FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ-1 (0)

FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ (1).docx



sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus –
29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem
aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga
400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide
kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr.
Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 eKr - Temalt pärineb sõna “matemaatika”. Pythagorase teoreem. Tema idee oli, et
maailmas valitseb üldine harmoonia, mida saab väljendada arvude ja nendevaheliste seostega.
tõdemus, et lüüra keelte pikkuste aritmeetiline suhe on seotud muusikaliste helide kõrgusega. Anaxagoras (500-428 eKr) – küsis, millest need aatomid on tehtud Demokritos (460-370 eKr) - “aatomi isa”; aatom=jagumatu. Aatomid erinevad kuju, suuruse ja
raskuse poolest. Kõik muud keha omadused – värv, lõhn, maitse, soojus, külmus, niiskus ja kuivus
tulenevad aatomite põhiomadustest ja võivad muutuda. Eriti peentest aatomitest koosneb inimese
hing. Kui inimene sureb, laguneb nii keha kui hing aatomiteks. Kõik aatomitega seonduv. vaakumi
mõiste. Platon (umbes 428 või 427 – umbes 348 või 347 eKr) - filosoofilise idealismi rajaja. Õppis Sokratese
juures. Reaalne pole ese kui meeleline nähtus, vaid selle mõistusega tabatav idee. Tõene teadmine on
kättesaadav üksnes mõistusele. Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud
korda. Timaios’es kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Rajas
335 Ateenas oma filosoofilise kooli (Lykeion). Süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised. Pani
aluse formaalsele loogikale (induktsioon ja deduktsioon, süllogism). Vorm kui struktuursus
moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpmiseks põhjuseks ja eesmärgiks. Kui pingutusi
kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini. Aristotelese teostest võib tähttähelt välja
lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis
pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei tunneta liikumist, aga tunnetab selle
muutumist. Aristarchos Samoselt (320-250 eKr) - Maa ise on planeet, mis koos teiste planeetidega tiirleb ümber
Päikese. Merkuuri ja Veenuse orbiidid on Maa omast seespool, seepärast ei ilmu nad kunagi taevasse
Päikesest kaugel. Teised planeedid liiguvad Maa omast suurematel orbiitidel ja läbivad neid


aeglasemalt. Kui Maa läheb ühe sellise välisplaneedi ja Päikese vahelt läbi, näib planeet liikuvat
tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine).
Geomeetria tähtteoseks on Eukleidese „Elemendid“. Seda õpime koolides tegelikult tänini. Eukleidese
koolkond, kelle põhitõeks oli: Arv on asjade sisu ja olemus. Archimedes (287-212 eKr) - sündis Sitsiilias Sürakuusas. Õppis Aleksandrias ja pöördus kodulinna
tagasi. Oli esimene füüsik, kes hakkas kasutama matemaatikat. Archimedese seadus: vedelikku
asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis arvuliselt võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku
kaaluga. Mõtles siis, kui Sitsiilia kuningas käskis kontrollida, kas tema kroon on ikka puhtast kullast. Kangi seadus, Kuidas on väga väikese jõuga võimalik tõsta suuri raskusi. “Andke mulle toetuspunkt ja
ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π ringjoone sisse ja ümber joonistatud
hulknurkade kaudu. Ptolemaios Aleksandriast (90-160 pKr) - Ptolemaiose süsteemi järgi on universumi keskpunktiks Maa.
Iga planeedi liikumine koosnes mitmest kooskõlastatud ringliikumisest. Iga planeet pidi liikuma
mööda epitsükliks kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini –
deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa. HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse ja
ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli
omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul. Museion oli midagi
ülikoolilaadset, kus olid astronoomia vaatlusriistad, meditsiinilaborid ja auditooriumid.


Rooma riigi teadus- ja kultuurikeskused olid : Aleksandria; Sürakuusa; Konstantinoopol Teadus jõudis tagasi Euroopasse kahel viisil: araablaste vallutustega I aastatuhande keskel; Bütsantsi
põgenikega pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, parasjagu renessansiajaks. RENESANSS Leonardo da Vinci(1452-1519) - kõrgrenessansi kunstnik. Tema maali Madonna kaljukoopas loetakse
kõrg-renessansi alguseks. Tema uuendus oli itaalia keele kasutamine teaduslikes käsitlustes ladina
keele asemel. Kontsentreeris päikeseenergia. Galileo Galilei (1564-1642) - „Sidereus nuncius“ - kirjeldas, mida näha võis: Kuu kraatreid, Veenuse
faase, Jupiteri kuusid. „Dialoog kahest peamisest maailmasüsteemist“ - võrdles Ptolemaiose ja
Koperniku vaateid. „Kaks uut teadust“ - formuleeris liikumise matemaatilised alused: kiirus on
vahemaa jagatud ajaga, kiirendus on kiiruse muutus jagatud ajaga, konstantse kiirenduse puhul on
paigalseisust liikuma hakanud keha poolt läbitud tee võrdeline aja ruuduga. Erinevaid palle
veeretades tõestas Galilei, et tee pikkus on tõesti võrdeline aja ruuduga ja järelikult kiirendus
konstantne. Superpositsiooni printsiip: Kui kehale mõjub kaks erinevat toimet, millest kumbki tekitab
temale omase liikumisviisi, siis ei sõltu kummagi mõju teise toimest. Nii osaleb horisontaalselt välja
tulistatud kuul kahes liikumises: ühtlase kiirusega otse edasi ja ühtlase kiirendusega alla. Tulemuseks
on kõverjoon. Kõik inertsiaalsüsteemid on samaväärsed · Ühegi mehaanikakatsega ei saa eristada, milline
inertsiaalsüsteem liigub ja milline on paigal · Kiirus on suhteline mõiste · Kiirendus on absoluutne
mõiste, sest süsteemi kiirendust saab registreerida süsteemi sees Tycho Brahe (1546-1601) - 14-aastaselt koges ta päikesevarjutust ja 1574. aastal nägi supernoovat.
suurendas ta astronoomiliste nurkade mõõtmise täpsust 10 korda: 10 nurgaminutilt 1 nurgaminutile.
Brahe tunnistas semiheliotsentrilist maailma – Maa on keskel, Päike liigub selle ümber ja planeedid
omakorda ümber Päikese. Johannes Kepler (1571-1630)- „kärnane koer“. Veendunud, et Jumala tahe väljendub matemaatilises
ilus. Esialgu pani ta lootuse viiele täiuslikule geomeetrilisele kujundile: tetraeeder, kuup, oktaeeder,
dodekaeeder ja ikosaeeder. Kepleri teine seadus: Kui planeet on Päikesele lähemal, on tema kiirus
suurem, kui kaugemal, siis väiksem. Sest planeedi mass ei muutu, aga tema kiiruse ja ringjoone
raadiuse korrutis ei tohi muutuda. Epitsüklid-puhas geomeetria ja planeetide liikumise taga peab
olema füüsikaline põhjus. Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles Aristarchose idee, et Maa
on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber. Päike nii tähtis, et pidi asuma keskel. Ringjoon
kõige ideaalsem joon. „De revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade
liikumist heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi vea, leiutas 1657
pendelkella Isaac Newton (1642-1727) – hoidis maailmapildid – teaduslik ja religioosne – eraldi. formuleeris
diferentsiaalarvutuse alused. Liikumishulga kui vektori 𝑝⃗ muutumise tempot saab kirjeldada selle
ajalise tuletisega. Newtoni esimene seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha
ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus: Kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja
pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni kolmas seadus: Kahe keha vastastikused mõjud on võrdsed ja


suunatud vastaspooltele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Prismakatse - Ta järeldas, et valge valgus
koosneb paljudest värvidest, millel on erinevad murdumisnäitajad. Renessanss Tekkis XIV sajandil Itaalias. Rikkaimad vabariigid olid mereäärsed Veneetsia ja Genua
(kaubandus) ning Firenze (kalevitööstus ja pangandus). Trükikunst - Gutenberg. Esimesena trükiti aastal 1455 piibel. Christoph Kolumbus 1492 Ameerikasse, ise arvas, et Indiasse. Vasco da Gama (Portugal) 1498
Indiasse. Amerigo Vespucci (Firenze astronoom) kordas retke ja tegi kindlaks, et tegu on uue
mandriga. Magalhāes (Portugal) 1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, milles mõistis
hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400
aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon
14. juuli 1789 – Bastille vallutamine
1792 – Esimene vabariik
1793 – Louis XVI ja Marie Antoinette’i hukkamine Ratio mõtles välja energia. ; Esimest liiki perpetuum mobile on masin, mis toodab energiat
mittemillestki


1842 James Joule (1818-1889) -  näitas, et kineetilist energiat saab muuta soojusenergiaks.
Formuleeriti energia üldise jäävuse seadus: liikumine + soojus + elekter + hääl + …= const Nicolas Carnot 1824 - Soojusmasin muudab soojuse mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö on
tsükliline, iga tsükli moodustab ringprotsess (Carnot’ tsükkel), mille lõpul masin on samas olekus nagu
alguses. Soojusmasin koosneb kolmest osast: soojendi, masin ise ja jahuti. 1) Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Teist liiki perpetuum mobile on masin, mis muudab kogu
soojuse tööks
2) Jahtuv keha saab kõrvalt tehtava töö abita soojendada ainult niisuguseid kehasid, mille
temperatuur on tema omast madalam.
3) Isoleeritud süsteemi entroopia püüab kasvada maksimumini Entroopia on energia kvaliteedi mõõt. Negentroopia = entroopia miinusmärgiga. Mida suurem
negentroopia, seda kvaliteetsem energia. Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne.
Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste
kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit, lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia
kandub osakeste kaootilise liikumise keskmiseks kineetiliseks energiaks. Makroolekud on need, mida
inimene saab mõõta: gaasi makroolek on määratud temperatuuri, rõhu ja ruumalaga. Kui üks neist muutub, muutub ka makroolek. Norbert Wiener (1894-1964) - Informatsioon on see, mille me saame välismaailmast ja mis aitab meil
välismaailmaga kohaneda. Väide on subjektiivne – mis ühele väärtuslik teave, võib teisele olla müra.
Informatsiooni saab mõõta kui määramatuse vähenemist. 1871 James Maxwell - Info kustutamine tähendab entroopia kasvu. Deemon kogub infot molekulide
liikumise kohta. Benjamin Franklin (1706-1790) - USA iseseisvusdeklaratsiooni üks autoritest, lennutas tuulelohesid
äikesepilve tõestamaks, et seal on elekter. Väitis et on olemas kaht liiki elektrilaenguid(Erinimelised
tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Et tavaline aine on neutraalne, sest sisaldab kumbagi märki
laenguid võrdsel hulgal. Charles Coulomb (1736-1806) - formuleeris seaduse, mis lubab arvutada kahe laengu vahel mõjuva
jõu suuruse F. Robert Millikan (1868-1953) – kuulus õlitilga katse 1910, Alessandro Volta (1745-1827) - Aastal 1800 asetas happega purki vask- ja tsinkplaadi, mis olid
omavahel traadiga ühendatud. Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel
sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille
ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud
kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja.
Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid.


Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju
magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday
hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab
kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja
muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja
erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega.
formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik elektromagnetvälja parameetrid. Maxwell
väitis, et elektromagnetvälja kaudu vastastikmõjus olevad objektid vahetavad väljaga pidevalt
liikumishulka ja energiat. Elektromagnetiline ülekanne toimub valguse kiirusega ja muutuv
elektromagnetväli levib ruumis. Välja teooriast järeldus, et väli võib levida elektromagnetkiirgusena. Magnetvälju tekitavad ainult liikuvad laengud ja vastupidi – magnetväli avaldab mõju vaid liikuvatele
laengutele. Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise suunda. Elektrilaengu jäävuse seadus väidab:isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa
konstantne. Heinrich Hertz - demonstreeris elektromagnetlainete olemasolu, avastas fotoelektrilise efekti. 1897 avastas J.J. Thomson elektroni.
Louis Daguerre (1787-1851) patenteeris 1839. esimese tõsiseltvõetava fotomenetluse.
Alexander Graham Bell (1847-1922) patenteeris telefoni 1876.


Võnkumine on harmooniline, kui ei muutu amplituud, sagedus ega periood.
Léon Foucault näitas 1851. aastal Panthéoni lakke riputatud pika pendli abil, et Maa pöörleb. Piirete vahele mahub täisarv poollainet. Ühe poollaine puhul räägitakse esimesest harmoonikust.
kolmas harmoonik – piirete vahele mahub 3 poollainet. Thomas Young (1773-1829) - 1801. aastal kõige tuntum ja kõige lihtsam interferentsikatse. Entroopia ja temperatuuri korrutis annab : ülekantava soojushulga.
Bitt ei ole virtuaalne osake!