Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"marsist" - 38 õppematerjali

marsist on kaarte tehtud alates 17. sajandist.
thumbnail
4
doc

Marss

Üldandmed Marss,tuntud ka kui punane planeet, on meie päikesesüsteemi neljas planeet.Teistest planeetidest eristub ta oma punase värvi poolest,mis tuleneb planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.Oma nime on Marss saanud vanade roomlaste sõjajumala Marsi järgi. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. 2.Pinnaehitus Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis s...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Punane planeet Marss

Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitme...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Marss PowerPoint esitlus

Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55­400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas ­ 95% Lämmastik ­ 3% Argooni ­ 2% Hapnikku ­ 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi...

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Marss

Andmed Kaugus Maast: 55­400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast ­ kuni 400 miljonit...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Planeet Marss

5 korda kaugemal, kui Maa · Temperatuur on 2 korda külmem, kui Maal · Aasta on 2 korda pikem, kui Maal · Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt Päikesesüsteemist ja selle tekkimisest

Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Suurimad ümber Päikese tiirlevatest taevakehadest on planeedid. Praegu teame üheksat planeeti, kuid pole võimatu, et on olemas ka kümnes, kaugeim, hästi pisike planeet. Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Marsi uurimine laskumisaparaatide abil

Nüüd ootavad teadlased Maal uusi analüüse. Juba esimesed fotod ja analüüsid Marsilt on muutnud seniseid seisukohti meie naaberplaneedi suhtes. Sojourner ja marsisond Pathfinder on praegu väga heas korras ning ilmelt ületab nende töö teadlaste ootused. Kui uudistes räägitakse, kuidas teadlased Maalt Sojournerit juhivad, siis ei mõelda selle all sellist juhtimist, millega meie oleme harjunud. Maa on Marsist ikkagi 190 miljoni kilomeetri kaugusel, ning Sojournerit ei saa liigutada nagu tavalist raadio teel juhitavat mänguautot. Sojourneri liikumist juhitakse tema mälusse salvestatavate arvutiprogrammide abil, mis edastatakse Sojournerile Pathfinderi võimsamate antennide abil. Raadiosignaal jõuab Maalt Marsile 11 minutiga. Kuigi Sojourneril on kolm kaamerat, juhitakse kulgurit hoopis Pathfinderi 1,7 meetri kõrguse masti otsas paiknevate kaamerate abil. Teadlased uurivad...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Avastati need 1877. aastal, kuid ka 150 aastat varem ilmunud "Gulliveri reisides" on Marsi kaks kaaslast ära mainitud. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. Ümber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 päeva 6 tunni ja 21 minutiga. Marsi statistilised andmed: · raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) · mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) · keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust 3. 5. Jupiter...

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elu Marsil

Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.­2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Marss

Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maa- ja Maasarnased planeedid

Silma paistab ka 5000 km pikkune, 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/ Marss (Kreeka keeles: Ares; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. /14/ Marsi kaaslased on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kui võrrelda Marsi kaaslasi Maa kaaslasega Kuuga siis on need erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km. Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks alatiseks Marsi raskusväljast...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

ALL nurgas on pilt------- Kraatrid Marsi pinnal, pildistatuna läbi rohelise filtri. Suur kraater katab peaaegu täielikult pildi vasaku osa; kraatri põhjal on näha väikesed nooremad kraaatrid. Ülesvõte on tehtud USA planeetidevaheliselt automaatjaamalt "Mariner 4", mis pildistamise momendil oli Marsist 12 500 km kaugusel. Tõestus termotuuma energiast tähtedes, tähtede siseehituse teooria (1937, 1938) Väga viljakad olid ka järgnevad aastad. Öpik töötleb Ameerikas Arizona kõrbes üliheades tingimustes tehtud meteooride vaatlusi ja loob meteoornähtuste detailse teooria. Üks elu suuremaid õnnestumisi tuli 1938. aastal, kui Öpik näitas, et tähtede arengukäik on otse vastupidine käibel olnud skeemile, mille kohaselt hiidtähtedest pidid evolutsiooni käigus...

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

1963 Gell-Mann ja Zweig loovad uue mudeli elementaarosakeste jaoks. 1964 Fitch ja Cronin näitavad, et neutraalsel K-meson lagunemisel eiratakse CPT invariantsust. 1964 John Bell näitab, et kõik varjatud muutuja teooriad peavad rahuldama Belli võrratust. 1965 Weber võtab kasutusele esimese gravitatsioonilainete detektori. 1965 Mariner saadab esimesed selged pildid Marsist . 1966 Luna 10 lendab esimese kosmoselaevana kuu orbiidile. 1967 John Gurdon kasutab rakutuumasiirdamist ja kloonib niimoodi konna, tegu on esimese kloonitud selgroogsega. 1969 Neil Armstrong kõnnib esimese inimesena kuul. 1969 Staelin, Reifenstein, Cocke, Disney ja Taylor avastavad Krabi udukogus pulsari ja ühendavad niimoodi supernoovad, neutrontähed ja pulsarid. 1971 Texas Instruments toob turule esimese kergesti käsitletava...

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Marss

Tallinna Kunstigümnaasium 9a MARSS referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4 2,1 Kust on saanu Marss endale nime?...............................................4 2,2 Kanalid ja nende uurimine.............................................................4 3 Atmosfäär ja pind.......................................................................................5 3,1 Atmosfäär.......................................................................................5...

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteem ja tema tekkimine

Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss. 2. Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto. Asukoha järgi Maa suhtes: 1. Sisemised planeedid: Merkuur and Veenus. Nad asuvad Päikesele lähemal, kui Maa. Sisemistel planeetidel võime näha faase nagu Kuulgi, kui vaatame neid Maalt. 5 2. Välimised planeedid: Teised planeedid, alates Marsist . Ajalooline liigitus: 1. Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, and Saturn. Klassikalisi planeete tuntakse juba väga ammusest ajast,sest neid võib vaadelda palja silmaga. 2. Moodsad planeedid: Uraan Neptuun, Pluuto. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID Päikesesüsteemi kuuluvad üheksa planeeti. 1. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Planeet Marss

Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° ..­ 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maa ja tema kaaslane Kuu

Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõige suuremate teleskoopidega näha Maa pinnamoodustusi. Enamiku planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib täheldada kollakaspruune piirkondi...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Astronoomia KT küsimused, vastused.

Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosn...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. Ümber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 päeva 6 tunni ja 21 minutiga. (6) 16 3.5 Gaasiline hiid ­ Jupiter Joonis 10. Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter (vt Joonis 10) on neist esimene ja ka suurim. (3:35)...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
99
ppt

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL

Nimelt ta suutis pildistada VMC (Veenuse jälgimise kaamera) ja VIRTIS (nähtava ja infrapuna termaalpildistamise spektromeetriga) esimest korda inimkonna ajaloos Veenuse lõunapoolust, kus avastati kummalised tumedad pöörised otse pooluse kohal. Peamiseks süsihappegaasi õhkupaiskajaks peavad teadlased vulkaane, mis erinevalt kustunud Marsist ja taltunud Maast Veenusel endiselt möllavad, kuigi ühtki purset pole sondidel seni õnnestunud jäädvustada. Oxfordi ülikooli füüsikaprofessor Fred Taylor spekuleerib, et kui vulkaanide aktiivsus taandub, võib ka Veenuse kliima tulevikus leeveneda ning «maisemaks» muutuda. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris ....

Füüsika
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun