TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodüna...
korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Iseeneslik üleminek on üleminek , mis leiab aset suletud süsteemis. Süsteem on suletud siis , kui ta on süsteemivälistest objektidest soojuslikult isoleeritud ja süsteem ei tee välisjõudude vastu tööd. Suletud süsteemis , milles on kuumi ja jahedaid kehi , saavad kuumad kehad vaid jahtuda ja külmad kehad soojeneda. Näiteks pannes külma lusika kuuma teetassi, muutub lusikas kuumaks
Termodünaamika teine printsiip Termodünaamika tugineb kahele printsiibile. Need printsiibid on tõestamatud ehk aksioomid. Kuna ei ole leitud veel sellist asja, et lükata need printsiibid ümber siis ei kahelda nendes. Teine printsiip, mis on meie teemaks, käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ning on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Teine pritsiipt on praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Ning teine printsiip on suletud süsteem. Termodünaamika teisel printsiibil puudub veel üldine ja kõikehõlmav sõnastus. Rudolf Clausius saksa füüsik on teinud teisest printsiibist kõige lihtsama sõnastusega seletuse. Ta sõnastas selle nii, et soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, see tähendab, et ei ole võimalik niisugune pr...
mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale, ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades." Kuidas on seda seadust sõnastatud? W.Ostwaldi (elas aastatel 1853- 1932) järgi nimetatakse soojusmasinat, mille ainsaks funktsiooniks on soojuse muundamine mehaaniliseks
Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Taandatud soojus -Clausius taandatud soojuseks ning formuleeris termodünaamika II printsiibi kui taandatud soojuse säilivuse ideaalsel protsessil. Taandatud soojus on seda suurem, mida madalamal temperatuuril toimub soojusülekanne. Tegelikult sõnastas Clausius oma seaduse pisut teisiti, võrratusena. Ringprotsess- Ringprotsess = termodünaamiline protsess, mille lõppolek langeb ühte algolekuga.
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken 2. VEEAUR JA SADEMED 2.1. Veeauru füüsikalisi omadusi Veeauru hulka õhus saab määratleda veeauru tihedusega V (absoluutne niiskus) või veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant. Seejuures ma = 28.96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma. ...
Erisoojus- Ühikulise massiga keha soojumahtuvus. See suurus on kindel (const) antud aine jaoks ja selle suuruse leiab spetsiaalsest erisoojuse tabelist. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. Teadus erisoojust, saab valemi soojushulga jaoks. Termodünaamika II seadus. Selle seaduse põhimõte: ei ole võimalik ehitada sellist masinat, mis teeks tööd sel teel, et soojus kanduks külmemalt kehalt soojemale. Saksa teadlane Rudolf Clausius: Soojus ei sa üle kanduda külmemalt süsteemilt soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muudatusi nendes süsteemides või ümbritsevates kehades. Inglise teadlane Kelvin: Ei ole võimalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille aisaks tulemuseks oleks töö ühestainsast allikast võestud soojuse arvel. Seaduse sisu seisneb selles, et molekulide soojusliikumise energia võib muutuda teisteks energia liikideks vaid osaliselt (molekule ei saa sundida seisma jääda
nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Carnot Clapeyron A Carnot heat engine[2] is a hypothetical engine that operates on the reversible Carnot cycle. The basic model for this engine was developed by Nicolas Léonard Sadi Carnot in 1824. The Carnot engine model was graphically expanded upon by Benoit Paul Émile Clapeyron in 1834 and mathematically elaborated upon by Rudolf Clausius in the 1850s and 60s from which the concept of entropy emerged. Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a., et kui võtta gaasi hulk võrdseks ühe mooliga, on kõigi gaaside jaoks konstandil sama väärtus. Seda konstanti hakati nimetama gaasi universaalkonstandiks. James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige.
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
teha. Igiliikur on võimatu! TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP · Termodünaamika printsiipe ei saa tõestada, nad on inimkonna kogemuse üldistused. · Lisaks energia jäävuse seadusele kehtib looduses veel üks printsiip mis kirjeldab nähtuste iseeneslikku kulgu looduses. Kuuma ja külma vee segunemine Õuna kukkumine puu otsast Õhupalli tühjenemine Tuba ei lähe korda iseenesest TD II printsiibi sõnastusi · Rudolf Clausius. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · L.Boltzmann. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekutelt tõenäolisematele · Suletud süsteemis süsteemi entroopia kasvab. Entroopia - S · Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. 1847 George Boole avalikustab oma töö matemaatilisest loogikast. 1847 Joule avaldab töö energia jäävusest. 1847 Ka Herman von Helmoltz avaldab töö energia jäävusest, kuid teise vaatenurga alt. 1848 Kelvin leiab, et gaasi energia on null temperatuuril -273 C. 1849 Fizeau ja Foucault mõõdavad valguse kiiruseks 298 000 km/s. 1850 Rudolf Clausius hakkab uurima soojusenergia ja temperatuuri vahelist seost. 1852 Leon Foucault kasutab pendlit, näitamaks maakere pöörlemist. 1852 Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti. 1852 Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda. 1852 Foucault leiutab güroskoobi. 1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris.
dQ T1 T2 ( T1 > T2 ) Vastupidine protsess iseeneslikult ei toimu; algoleku taastu-mine on võimalik vaid välisjõudude töö arvel. Looduslike iseeneslike protsesside suund väljendub termo-dünaamika teises printsiibis. Sellele on antud mitmeid sõ-nastusi. Neist esimese (klassikalise) definitsiooni andis saksa füüsik Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822-1888) 1850. aastal: Looduslikes tingimustes kandub soojus soojemalt kehalt külmemale, kuna külmemalt kehalt soojemale see iseenes-likult toimuda ei saa. Hiljem esitas Clausius, seoses ideaalse soojusmasina ja selle pöördsüsteemi - ideaalse külmutusmasina - loomise võima-luste tulutu uurimisega, printsiibi põhjalikuma sõnastuse: Pole võimalik sooritada perioodilist protsessi, kus ühelt süsteemilt antud temperatuuril
Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo ...
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...
0 kJ on summaarne eralduv soojushulk ikka -110.5 + (-283.0) = -393.5 kJ 145 Protsessi kogu energia e. entalpia DH= G + TS s.t. protsessi kogu energia ehk entalpia muut koosneb vabast energiast (G), mis võib muutuda tööks ja seotud energiaks (TS), mis saab eralduda ainult soojusena. 146 Entroopia Clausius formuleeris termodünaamika teise seaduse järgnevalt: igasuguse isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimumi. See tähendab, et protsess kulgeb iseeneslikult ainult süsteemi sellise olekuni, mille puhul entroopia saavutab antud tingimustes oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Seetõttu on süsteemi püsiva tasakaalu olek: S = max 147 Entroopia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
