sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel
Supernoovad · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht · Supernoova on väga helendav ja põhjustab suure plahvatuse · Varjutab korraks kogu galaktika · Supernoova kiirgab sama palju energiat kui päike · Plahvatus heidab välja
Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega. Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht
kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille
Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest ligi 5 korda massiivsemad tähed plahvatavad(supernoovad). Nende plahvatuste tagajärjel paiskuvad maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud rasked elemendid, milleta ei saaks Maa ega ükski planeet tekkida. Päikesesüsteemi algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilt raskusjõu mõjul muutuma:tekkisid ja tihedamad vööndid. Tihedamates vööndites hakkas aine kokku tõmbuma algul väikeseks, seejärel suuremateks tompudeks. Nii tekkisidki planeedid. 6
15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS......................................................................................................11 RASKETE TÄHTEDE VANURIIGA.............................................
5. Nova ja Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht). · Võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. · Registreeritud supernoovad: 1) Hiinas ja Jaapanis vaadeldud Supernoova SN1554, sõnni tähtkujus. Praegu on see supernoova kest nähtaval krabikujulise udukoguna. · SN 1572 avastatud Kassiopea tähtkujus. · SN 1604 Keppleri poolt avastatud Maokandja tähtkujus. · SN 1987 A; SN 1993 J Suure Vankri tähtkujus. · Nova- nende nim. ,,uuteks tähtedeks" säilinud iidsetest aegadest, mil tähti peeti tõepoolest uuteks.
Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks.
Valged kääbused on suhteliselt tumedad ja kiirgavad valgust salvestunud soojusenergia arvelt. Arvatakse, et valge kääbus on kõikide tähtede, kelle mass pole supernoovaks piisavalt suur, evolutsiooni lõppfaasiks. Umbes 97% tähtedest on sellised. Must kääbus on ennustatav jäänuk valgest kääbusest, kui ta on piisavalt jahtunud, et mitte enam märkimisväärselt valgust kiirata. Ühtegi musta kääbust veel ei eksisteeri, kuna Universum pole selleks piisavalt vana. Supernoovad Tähe plahvatus. Nad on väga heledad ning põhjustavad kiirguse plahvatuse, mis tihti varjutavad ajutiselt terveid galaktigaid. Nad kiirgavad paari nädala või kuu jooksul umbkaudu sama palju energiat kui Päike terve oma eluea jooksul. Plahvatuse käigus paiskab täht enamus on koostisest ümbritsevasse keskkonda, mis vallandab lööklaine, mille tagajärjel jäävad järele supernoova jäänused. Lisaks võivad need suurenevad lööklaines vallandada uute tähtede tekke.
Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise 4 perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega
.Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat.
.Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat.
Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22. Kui kaua võttis Päikesel aega täheks saamiseks ja kui kauaks ta jääb stabiilsete tähtede hulka? 23. Mis on Chandrasekhari piirmass? S.Chandrasekhari järgi nimetatud piirmass võrdub 1,38 Päikese massiga 24. Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et
muutumine võib toimuda sekundi murdosa täpsusega. Tsefeiidid on täpsed kellad. Neid kutsutakse ka ,,Universumi majakesteks". Kõige tähtsam on see, et nende periood on seotud valgusvõimsusega! Mida pikem periood, seda heledam on täht. Seega on need tähed suurepärased objektid kauguse mõõtmiseks. Need tähed annavad meile unikaalsevõimaluse mõõta kaugusi teiste galaktikateni. Noovad ja supernoovad Korrapäratult muutuvad süttivad ehk plahvatavad tähed. 20. Alguses oli gaas. Hõre külm vesinikurikas gaas, mida leidub kosmoses nii galaktikate sees kui ka neist väljaspool. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kuna külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke väga palju aega. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ning mingil hetkel kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesedtihendid. Kõkkutõmbumise käigus
hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? ,,Normaalsed peajada" tähed kuuluvad 0,1 kuni 50 Päikese massi vahemikku. 28. Millised füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud järgnevate füüsiliste protsessidega. 29. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2
Päike teeb ringi ümber galaktika keskpunkti 200 miljoni aastaga, kiirus 250 km/s Tähed Liiguvad üksteise suhtes mitusada kilomeetrit sekundis Erinevad tüübid: Peajada tähed e "normaalsed tähed" suurus ja heledus enam- vähem lineaarses sõltuvuses massist Punased hiiud suured, kuid madala temperatuuriga Valged kääbused väikese heledusega, kuid kõrge temperatuuriga Neutrontähed peamiselt neutronitest koosnev täht Noovad ja supernoovad plahvatavad tähed Mustad augud kvasarid Veel ettekanne teemad Universumi sünd: Suur Pauk Tähe sünd Planeeti sünd Tehiskehad .... Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. · Kaugus keskmiselt 384 400 km Kuu orbiit on piklik(kaugus Maast · piirides 356 410 km kuni 406 700 km) · läbimõõt 3476 km · Mass 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda · maisest väiksem · Kuul pole atmosfääri. Keskpäeval
(tänapäeva kiirendite eellane). 1931 Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne. 1932 James Chadwick avastab neutroni. 1932 Carl David Anderson avastab positroni. 1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare.
? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist: ? Paikese massiga tahed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks, heidavad valiskihi eemale ja jarele jaab tahe tuum valge kaabus. ? Paikese massist kuni 2 korda suurema massiga tahed muutuvad punaseks ulihiiuks, siis varisevad kiiresti kokku ja plahvatavad: heidavad kesta eemale. Jarele jaab tuum: neutrontaht. ? Paikesest rohkem kui 2 korda suurema massiga tombuvad kokku mustaks auguks. Supernoovad on tahed, mille plahvatamisel vabaneb tohutu energia, heleduse maksimum uletab Paikese oma miljard korda.
Tavaliselt sellises tähesüsteemis üks täht on väga hele ning teisest ka suuruse poolest tunduvalt suurem. 2. Muutlikud tähed seljuhul tähe heledus ajas muutub. Jagatakse kaheks : perioodiliselt muutuvad ja korrapäraselt muutuvad. Perioodiliselt muutuvatest tähtedest on üks grupp tähtesid ehk tsefeiidid väga täpse perioodiga. Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht heledus kasvab sadu tuhandeid kordi sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse
Objekti avastamisest teatati teisipäeval, vahendab Space.com. ,,2009. aasta mais lagedale ilmunud objekt on meid kukalt kratsima pannid -- midagi päris samasugust ei ole me kunagi varem kohanud," selgitab Inglismaa Manchesteri ülikooli Jodrell Banki observatooriumi raadioastronoom Tom Muxlow. M82 on ,,tähevabrik" -- selline galaktika, mis vorbib metsikul kiirusel uusi tähti. Suurem osa sel moel tekkinud tähtedest sureb röögatutest plahvatustes. M82-s ilmnevad supernoovad enam- vähem iga 20-30 aasta tagant. Siiski on tolles galaktikas tekkinud supernoovadel seni olnud kombeks mitme nädala vältel raadiolainepikkustel eredamaks muutuda ning järgmiste kuude jooksul aeglaselt hääbuda. Uus salapärane taevakeha ilmus aga väga äkiliselt paari päeva jooksul ning pole isegi ligi aasta hiljem ilmutanud ühtegi märki vaibumisest. ,,Tõtt-öelda on see isegi veidi eredamaks muutunud," nendib Muxlow.
24. Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. 25. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada - noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Mis on Linnutee? Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega. 28. Kirjelda meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika,
Noovad on vanad kettapopulatsiooni tähed. Erinevalt supernoovadest säilivad noovad ka pärast purset kui tähed, kaotades vaid suhteliselt võikese osa oma massist. Kõik tuntud noovad on plahvatanud lähiskaksiksüsteemides, mille ühe komponendiks on külm punane hiid ja teine kuum, vähem massiivne täht, mis ongi ebastabiilsuse allikaks. supernoovad ja nende tähtsus, Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest
annaabi.ee 
