Facebook Like
Küsitlus


Bioloogia põhjalik konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sugurakkudes ?
  • Kumb määrab lapse soo ?
  • Millised tunnused määravad sugukromosoomid ?
 
Säutsu twitteris
Viirused ja bakterid biotehnoloogias
Geeniteraapia – ravimeetod , kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi)
Nanotehnoloogia – rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid.
Viirused kui nanoosakesed
  • teame nende suurust ja kuju
  • suudavad läbida peremeesraku membraani
  • saame „karjatada“ neid raku sees
  • teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale
Bakterid biotehnoloogias – ensüümide tootmine
Bakteritega on hea toota sest:
  • nad vajavad vähe toitaineid
  • toodetakse suur kogus korraga
  • saab muuta neid tõhusamalt tootma
Ensüümide tootmine:
  • toodetakse oma rakkudesse
  • eritavad vedelsöötmesse
Ensüüm kogutakse kokku:
  • bakterite lõhustamisel
  • vedelsöötmest eraldades
Ensüümide tootmise probleemid:
  • kindlates tingimustes toimub
  • enamasi madalal temperatuuril
  • tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel
  • võetakse kuumaveeallikatest bakterid
Bakterid toiduainetööstuses:
  • laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära
  • juustu valmistamine = kümosiini tootmine
  • kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks
Bakterid ja Biokütus
  • biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist
  • vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid
  • geenitehnoloogiaga üritatakse, et :
  • biokütus hakkaks konkureerima foss.kütusega
  • biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmine oleks tõhusam

METAANI TOOTMINE - anaeroobsed bakterid lagundavad orgaanilist ainet = tekib metaan , mida saab kasutada kütusena.
  • väiksem koormus keskkonnale
  • tooraine saamine on lihtsam
Bakterid keskkonna puhastajatena
  • alternatiivid mürkkemikaalide kasutamisele tootmises = keskkonnasäästlikuse tagamiseks
  • reostunud pinnase puhastamisel = aretatud bakteriliigid, kes lagundavad keskkonnamürke
Bioremediatsioon
  • pinnase biotervendamine
  • bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses
  • kahjulikud ained muutuvad vähem mürgisteks ühenditeks
  • naftareostuste kõrvaldamine
  • geenmuundatud bakterite kasutamise oht = ei teata nende endi keskkonnamõju = lisatakse enesetapugeen
Biorelvad
  • viiruste, bakterite, seente, taimsete - ja loomsete mürkide kasutamine relvana
  • katkubakter teise maailmasõja ajal jaapanlaste kingitus hiinlastele
  • 2001.aastal USA’s Siberi katku spoorid saadeti kirja teel
  • kasutatakse, kuid nende tootmine on keelatud
  • viirusgenoomid on vabalt kättesaadavad = viiruse tootmine on vaid tehnoloogiline probleem
  • biotehnoloogia abil on võimalik muundada nt ohtutud mikroobid väga ohtlikuks
Mendeli seadused
  • seaduspärasused, mis kireldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad
  • nimetus tuleb Austria munga Georg Mendeli (1822-1884) järgi
  • pani aluse geneetikale- uuris pärilikkust kui polnud infot DNA ja geenide kohta
Mendeli tegevus
  • ristas süstemaatiliselt herneid
  • koostas märgisüsteemi, kasutatakse tänapäevani
  • P parenter (vanemad)
  • Ffilia (tütar ja poeg)
  • X – ristamine
  • F1, F2, F3 – põlvkonnad pärast vanemaid
Mendeli töö
  • kasvatas korraga mitut erinevat hernesorti
  • seemnetest arenesid alati kindlalt teadaolevate omadustega taimed
  • ühte sorti taimede ristamisel saadi alati samasugused järglased
  • Mendel pööras tähelepanu 1) herne seemne värvile (roheline/kollane) 2) herne seemnete pinnastruktuur (sile/krobeline)

Erinevatest sortidest taimede ristamisel:
1) rohelise seemnega taim ristati kollase seemnega = tulemuseks olid kõik arenenud seemned kollased
2) sileda seemnega taim ristati krobelise seemnega taimega = tulemuseks olid kõik arenenud taime seemned siledad
Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus
  • Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed (fenotüübilt sarnased) järglased
P AA X aa
- homosügoodid A, a – sugurakud
F1 AaAaAaAa
- heterosügoodid
Näide:
  • Kollane, sile
  • Roheline, krobeline
    F1 AaAaAaAa (genotüüp) - kollane (sile), kollane(sile), kollane(sile), kollane(sile), (fenotüüp)
    3) nüüd ristati omavahel esimese järglaspülvkonna isendid = tekkis ¾ kollaste seemnetega taimi ja ¼ roheliste seemnetega taimi = tekkis lahknemine
    Mendeli teine seadus ehk lahknemisseadus
    • Homosügootsete vanemate ristamisel (heterosügoodid) toimub teises järglaspõlvkonnas geotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes
    Näide: 3:1
    (P) F1 AA Aa Aa aa – genotüüp
    K K K R - fenotüüp
    S S S K
    Geneetiline seletus – diplidsetel organismidel ( ka inimene jpt hulkraksed ) on kõiki kromosoome topelt – üks on pärilt emalt ja teine isalt
    Alleelid – ühe ja sama geeni erinevad variandid
    Homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed --või retsessiivsed )
    Heterosügoot – ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne )
    • Nt: Aa
    Dominantne alleel – alleel, mis surub alla teise geeni avaldumise (nt. Kollane on dominantne)
    Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel.
    • Uuriti, kas krobedus-siledus, kollasus-rohelisus ka üksteist mõjutavad.
    • Ei mõjutanud, st et ei sõltu need tunnused üksteistest
    Mendeli kolmas seadus ehk sõltumatusseadus
    • Homosügootsete vanemate ristamsel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
    Mendelil oli õnne
    • Sest mitte paljud tunnused ei avaldu teistest geenidest sõltumatult
    • Nt inimese pikkus on määratud
    Mendeli tunnused inimestel
    • Puhtaid tunnuseid on vähe
    • maitsepimedus (Retsessiivne tunnud)
    • võime tajuda sinihappe lõhna (R)
    • albinism (R)
    • lühisõrmsus (D)
    Intermediaarsus
    • enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt
    • enamikul tunnustest esineb intermediaarsus – üks alleel ei suru teise alleeli avaldumist täielikult alla – avalduvad vahepealsed tunnused
    • Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied
    Kodominantsus
    • Heterosügootidel võivad avalduda mõlema alleeli määratud tunnused korraga
    • Nt. Ristatakse punane + valge õiega taim = punasevalge triibulised õied
    Näidisülesanne:
    Inimeste puhul tuuakse intermediaarse tunnuse näiteks sageli lokkis juuksed, kuigi see pole tegelikult ühe geeni määratud tunnus. Oletame aga, et tunnust määrab vaid üks geen ning homosügoodid on kas sirged või lokkis juuksed, heterosügootidel aga lainelised juuksed. Milliste juustega lapsi saaksid vanemad, kas mõlemad on laineliste juustega?
    S - sirged L – lokkis SL - lainelised
    P SL X SL
    Genotüüp F1 – SS SL SL LL
    Fenotüüp sirge laineline laineline lokkis
    Haigused
    • Fenüülketonuuria – pärilik ainevahetushaigus = organismi koguneb aminohape fenüülalaniin (ensüümi tootmist kodeeriv geen puudub, mis lagundaks seda ainet)

    *Tulemuseks vaimse arengu pidurdatus
    *Haigus avaldub, kui mõlemalt vaemalt päritakse retsessiivne mutantne geen
    *Ravi – eridieet (valguvaba toit), ensüümi manustamine kunstlikult. Ilma ravita tekib väga raske alaareng .
    Näidisülesanne:
    Kui tervetel vanematel on sündinud üks fenüülketonuuriahaige laps, siis milline on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid ? 25% tõenäosusega sünnib haige laps.
    A – terve (dominantne) a – haige (retsessiivne) Aa – haiguse kandja
    P Aa X Aa
    Genotüüp F1 – AA Aa Aa aa
    Fenotüüp F1 – terve haiguse kandja haiguse kandja haige
    • Sirprakne aneemia – pärilik haigus, punased vererakud on sirbi kujulised

    *Põhjus – mutatsioon hemoglobiini tootvas geenis- hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku ja verelibled on C-tähe kujulised
    *Haigust põdev inimene ei haigestu malaariasse, sest malaariat kandev sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada.
    Näidisülesanne:
    Lasterohkes Nigeeria peres on tervetel vanematel sündinud sirprakset aneemiat põdev laps. Kui suur osa selle pere lastest on terved ja malaaria suhtes resistentsed?
    a – haige A – terve Aa – kandja
    P Aa X Aa
    Genotüüp F1 AA Aa Aa aa
    Vastus: 50% lastest on terved.
    Veregrupid – polüalleelne tunnus
    • osaline kodominantsus – kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid
    • polüalleelne tunnus – tunnus, mille korral geenil esineb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli
    Veregrupid
    • inimesed jaotuvad vastavalt vererakkude pinnal olevate liitsuhkrute ( antigeenid , mis kutsuvad esile immuunreaktsiooni) erinevatesse veregruppidesse.
    • A-veregurpp – A- antigeen
    • B- veregrupp – B-antigeen
    • AB-veregrupp – A- ja B antigeenid
    • O-veregrupp – ei ole antigeenne
    Veregruppe määravad järgmised alleelid:
    • IA – toodab A-antigeeni (dominantne)
    • IB – toodab B-antigeeni (dominantne)
    • I – ei tooda antigeene (retsessiivne)
    • Igal inimesel on neist kaks
    • Kui inimesel on IA ja i, siis on A-veregrupp
    Veregrupi tähtsus
    • vereülekandel
    • kui rakkude pinnal on antigeen-A, siis peab vereülekannet saava inimese veres olema ka antigeen-A
    • muidu tekiks immuunvastus
    • AB-grupi verd saab kanda AB-verega patsiendile
    • A-grupi verd A või AB-patsiendile
    • O-grupi verd saab kõigile üle kanda
    Näidisülesanne:
    Leia, milliste veregurppidega lapsed ja millise tõenäosusega sünnivad paaril, kus naine on A.grupi verega ja mees AB-grupi verega. Pane tähele, et selles ülesandes võib olla emal kaks erinevat genotüüpi, kas dominantne A-alleel kombineerituna retsessiivse O-alleeliga või kaks dominantset A-alleeli.
    1) P IAIA X IAIB
    F1
    IAIA IAIA
    IAIA IAIB Vastus: 50% A ja 50% AB.
    A AB A AB
    2) P IAi X IAIB
    F1 IAIA IAIB IAi IBi Vastus: 50% A, 25% B ja 25% AB.
    A AB A B
    Reesuskonflikt
    • D-antigeen määrab ära inimese reesuskuuluvuse
    • Reesuspositiivsetel esineb punalibledel D-antigeen
    • Reesusnegatiivsetel puudub punaibledel D-antigeen
    • Reesuskonflikt võib tekkida ema ja loote vahel, kui ema veri Rh-(pole antigeeni) ja loote veri Rh+ (on antigeen)
    • Võivad ristuda : vereülekanne, abort , trauma, sünnitus.
    • Kui võõras antigeen satub ema organismi, hakatakse tootma antikehi selle vastu.
    • Tavaliselt juhtub see Rh- ema teise Rh+ loote puhul = antikehad läbistavad platsenta ja hakkavad loote punaseid vererakke lagundama = lootel tekib aneemia
    Näidisülesanne:
    Ema on reesusnegatiivne, isa on reesuspositiivne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Bioloogia põhjalik konspekt #1 Bioloogia põhjalik konspekt #2 Bioloogia põhjalik konspekt #3 Bioloogia põhjalik konspekt #4 Bioloogia põhjalik konspekt #5 Bioloogia põhjalik konspekt #6 Bioloogia põhjalik konspekt #7 Bioloogia põhjalik konspekt #8 Bioloogia põhjalik konspekt #9 Bioloogia põhjalik konspekt #10 Bioloogia põhjalik konspekt #11 Bioloogia põhjalik konspekt #12 Bioloogia põhjalik konspekt #13 Bioloogia põhjalik konspekt #14 Bioloogia põhjalik konspekt #15 Bioloogia põhjalik konspekt #16 Bioloogia põhjalik konspekt #17 Bioloogia põhjalik konspekt #18 Bioloogia põhjalik konspekt #19 Bioloogia põhjalik konspekt #20 Bioloogia põhjalik konspekt #21 Bioloogia põhjalik konspekt #22 Bioloogia põhjalik konspekt #23 Bioloogia põhjalik konspekt #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisikke Õppematerjali autor

    Lisainfo

    10.klassi bioloogia konspekt, näited!

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    17
    doc
    Üldbioloogia eksami konspekt
    40
    doc
    Pärilikkus ja tunnuste kujunemine
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    16
    doc
    Bioloogia konspekt
    22
    doc
    Üldbioloogia konspekt-2-osa





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun