FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ (0)

sünoodiline kuu  – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi
vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud –
354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase
kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt
1582.   aastal.   Reform   seisnes   selles,   et   iga   400   aasta   kohta   jäetakse   kolm
lisapäeva ära. Henri   Poincaré:  Teadus   on   üles   ehitatud   faktidele,   nii   nagu   maja   on   üles
ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca
235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või
selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED :  Pythagoras  570   eKr   -   Temalt   pärineb   sõna   “matemaatika”.   Pythagorase
teoreem.   Tema   idee   oli,   et   maailmas   valitseb   üldine   harmoonia,   mida   saab
väljendada arvude ja nendevaheliste seostega. tõdemus, et lüüra keelte pikkuste
aritmeetiline suhe on seotud muusikaliste helide kõrgusega. Anaxagoras (500-428 eKr) – küsis, millest need aatomid on tehtud Demokritos  (460-370 eKr) - “aatomi isa”; aatom=jagumatu. Aatomid erinevad
kuju, suuruse ja raskuse poolest. Kõik muud keha omadused – värv, lõhn, maitse,
soojus, külmus, niiskus ja kuivus tulenevad aatomite põhiomadustest ja võivad
muutuda.   Eriti   peentest   aatomitest   koosneb   inimese   hing.   Kui   inimene   sureb,
laguneb nii keha kui hing aatomiteks. Kõik aatomitega seonduv. vaakumi mõiste. Platon  (umbes 428 või 427 – umbes 348 või 347 eKr) - filosoofilise idealismi
rajaja. Õppis Sokratese juures. Reaalne pole ese kui meeleline nähtus, vaid selle
mõistusega   tabatav   idee.   Tõene   teadmine   on   kättesaadav   üksnes   mõistusele.
Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud korda. Timaios’es
kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander
Suure   kasvataja.   Rajas   335   Ateenas   oma   filosoofilise   kooli   (Lykeion).
Süstematiseeris   peaaegu   kõik   tolle   aja   teadmised.   Pani   aluse   formaalsele
loogikale   (induktsioon   ja   deduktsioon,   süllogism).   Vorm   kui   struktuursus
moodustab   asjade   liigikvaliteedi   ning   on   asjade   lõpmiseks   põhjuseks   ja
eesmärgiks. Kui pingutusi kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini.
Aristotelese   teostest   võib   tähttähelt   välja   lugeda,   et   langemise   kiirus   on
pärivõrdeline raskusega.


Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei
mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei
tunneta liikumist, aga tunnetab selle muutumist. Aristarchos Samoselt (320-250 eKr)  - Maa ise on planeet, mis koos teiste
planeetidega tiirleb ümber Päikese. Merkuuri ja Veenuse orbiidid on Maa omast
seespool,   seepärast   ei   ilmu   nad   kunagi   taevasse   Päikesest   kaugel.   Teised
planeedid liiguvad Maa omast suurematel orbiitidel ja läbivad neid aeglasemalt.
Kui   Maa   läheb   ühe   sellise   välisplaneedi   ja   Päikese   vahelt   läbi,   näib   planeet
liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria
(maa   mõõtmine).   Geomeetria   tähtteoseks   on   Eukleidese   „Elemendid“.   Seda
õpime koolides tegelikult tänini. Eukleidese koolkond, kelle põhitõeks oli: Arv on
asjade sisu ja olemus. Archimedes (287-212 eKr) - sündis Sitsiilias Sürakuusas. Õppis Aleksandrias ja
pöördus   kodulinna   tagasi.   Oli   esimene   füüsik,   kes   hakkas   kasutama
matemaatikat.  Archimedese   seadus:  vedelikku   asetatud   kehale   mõjub
üleslükkejõud, mis arvuliselt võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga.
Mõtles   siis,   kui   Sitsiilia   kuningas   käskis   kontrollida,   kas   tema   kroon   on   ikka
puhtast kullast.  Kangi seadus, Kuidas on väga väikese jõuga võimalik tõsta suuri raskusi. “Andke
mulle toetuspunkt ja ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π
ringjoone sisse ja ümber joonistatud hulknurkade kaudu. Ptolemaios   Aleksandriast   (90-160   pKr)  -   Ptolemaiose   süsteemi   järgi   on
universumi   keskpunktiks   Maa.   Iga   planeedi   liikumine   koosnes   mitmest
kooskõlastatud   ringliikumisest.   Iga   planeet   pidi   liikuma   mööda   epitsükliks
kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini –
deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa.


HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade
majanduse   ja   ühiskonnakorra   ning   kultuuri   vastastikune   mõjustamine   ja
põimumine. Hellenistlikule  kultuurile  oli  omane  kosmopolitism  ja individualism.
Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni   (muusade   asupaik)   –   selle   juurde   loodi   raamatukogu   A.Suure   käsul.
Museion   oli   midagi   ülikoolilaadset,   kus   olid   astronoomia   vaatlusriistad,
meditsiinilaborid ja auditooriumid. Rooma   riigi   teadus-   ja   kultuurikeskused   olid   :  Aleksandria;   Sürakuusa;
Konstantinoopol Teadus   jõudis   tagasi   Euroopasse   kahel   viisil:   araablaste   vallutustega   I
aastatuhande   keskel;   Bütsantsi   põgenikega   pärast   seda,   kui   türklased   olid
vallutanud Konstantinoopoli, parasjagu renessansiajaks. RENESANSS  Leonardo   da   Vinci(1452-1519)  -   kõrgrenessansi   kunstnik.   Tema   maali
Madonna   kaljukoopas   loetakse   kõrg-renessansi   alguseks.   Tema   uuendus   oli
itaalia   keele   kasutamine   teaduslikes   käsitlustes   ladina   keele   asemel.
Kontsentreeris päikeseenergia. Galileo Galilei (1564-1642) -  „Sidereus nuncius“ - kirjeldas, mida näha võis:
Kuu   kraatreid,   Veenuse   faase,   Jupiteri   kuusid.   „Dialoog   kahest   peamisest
maailmasüsteemist“   -   võrdles   Ptolemaiose   ja   Koperniku   vaateid.   „Kaks   uut
teadust“   -   formuleeris   liikumise   matemaatilised   alused:   kiirus   on   vahemaa
jagatud ajaga, kiirendus on kiiruse muutus jagatud ajaga, konstantse kiirenduse
puhul   on   paigalseisust   liikuma   hakanud   keha   poolt   läbitud   tee   võrdeline   aja
ruuduga.   Erinevaid   palle   veeretades   tõestas   Galilei,   et   tee   pikkus   on   tõesti


võrdeline   aja   ruuduga   ja   järelikult   kiirendus   konstantne.   Superpositsiooni
printsiip: Kui kehale mõjub kaks erinevat toimet, millest kumbki tekitab temale
omase   liikumisviisi,   siis   ei   sõltu   kummagi   mõju   teise   toimest.   Nii   osaleb
horisontaalselt välja tulistatud kuul kahes liikumises: ühtlase kiirusega otse edasi
ja ühtlase kiirendusega alla. Tulemuseks on kõverjoon. Kõik   inertsiaalsüsteemid   on   samaväärsed    Ühegi   mehaanikakatsega   ei   saa
eristada, milline inertsiaalsüsteem liigub ja milline on paigal  Kiirus on suhteline
mõiste    Kiirendus   on   absoluutne   mõiste,   sest   süsteemi   kiirendust   saab
registreerida süsteemi sees Tycho   Brahe  (1546-1601)   -   14-aastaselt   koges   ta   päikesevarjutust   ja  1574.
aastal nägi supernoovat. suurendas ta astronoomiliste nurkade mõõtmise täpsust
10 korda: 10 nurgaminutilt 1 nurgaminutile. Brahe tunnistas semiheliotsentrilist
maailma – Maa on keskel, Päike liigub selle ümber ja planeedid omakorda ümber
Päikese. Johannes   Kepler   (1571-1630)-   „kärnane   koer“.   Veendunud,   et   Jumala   tahe
väljendub   matemaatilises   ilus.   Esialgu   pani   ta   lootuse   viiele   täiuslikule
geomeetrilisele   kujundile:   tetraeeder,   kuup,   oktaeeder,   dodekaeeder   ja
ikosaeeder.   Kepleri   teine   seadus:   Kui   planeet   on   Päikesele   lähemal,   on   tema
kiirus  suurem,   kui   kaugemal,   siis  väiksem.   Sest  planeedi   mass   ei  muutu,   aga
tema   kiiruse   ja   ringjoone   raadiuse   korrutis   ei   tohi   muutuda.   Epitsüklid-puhas
geomeetria ja planeetide liikumise taga peab olema füüsikaline põhjus. Päikesel
peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga 
jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles
Aristarchose idee, et Maa on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber.
Päike   nii   tähtis,   et   pidi   asuma   keskel.   Ringjoon   kõige   ideaalsem   joon.   „De
revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade liikumist
heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi 
vea, leiutas 1657 pendelkella Isaac Newton (1642-1727)  – hoidis maailmapildid – teaduslik ja religioosne –
eraldi.   formuleeris   diferentsiaalarvutuse   alused.   Liikumishulga   kui   vektori  𝑝⃗
muutumise   tempot   saab   kirjeldada   selle   ajalise   tuletisega.   Newtoni   esimene
seadus:   Kui   kehale   mõjuvad   jõud   on   tasakaalus,   liigub   keha   ühtlaselt   ja
sirgjooneliselt.   Newtoni   teine   seadus:   Kiirendus   on   võrdeline   mõjuva   jõuga   ja
pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni kolmas seadus: Kahe keha vastastikused
mõjud on võrdsed ja suunatud vastaspooltele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus.
Prismakatse - Ta järeldas, et valge valgus koosneb paljudest värvidest, millel on
erinevad murdumisnäitajad.


Rene ssanss Tekkis XIV sajandil Itaalias. Rikkaimad vabariigid olid mereäärsed 
Veneetsia ja Genua (kaubandus) ning Firenze (kalevitööstus ja pangandus).  Trükikunst - Gutenberg. Esimesena trükiti aastal 1455 piibel. Christoph Kolumbus 1492 Ameerikasse, ise arvas, et Indiasse. Vasco da 
Gama (Portugal) 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci (Firenze astronoom) 
kordas retke ja tegi kindlaks, et tegu on uue mandriga. Magalhāes (Portugal) 
1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95
teesi, milles mõistis hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform 
seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon 
14. juuli 1789 – Bastille vallutamine 
1792 – Esimene vabariik 
1793 – Louis XVI ja Marie Antoinette’i hukkamine Ratio mõtles välja energia. ; Esimest liiki perpetuum mobile on masin, mis toodab
energiat mittemillestki 1842 James Joule (1818-1889) -  näitas, et kineetilist energiat saab muuta 
soojusenergiaks. Formuleeriti energia üldise jäävuse seadus: liikumine + soojus 
+ elekter + hääl + …= const


Nicolas Carnot 1824 - Soojusmasin muudab soojuse mehaaniliseks tööks. 
Soojusmasinate töö on tsükliline, iga tsükli moodustab ringprotsess (Carnot’ 
tsükkel), mille lõpul masin on samas olekus nagu alguses. Soojusmasin koosneb 
kolmest osast: soojendi, masin ise ja jahuti. 1) Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Teist liiki perpetuum mobile on masin,
mis muudab kogu soojuse tööks 
2) Jahtuv keha saab kõrvalt tehtava töö abita soojendada ainult niisuguseid 
kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam. 
3) Isoleeritud süsteemi entroopia püüab kasvada maksimumini Entroopia on energia kvaliteedi mõõt. Negentroopia = entroopia miinusmärgiga. 
Mida suurem negentroopia, seda kvaliteetsem energia.  Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis 
S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu
korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906)  -   tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted,
mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit,
lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia kandub osakeste kaootilise liikumise
keskmiseks   kineetiliseks   energiaks.   Makroolekud   on   need,   mida   inimene   saab
mõõta: gaasi makroolek on määratud temperatuuri, rõhu ja ruumalaga. Kui üks neist muutub, muutub ka makroolek.  Norbert   Wiener   (1894-1964)   -   Informatsioon   on   see,   mille   me   saame
välismaailmast ja mis aitab meil välismaailmaga kohaneda. Väide on subjektiivne
– mis ühele väärtuslik teave, võib teisele olla müra. Informatsiooni saab mõõta
kui määramatuse vähenemist. 1871 James Maxwell  - Info kustutamine tähendab entroopia kasvu.  Deemon
kogub infot molekulide liikumise kohta. Benjamin Franklin (1706-1790) - USA iseseisvusdeklaratsiooni üks autoritest,
lennutas   tuulelohesid   äikesepilve   tõestamaks,   et   seal   on   elekter.   Väitis   et   on
olemas   kaht   liiki   elektrilaenguid(Erinimelised   tõmbuvad   ja   samanimelised
tõukuvad. Et tavaline aine on neutraalne, sest sisaldab kumbagi märki laenguid
võrdsel hulgal. Charles Coulomb (1736-1806) - formuleeris seaduse, mis lubab arvutada kahe
laengu vahel mõjuva jõu suuruse F. Robert Millikan (1868-1953) – kuulus õlitilga katse 1910,  Alessandro  Volta (1745-1827)  - Aastal 1800 asetas happega purki vask- ja
tsinkplaadi,   mis   olid   omavahel   traadiga   ühendatud.   Traadis   tekkis   vool.   See
kujutas   endast   algelist   elektripatareid,   misjärel   sai   hakata   uurima   liikuvaid
laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik
volt vihjab Alessandro Voltale. Hans   Christian   Ørsted  (1977-1851)  -   1820.   aastal   pani   tähele,   et   vooluga
juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada,
et   liikuvad   laengud   tekitavad   magnetvälja.   Ørstedi   katse:   sirgvoolu   ümber   on


magnetväli,   mille   väljajooned   on   kontsentrilised   ringid.   Magnetvälja   suuna
määrab   parema   käe   kruvi   reegel.   1820   Ørsted   avastab   elektrivoolu   mõju
magnetnõelale Michael   Faradayd   (1791-1861)  -   elektri-   ja   magnetnähtused   ühendamine.
Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja
ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas
katsetega,   et   muutuv   elektriväli   tekitab   magnetvälja   ja   muutuv   magnetväli
omakorda   elektrivälja.   Oletas,   et   tegemist   on   ühtse   elektromagnetilise   välja
erikujudega.  James Maxwell (1831-1879)  – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli
näidanud katsetega. formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik
elektromagnetvälja   parameetrid.   Maxwell   väitis,   et   elektromagnetvälja   kaudu
vastastikmõjus   olevad   objektid   vahetavad   väljaga   pidevalt   liikumishulka   ja
energiat.   Elektromagnetiline   ülekanne   toimub   valguse   kiirusega   ja   muutuv
elektromagnetväli   levib   ruumis.   Välja   teooriast   järeldus,   et   väli   võib   levida
elektromagnetkiirgusena. Magnetvälju tekitavad ainult liikuvad laengud ja vastupidi – magnetväli avaldab
mõju vaid liikuvatele laengutele. Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise
suunda.  Elektrilaengu   jäävuse   seadus   väidab:isoleeritud   süsteemis   on   laengute
algebraline summa konstantne. Heinrich Hertz - demonstreeris elektromagnetlainete olemasolu, avastas 
fotoelektrilise efekti. 


1897 avastas J.J. Thomson elektroni. 
Louis Daguerre (1787-1851) patenteeris 1839. esimese tõsiseltvõetava 
fotomenetluse. 
Alexander Graham Bell (1847-1922) patenteeris telefoni 1876.
Võnkumine on harmooniline, kui ei muutu amplituud, sagedus ega periood.
Léon Foucault näitas 1851. aastal Panthéoni lakke riputatud pika pendli abil, 
et Maa pöörleb. Piirete vahele mahub täisarv poollainet. Ühe poollaine puhul räägitakse 
esimesest harmoonikust. kolmas harmoonik – piirete vahele mahub 3 poollainet. Thomas Young (1773-1829) - 1801. aastal kõige tuntum ja kõige lihtsam 
interferentsikatse. Entroopia ja temperatuuri korrutis annab : ülekantava soojushulga.
Bitt ei ole virtuaalne osake!