Universum paisub jätkuvalt koonusekujuliselt. Suur Raks või Igavene Paisumine Suur Raks: -15 miljardit aastat tagasi Suur Pauk tekitab universumi Tänapäev. +15 miljardit aastat pidevalt aeglustuv paisumine.
Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud
28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuse vahemikus 5400 nm. Ühelt poolt piirneb nähtava valgusega, teiselt poolt röntgenkiirgusega. Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8*1012 kuni 6*108 m. Röntgenkiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil. Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. 29.Valguse peegeldamine Joont, mida mööda valgusenergia levib, ehk valguse levimise suunda nimetatakse valguskiirus. Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnal PP. Langev valgusekiir AB langeb langemispunkti B, kuhu on tõmmatud normaal n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja
Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS-
Kui plahvatusest jääb järele enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht. Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast,et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga. Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust
Joonised lehel, mis on läpsi kotis. GALAKTIKAD Enamus tähti kuuluvad mingitesse galaktikatesse. Jaotatakse nad kolme tüüpi: 1. Spiraalsed galaktikad kõige levinumad nt, Linnutee galaktika. 2. Ellipsilised galaktikad - nagu muna 3. Mittekorrapärased galaktikad Tavaliselt galaktikad pöörlevad mingi telje ümber. Galaktikate vahele jäävad üksikud tähed ning küllalt palju kosmilist tolmu udukogud.( tuntum neist Andromeeda udukogu) UNIVERSUM Kogu meie ümbritsevat ruumi nimetatase universumiks. Spektraalanalüüsist on võimalik tuletada, et meie universum pidevalt paisub(st eemaldub mõttelisest tsentrist). Kui kasutada niinimetatud tagurpidi filmi on võimalik välja arvutada universumi sünd ehk Suur Pauk. See toimus kuskil 15 miljardit aastat tagasi. Sel hetkel loodi mõisted aeg ja ruum. SUUR PAUK
2 Fotograafiline Universum .......................................................................................................................................................................................................... 4 3 Galaktikad .................................................................................................................................................................................................................................. 8 4 Taevased udukogud................................................................................................................................................................................................................. 34 5 Universumi tähed .................................................................................................................................................................................................................... 66 6 Mustad augud............................
atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. 1662 Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. 1663 Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani. 1665 Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks. 1665 Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist. 1665 Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse
umbes 1,5 Jupiteri kaugust Päikeselt); algkeha nii suure raadiusega (1500 korda suurem Päikese raadiusest) pidi olema udukogu-sarnane moodustis, väga erinev harilikest tähist. Umbes sarnane on olukord ka teistes kaksiktähtedes. Kujutame ette, et selles udukogus tekkisid kaks tuuma tulevaste tähtede algidudena (tekkimise põhjuseks võiks olla mööduv kolmas keha, kuid mitte tingimata); need tuumad, ise olles veel udukogud kokku-tõmbumise staadiumis, tõmbasid endasse ülejäänud udumassi ja hakkasid tiirlema üksteise ümber. Tiirlemise orbiidi omadused on aga määratud sel juhul algkiirusest, mida kehad üksteise suhtes omasid eraldumise momendil; see algkiirus polnud muud kui ürgelise udu pöörlemise kiirus ümber oma telje. Kui algkiirus on väike, hakkavad tuumad üksteise poole langema, saavutades teataval
täheldatud osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel (kuni 40 %) ning nn. osooniaukude tekkimist. Seda põhjustab atmosfääri (õigemini stratosfääri) saastumine freoonide ja lämmastikoksiididega, millised lagundavad osooni. 6) Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8×10 -12 kuni 6×10 -8 m . Röntgenikiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil. Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, Päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. Elus olenditele on ta üldiselt kahjulik. Kasutatakse objektide läbivalgustamiseks ja aine ehituse uurimiseks. 7) Gammakiirgus ( - kiirgus) on eletromagnetkiirgus lainepikkusega alla 10 - 10 m. Gammakiirgus tekib aatomite radioaktiivsel lagunemisel ja ta on kõige ohtlikum radoiaktiivsese liik kutsudes esile kiiritustõve. Rakendatakse kiiritusravil vähjatõrjes. Küsimused 1. Infrapunane kiirgus on osa ..........ja ta kujutab endast....... . 2
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
2 Fotograafiline Universum .......................................................................................................................................................................................................... 3 3 Galaktikad .................................................................................................................................................................................................................................. 6 4 Taevased udukogud................................................................................................................................................................................................................. 29 5 Universumi tähed .................................................................................................................................................................................................................... 60 6 Mustad augud............................
2 Fotograafiline Universum .......................................................................................................................................................................................................... 4 3 Galaktikad .................................................................................................................................................................................................................................. 8 4 Taevased udukogud................................................................................................................................................................................................................. 34 5 Universumi tähed .................................................................................................................................................................................................................... 66 6 Mustad augud............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
