Kui ta pole alandlik, siis pole enam võimalik enam kõrgemaid võimeid saavutada; moraalsus käib käsikäes saavutustega. (http://www.wushuclub.ee/wushu %20ajalugu.html ; 28.12.2012) 1.1 Ajalugu Teadaolevalt vanimatest võitluskunstidest räägitakse juba Chou dünastia aegsel perioodi (1125-255 eKr). Kirjanduses mainitakse vibukütte, vehklemist ja maadlust, mis oli ülikute tegevusalaks. Teadaolevalt vanim legend räägib imperaatori Huang Ti ja sarvilise koletise Chih Yu võitlusest 4000 aastat tagasi. Sellist maadlust, kus osavõtjad panid endale pähe lehmasarved ja püüdsid torgata või rebida üksteist, harrastasid tihti farmerid. Algul nimetati seda chiao-ti'ks. Kevade ja Sügise perioodil (722-481 eKr) õppisid ülikud kuut kunsti: käitumist, muusikat, vibulaskmist, rusikavõitlust, kirjutamist ja aritmeetikat. Sel ajal peeti sõda huvitaval kombel, nimelt kasutati lahingukorda "sein-seina vastu". Nooled lasti lendu kordamööda ja
kauguseks umbes 380 000 km. -134 Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. 50 Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil. 1260 Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km.